Viimase kolme nädalaga juhtus ilmselt rohkem kui kolme kuuga. Mõne võrra huvitaval kombel sain ma meedias enda seiklustega päris palju koormust, mistõttu ei leidnud ma jaksu, et kogu infot samaaegselt enda spordiblogis dubleerida ehk on nüüd hea aeg möödunu kokku võtta.
 |
| Paadi ninas on fookus! |
Seoses "põnevate" sündustega on tulnud 2 korda oma plaani hinnata või ümber korraldada ja läinud nädala uudiste põhjal tuleb ilmselt korra veel plaan ja lähiaja eesmärgid üle vaadata:
1) Koju naasmisega oli tunnetus juba selline, et Euroopa OM kvalifikatsioonvõistlused on ohus, sellele vaatamata otsustasime isolatsioonis olles enda ja treeneri nägemuse järgi esialgset plaani täita antud oludes nii hästi kui vähegi võimalik. Motivatsioon püsis laes, sest kanuu oli hakanud liikuma üha kiiremini. Ei heidutanud tuule ja külmaga aerutamine Pärnu jõel ega üksikute saadaolevate raskustega jõutreeningud lageda taeva all.
2) Esimese Eestis rassitud treeningnädala lõpus tuli uudis, et Olümpiamängud on aasta võrra edasi lükatud, kuna minu pääs pole veel tagatud, siis see ei heidutanud mind, võtsin seda (siiani võtan) kui kingitud lisanduvat aastat veelgi kiiremaks saamisel ja säilis veel lootus, et pärast jaanipäeva on lootust saada kanuuga stardijoonele. Nüüd otsustasime plaani muuta, sisuliselt läksime ettevalmistusplaanis tagasi kolme kuu võrra ehk treeningute intensiivsus langes, maht tõusis ja seda oli ja on siiani raske vastu võtta - kõige mõnusam periood aastast lükkus edasi, seda enam, et suudan kanuu juba päris kiiresti liikuma tõmmata.
3) Teise treeningnädala lõppu tuli uudis, et augusti keskpaigani aerutamisvõistlusi ei toimu. Pean tunnistama, et see uudis mõjus mulle halvasti, jäänud oli küll ainult 3 viimast treeningut treeningnädala lõpetamiseks ehk ka mitte kõige värskem olemine aga laupäeva hommikul ärgates ja õues tuule käes pendeldavaid puid vaadates ei tekkinud seda rõõmu, et minna aerutama ja veel intensiivsusega kuni anaeroobne lävi. Seega tuleb plaan uuesti üle vaadata, mõelda välja lähiajaks uued vahe-eesmärgid ja sihik paika sättida.
Miks ma käsitlen Olümpiamängude edasilükkamist kui kingitust? Eelkõige sellepärast, et läinud talvine ettevalmistus itaallastega oli kindlasti samm, kui mitte kaks, edasi ja Sitsiiliast lahkudes oli signaal selline, et kui olukord stabiliseerub siis olen tagasi oodatud, kasvõi juba sellel suvel kui ainult olukord lubaks. Füüsiline võimekus tegi põneva tõusu, mis tekitas endale küsimusi, et mida siis viimased 3 talvist ettevalmistuvat hooaega tehtud on? Tähtsaim ilmselt isegi on tehnilise poole järele aitamine, aga puudu jääb veel stabiilsusest. Kokkuvõttes, kui ma suudaksin itaallastega koos treenides kasvõi pool sammu juurde panna aastaga - olla aasta pärast vähemalt samas füüsilisel konditsioonis (loodetavasti ikka paremas) ja stabiilselt kontrollida oma tehnilist sooritust, siis hoidke piip ja prillid.
 |
| Team ITONIA |
Aga enne nagu juba öeldud on vaja sihik paika saada ka lähitulevikuks. Sisuliselt tähendab võistluste ära jätmine kuni augusti keskpaigani, et ainuke variant võistlemiseks on veel maratoni MM 27. - 30. augustil, kuhu on ka aega jäänud pikad 5 kuud. Seega võiks olla see üheks väljundiks ja tõestamiskohaks selle aasta suvel. Nii, et ma ikkagi siiralt loodan, et kuskil lubatakse see loom mul seest välja lasta!
 |
| Kas olukord sunnib maratoniaerutajaks ümber kehastumist? |
Treeningtingimuste osas on asjalood vähemalt väga head: sõber Carl- Daniel Haidak laenas mulle teadmata perioodiks (seni kuni minu kanuu Itaaliast tagasi jõuab, vist) enda kanuud ja EOK/Matti Killing tagasid ligipääsu ka Kalevi Sõudebaasi jõusaali, et ole ainult mees ja tee!
 |
| Ole ainult mees ja pane hullu! |
"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar