25. september 2013

Almost done. Two more to go!

Enne kui aerutaimise võistlushooaja täiesti lõplikuks saab kuulutada on jäänud veel kaks võisltust: Balti MV Lätis Jelgavas ja Eesti KV viimane etapp Pritital, õnneks on minul karikavõit kindlustatud ja minu osavõtt kellegi tulemust enam ei muuda ka, aga nii oma vormi testimiseks ja oma arengu jälgimiseks on ju hea vaadata, kas jõuan juba kiiremini 9 km ka sõita :)
Enne veel, kui hooaja lõpetamisest kirjutama kiirustan, räägin kiirelt ära ka vahepeal toimunud võistlused ja retked! Alustan 14. septembriga, kui toimusid Eesti MV maratonis ja distants oli tapvalt pikk - 38 km! Võistluse eesmärgiks oli kaksikvõit Andreasega ja nii ka juhtus. Esimesed 200 m lammutasin koos Andreasega, et teistega väikene vahe sisse saada ja ning siis vedasin Andreast lainel ligi 30 min. Kuna mul oli pulss ikka veel kõrge stardikiirendusest lasin ka Andreasel vahelduseks 5 min tööd teha, kuid alguses see väga ei toitnud, sest näha oli, et ka Mihkel ja Boitsov soovisid meid kätte saada ja liikusid meiel nende 5 minutiga kõvasti lähemale. Järgnes jälle minu 6 km pikkune soolo, nüüd olime juba kindlalt eest ära sõitnud võimalikult väikese energiakuluga. Lasin Andreasel veel antukene vedada 20. kilomeetril, kuid tema jõud oli raugenud ja vedasin ta 32. kilomeetrini ilusti välja ning siis otsustasin minna oma teed. Ajaks pandi mul kirja 3 tundi ja 2 minutit ning Eesti meistritiitel maratonis sai kergelt kaitstud ning pealegi saime ilusa kaksikvõidu Pärnusse tuua! 
Entusiastlikult peale ikka!

20. kilomeetril 

Päästev finiš!

Nii võib juhtuda pärast 3 tundi põlvitamist! Valus oli.

Eesti meistrid maratoni aerutamises 2013

Nagu ma juba mainisin, siis EMV maratonis sõitsime energiat säästvalt, kõlab kuidagi imelikult minu ja Andrease kohta, tavaliselt ikka pedaal põhjas! Asjalood olid sellised, et tarvis oli jõudu säästa järgmiseks nädalaks, kui toimusid maailma meistrivõistlused maratonis. Eestis sõitsime ära juba pühapäeval ja kohal olime esmaspäeva õhtul. Eelmises postituses mainisin, et koht on vana hea Kopenhaagen ja võib vist ka nii edaspidigi öelda, sest kehvade tulemustega me sealt just tagasi ei tulnud! Elasime nagu eelmiselgi aastal telkides, kuid seekord juba tugevamates telkides. Süüa keetsime ka ise (Tiina keetis koos veteran sportlastega). Kolmapäeval ja neljapäeval võistlesid veteranid, see oli n-ö soojendusüritus MM'iks. Meie oma veteranid olid 17. ja 19. koha peal. Ise tegin ka kolmapäeval veel päris raske treeningu koos jooksudega, mis tundusid nii nii kerged, sest mul oli kerge paat! Kahjuks tundusid jooksud võistluse ajal ikkagi väga rasked. Meil õnnestus kunagine Eest aerutaja Viljandist pehmeks rääkida, kes nüüd Austraaliat esindab, ja ta laenas mulle nii ühese kui ka meile kahese kanuu. Lausa lust oli sõita maratoni kergete paatidega. Muidugi ei saanud me läbi ka probleemideta, suutsin ühekanuu võistluse ajal katki sõita - tõmbasin paati mööda silda, kui paadiga jooksin ja põhi oli kannatada saanud. Õnneks ütlesid vennad Nelo Truck'ist , et see on tavaline asi ja tegid paadi õhtuga korda! Ühese sõidust nii palju, et stardi tegin kehvasti ja jäin lainete suppi, esimese ringi lõpus olin alles 8. kuni 10. kohal, kuid koos prantslasega suutsime enda ees nii palju kinni püüda, et jäime 5. ja 6. Mina ikka viiendaks. Koht on hea, kuid alati võiks paremini, sest medal oli juba käe ulatuses!
Kahekanuul tegime päris hea stardi, esimesse pöördesse läksime neljandatena, kuid pöörded ei olnud meiel kõige paremad ja seal meist liidrid eest läksidki ja tulid veel poolakadki mööda. Esimesel ülejooksul näitasime poolakatele natukene oma hambaid ja trügisime agressiivselt neist ettepool sillal ja saime väikese vahe sisse nendega. Ülejäänud distantsi sõitsime üksinda 4. positsioonil ja nii finišini välja. Suutsime ka kahekanuu katki sõita, esiotsa ei olnud enam võimalik ära tunda, kuid vennad Nelost tegid jälle tubli töö. Seega jäi meie tulemuseks tubli 4. koht - puumedal! Enam paremat võistlusreisi annab oodata! 
Meie palatka

Austraalia viljandlane


Prantslasega teisi püüdmas

Nii ma paadi lõhkusingi



Esiots oli meie töö

Koju!

Nüüd, kus juba paar päeva on kodus ka saanud olla, olen ka paar trenni teinud, üldjoontes on puhkenädal. Küll käisin oma uut aeru proovimas, mis on veidikene suurem ja ka teistsugune mudel. Koolide vahelisel jooksuvõistlusel osalesin ja pean tunnistama, et Andreas on paremini jooksma hakanud. Uuest nädalat täis võimsus peale ja võistlushooaeg 2014 hakkab põhja alla saama.

Start

2000m lõpp

Tagant

Eest

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar