29. juuli 2013

Otsustavad võistlused Pärnus

Hopsti! Ongi juba nädal eelmisest postitusest möödas ja aeg uus nädala kokkuvõte teha. 
Pärast kuu pikkust eemal olekut kodust ei saanud juhust käest lasta ning pidin minema Steffanisse maailma paremat pitsat nautima. Lisaks endale veel ammu ammu nägemata sõpsid oli vaja üle vaadata! Esmaspäeval külastasin ka Dr. Tšuškinit, kes tegi väga pika raviprotseduuri (massaaž) eks seda oli pärast pikka vahet vaja põhjalikumalt teha ka! Ise sain esmaspäeval puhata ja üleüldse oli sel nädal rohkem puhkusele rõhutud. Treeningud algasid alles teisipäeval ja olid lühikesed, aga hästi intensiivsed, nii et kogu aeg ikka punases ja vere maitse suus. Kui veel neljapäeval oli tunne trennis väga imelik, pean mainima, et jõudnud Karmoltki väga eest ära sõita, siis reedel oli juba teine tera! Pärnu sillaringile minnes ei olnud just seda õiget tunnet, et täna oleks panemise päev, kuid ajaks sain 11.17, mis polegi väga hull, küll aga jäi rekordile 3 sekundit alla. NB! Vaatasin Pärnu Aerutamisklubi kroonikast järele rekord, 11.14, on sõidetus täiesti tuulevaiksel, kuid reedel oli 5 m/s tuul. 
Laupäeval oli minu lemmik 200 m, enne starti sain veepeal kokku Olümpia hõbedaga, Tõnu Endrekson, kes mulle edu soovis, võtsin seda kui õnnistust, kuid 2. kohast enamat ei suutnud. Võitis Tanel 0,5 sekundiga ja Madis jäi enam-vähem sekundiga maha. Oleksin ma selle distantsi võitnud, oleks karikavõistluste arvestuses minul kõik kindel olnud, kuid pidin siiski selleks veel uut päeva ootama. Kahekanuud ei sõitnud, minu asemel hüppas kanuusse hoopis Rannar ja sõitsid täitsa 3. koha peale ennast :) 
Pühapäev algas kell 10 teatesõiduga, 6 x 500 m, kus esimesed kaks vahetust pidid olema poisid süstadel, järgmised kaks neiud süstadel ja viimased kaks kanuud. Mina olin eelviimane ja sain teatepulga endale 4. positsioonil. Oma vahetuse lõpus olin ma juba 2. tõusnud ja nüüd ei jäänud Andreasel muud üle kui see viimane poiss veel kinni püüda ja see ka tal õnnestus! Teise sõidu tegin 1000 m ja ajaks oli kerge vastutuulega 4.03,32. Ise jäin rahule ajaga, kuid mitte sõiduga, tegin väga kiired esimesed 200 m ja juba 500 m peal oli hing pealaga kaelas. Sõidu ma Madise ees võitsin ja sellega sai sisuliselt ära otsustatud ka karikavõistluste võitja. Nüüd puhkama! Peatse nägemiseni! ;)


22. juuli 2013

Eesti täiskasvanute MV

  Nagu näha oled Sina, kes Sa seda postitust loed, omaks võtnud blogi uue domeeni :) Esmalt vabandan, kui see tundub Teile tülikas ja teiseks kirjutan ma sellest, mis pärast Pühajärve regatti juhtunud on ning kolmandaks juttu ka veel Eest täiskasvanute meistrivõistlustest!
 Pärast Pühajärve regatti jäi täpselt 2 nädalat Eesti täiskasvanute meistrivõistlusteni, rõhk sõnal "täiskasvanutel" on aga selle pärast, et sellel aastal on minul veel üks kord võimalus antus võistelda Eesti juunioride meistrivõistlustel, mis toimuvad ei kusagil mujal, kui Pärnus! Pärast regatti ei muutunud treeningute osas suurt midagi, treeningud jätkusid samamoodi raskelt edasi ja puhkust väga loota enne Eesti MV ei olnud. Suureks suureks abiks treeningute läbi viimisel oli muidugi Viljandi kanuumeestel, kes paaril korral minuga treeningud kaasa tegid ehk muutsid treeningud põnevamaks, raskemaks ja palju närvilisemaks. Ütleme nii, et õhus oli tunda juba kerget pinget! 1,5 nädalat enne EMV'd käis meie juures ka Dr. Tšuškin, kes kandis hoolt sportlaste lihaste eest, pärast seda aga tundus teine nädala pool täiesti masendav. Jõuetuse tunne valdas keha täielikult, tekkis isegi hirm Eesti MV ees, sest teada oli see, et mina sinna puhanuna peale ei lähe, erinevalt Viljandi aerutajatest, kellel jaoks oli tegu aasta tipp sündmusega. Kerge taastumine nädala lõpus tõi mind pildile õnneks tagasi, uuel nädalal sai uue hooga treeningutele peale lennatud ja oi kus aeg siis lendama hakkas. Teisipäeval saime Pärnust oma kahekanuu kätte ning jõudsime ka paar trenni enne EMV'd ära teha. Märkamatult oligi kätte jõudnud neljapäeva õhtu, mis Pärnu täiskasvanute koondise jaoks tähendas paatide pesemist ja poleerimist. Reedel, täpselt päev enne eseimest EMV võistluspäeva oli veel raske treening, kus sain kahesüstaga võidu kihutada. Ning õhtul ootaski ees sõit Tallinnasse, et seal kergelt veel paar kilomeetrit lainetes loksuda.
Natukene meelelahtust

Esimene distants, 200 m
 Päeva alustasin täpselt 3 tundi enne esimest starti. Esiteks korralik hommikusöök koos meeldiva seltskonnaga laineid täis Harku järve ääres. Kusagil 2 tundi enne starti sain oma paadi kaalu timmima hakata. Kuna ma olin toppinud absoluutselt kõik raskused, mis olid kättesaadavad endale treeninguteks paati, et treenides ikka raskem oleks, ei olnud mul vähimatki aimu, kui  palju mu paat kaaluda võiks. Tuli välja, et koos tormilaudadega oligi minu paat täpselt kaalus (16kg) ja positiivne uudis oli see, et võisin ligi 2 kg jagu raskusi paadist välja võtta. Mainin kohe ära, et kõiki ühese sõite läksin sõitma kahe soojendusega s.t, et 1 tund ja 20 min enne starti käisin vee peal, kus uhasin oma distantsi 80% läbi ning panin veel paar kiiremat lõiku, et pulss üles saada. Veepealt naastes kiired võimlemisringid ja soojendus jooks ja starti. Ärevus õieti nagu ei olnudki enne starti, mis oli halb märk. Võidusõit algaski nii, et sain kõigilt stardis kohe räigelt sisse ja niimoodi ma lõpuni kruiisisin, ootused oli vähe paremad, kui saavutatud 4. koht! Kahekanuu stardini oli aega jäänud pärast ühese sõitu väga vähe ja kahesoojendusega enam ei jõudnud. Seega ainult käteringide ja soojendusjooksu pealt võistlustulle. 3 eelmist aastat olin ma olnud koos Andreasega selles distantsil 3. ja sellega enam leppida ei saanud, kuid siiski päris seda ei suutnud, mida tahtsime ja leppisime 2. koha. Parem ikka kui kolmas koht, progress!


Teine distants, 1000 m
  Nii nagu eespool mainisin, tegin oma soojendusrituaalid ära ja starti. Nüüd oli minu kord käes- pulss oli laes niisama, jalad värisesid ja kõhus oli väga pehme tunne. Stardist sain minema ilusti ja suutsin väikest edu hoida vähemalt 500 m. Alates sellest hetkest sain järjest rohkem eest ja viimased 300 m otsustasin juba tagasi hoida, sest ees oli veel 1000 m kahekanuu, mis ei lubanud just kerge tulla. Igatahes ajaga 4.03 võitsin oma selle aasta esimese meistritiitli. Ligi tund hiljem oli kahekanuude start, kus stardis oli palju pahandust võistlejate riiete osas, need peavad olema võimalikult sarnased paatkonniti. Avaldan kiitust Andreasele, kellega me tegime vist tõesti elustardi kahekanuul ja algusest peale läksime kindlalt juhtima. Andreas oli seekord lausa niivõrd kõva mees, et suutis distantsi keskel kusagil 300 m mind vedada, sest minul oli pärast esimest 400 m kett juba nii maas ja jõudu ma tõmbesse panna ei jõudnud. Viimased 300 m olid küll kriitilised, kuid õnnestus siiski võit ära napsata! Nüüd sai Andreas omale selle aasta esimese meistritiitli ajaga 3.46,2 Sellise kiirusega ei ole ma kunagi 1000 m distantsi läbinud! :)

1000 m esikolmik

Kolmas distants, 500 m
  Enne starti kõik kordus, ainuke uus asi soojenduse juures oli see, et nii paganama väsinud tunne oli ja kiirenduste ajal ei saanud pulss ega kiirust üles. Starti minnes oli jällegi kõik korras nagu Norras ning pulss tõusis juba päris hoogsasti. Pean ütlema, et 500 m stardist sain hästi minema, kuid 100 m pärast starti loovutasin liidri koha Madisel ja olin ühel joonel Taneliga. Küll aga muutus see seis alles 50 m enne lõppu, kui olin suutnud Taneli seljatada ja Madisega ühele joonele trügida ja nüüd ei jäänud muud üle, kui ennast maksma panna, mis ideaalselt õnnestus! See oli pingutus ja aeg ka vastav 1.53,6. Enne viimast distantsi oli puhkus väga väike, ainult 50 min, see oli meie paatkonnale ainult kasulik! Nagu eilegi suutis Tups mind tänagi üllatada ja väga vägeva stardi teha. Me teadsime asjaolu, et vastastel on jõudu kõvasti rohkem kui meil ja meil ei jäänud muud üle, kui stardis nii suure tempoga kui võimalik minema kruttida. Suutsime esimesed 300 m kindlalt vahe hoida, kuid viimased 100 m olid juba väga ohtlikud, jõud kadus tõmbest sootuks ja seda oli tunda ka Tupsu tõmmetest, et ega sealgi enam midagi ei ole järel. Meie õnneks ei olnud päästva finišijooneni enam palju minna ja väga napp edu teise koha ees ei tähenda muud kui järjekordset meistritiitlit!


Parim mees süstal- Tarmo Tootsi ja parim mees kanuul


Järgmisel nädalavahetusel Pärnus KV kohtume! AHOI! 

8. juuli 2013

Pühajärve regatt

Sai ka sellel aastal käidud maalilisel Pühajärvel võistlemas. Seekord tulin otse Viljandi laagrist Otepääle ja samasse kohta tagasi ka läksin laagrisse. Võistlusel ise oli aga osavõtjate rekord,  mis tähendas ainult halba neile, kelle võimed olid nii palju nõrgemad, et pidid esimestest taga pool sõitma. Sest nagu igal eelneval aastal oli ka sellel aastal stardist välja minnes tohutu laine. Mina ise nuriseda ei saaks, et mul väga halvasti oleks midagi läinud, sest stardikäskluse peale reageerisin väga hästi, isegi liiga hästi, et minust paremal ja vasakul pool olevad paadid said kohe 2 paati sisse. Kusagil 300 m peal vaatasin korraks isegi kõrval ja naljakas oli see, et ma ei olnud sugugi Kaarlist ja Tarmost maas. Alates 500 m hakkasid aga süstad mööda lendama ja siis läks otse sõitmine päris keeruliseks. Terve tee tilbendasid ka neljasüsta eest, kui neile kõrvale sõitsin siis jälle kiirendasid, nii et kogu aeg oli lõbus lainetes mõllata. Viimasel kilomeetril pakkus ka Jüri abi, lubas mind lainel vedada, aga ei saanud kuidagi sinna peale, seega pidin ainult enda jõule lootma :) Finišis oli rahulolu, Madise seljatasin kindlalt ja kui veel aja teada sain, mis mul 5 km läbimiseks kulus Pühajärvel, olin veel rohkem õnnes. 23. 18, see on eelmise ajatähise 1-minutiline ja 6-sekundliline ajaparandus, mis oli küll parasjagu palju. Sel aastal oli kõvasti kergem sõita, kõrval oli mul Jüri Juurikas, kes hoidis mind alati täpselt kursis, kui suur vahe järgneva konkurendiga on. Stardist sisse sõidetud vahe püsis ilusti lõpuni ja kahjuks peangi tunnistama, et päris 100% sõitu ma endast välja ei pigistanud. Positiivseks küljeks saan tuua, et iga aastaga edasi on Pühajärvel mugavam sõita. Sel aastal suutsid minu ette ennast pressida 22 süstapaati, kui alles 2 aastat tagasi olin ma 69. koha peal, siis sel aastal oli tunduvalt vähem lainet tekitavaid paate minu ees.  Pärast finišit sain ETV sporditoimetusele ka intervjuu anda, mis läks vähe lappama, aga pole hullu, koha peal asju välja mõeldes jooksis juhe kokku. Nüüd on viiest. Eesti karikaetapist 4 võitu ja 1 kolmas koht. Hetkel ikka liidri kohal. Järgmine võistlus peaks olema Tallinnas, kus toimuvad Eesti täiskasvanute meistrivõistlused. Ning ei saa ka mainimata jätta selle suve TÄHTSAIMAT võistlust- juunioride MM.

Stardis olen seal eespool :)

 Ja finiši eel

Sõprade Vitsutitega

Hetkel treenin Viljandis koos Eesti kanuutajate koorekihiga. Kohe kohe peaksid siia jõudma veel paar kõva meest ja homseks päevaks peaks siin koos olema sellised näod nagu: Madis ja Mihkel Vitsut, Sabir, Borja, Dr. Tšuškin, Tups, Hozjainov, Tanel ja muidugi ka mina :)

NB! Blogil tuleb kohe kohe domeeni vahetus! Edaspidi ehk siis järgmisest nädalast loodan, et blogi uueks domeeniks saab www.kanuumees.blogspot.com