11. detsember 2012

Kõkkuvõte Soome suusalaagrist

  Kõigepealt alustan sellest, et täna 2 nädalat tagasi käisin ka Tartus spordiarsti Dr. Agnes Mägi juures, kes muuseas oli ka kunagi aerutaja. Füüsilised näitajad olid nagu loodetud paranenud. Keha on muutunud ökonoomsemaks, mida näitas ka jooksu test, pulss tõusis aeglasemini ja ei tõusnud isegi mitte üle 200 löögi minuti kohta. Hapniku omastamine oli ka veidi tõusnud, kuigi võiks veel kõrgem olla, ja läved oli liikunud 10 löögi võrra kõrgemaks. Pärast spordiarsti juures käiku ei viitsinud enam Pärnusse tagasi sõita ja jäin kolmapäevaks Tartusse.

  28. novembril sain tänase sünnipäevalapse, Tarmo Tootsiga, Tartust Tallinnasse, kus ootas meid Härra Peeter Mänd on uhke Volvoga. Laevasõit üle Soome lahe ei olnud just kergemate killast, laine loksutas korralikult, nii et isegi 9 korruse aknale pritsis vesi välja. Helsinkis sõitsime autoga rongile ja veetsime öö 2-kohalistes kupeedes. Hommikul ärgates oli aknast välja vaadates kõik juba valge ja väljas olid krõbedad -14 kraadi. Oma pisikese treeninglinna leidsime kiiresti üles ja esimese trenni tegime juba samal õhtul. Kiirus oli isegi üllatavalt hea, ainult, et suutsin juba esimese treeningu jooksul 2 korda käed maha panna :). Esimene trenn sõitsin VISU suuskadega, ei julgenud veel on ise tormavaid kasutusele võtta. Veendunud, et rajad korralikud võtsin juba Fischerid kasutusele, aga oh õnnetust, saingi nendega ainult 3 trenni teha, kui juba suusa puruks kukkusin :(. Õnneks ainult suusanina, mis libisemist ei takistanud. Viisime küll suusa parandusse, kuid mehed ei saanud kahjuks oma tööga hakkama.
  Üldiselt tegime kaks ja pool päeva trenni siis õhtu vaba ja kordasime seda uuesti. Üle kahe päeva käisime kohalikus jõusaalis, mis oli küll väike, kuid kõik harjutused sai väga kenasti ära tehtud. Lisaks võimlesin vahel õhtuti ka oma tehtud TRX Suspension nööridega, kes veel ei tea mis need on siis vajuta siia. Kuskil 5. päeval tuli jõhker väsimus peale, ja raske oli treeninggrupiga sammu pidada, kuid üks vaba õhtu ja lõunauinakud tulid kasuks ja edaspidi oli jälle normaalne trenni teha. No ja kui juba suusad katki kukkusin ei jäänud muud üle, kui VISU suusad kasutusse jälle võtta, mis lendasid igal laskumisel Ässadelt eest ära ;). Muidu, ega ainult mina, Tarmo ja Kaarel suusaradel ei käinud. Ka Peeter tegi meie plaani kohusetundlikult kaasa. Süüa tegime ka ise, või siis aitasime natuke Peetrit kui nüüd aus olla :). Igatahes elu oli lill - suusrada ~ 300 m kaugusel kodust, radu kokku 130 km, rasked mäed ja kiired laskumised, mida veel tahta :). Koju tulek oli täpselt samamoodi nagu Soome minek ja käik laabus hästi.

Aitäh hästi veedteud aja, kõvade treeningtingimuste ja hea seltskonna eest!

Väike kokkuvõte ka 10- päevasest laagrist.
Treeningu tunde: 36,25 h
Suusatamise kilomeetreid: 481 km
Jõudu: 4,5 h

  Nüüd kahjuks Eestis jälle koolipinki nühkimas :( Aga õnneks ainult 1,5 nädalat veel ;)

Trade weakness for power.. trade doubt for confidence... trade fear for courage... trade sports for NOTHING!!!

3. detsember 2012

@ Lapland Ylläs Äkaslompolo

Suusalaager Soomes on siiani möödunud külmalt ja madalate pulssidega. Oma esimene põhjapõder on ka suusarajal nähtud. Õhtuti käime saunas ja tunneme elust mõnu. Suusarada läheb praktiliselt maja eest, paremat ei oskagi tahta!

Koos Tarmo, Kaarli ja Härra Peeter Mänd'iga.

19. november 2012

Esimesed 3 nädalat


  Nüüdseks on esimene treeningtsükkel läbi saanud ning hommikuti ja õhtuti kottpimedas üksjagu treenitud ka. Päevaplaani oli kolm eelmist nädalat järgmine:
1. Vara hommikul kell 6:00 äratus ja soojenduseks 1,5 km jooksu baasi ja siis aerutama.
2. Hommikul kell 8.00 esimene tund ja siis algaski päeva kõige raskem osa ;) NB! Kehalise tunnid said asendatud 40-minutiliste jooksudega.
3. Päeval 14.00 kuni 16.00 teine treening, kellaaeg sõltus tundide arvust koolis. Tavaliselt aerutamine kuni päeva valgus otsa sai.
4. Õhtul 20.00 kolmas treening ja see oli jõutreening Pärnu Spordihalli jõusaalis.

  Esimene nädal tundus oma 20-tunnise treeningmahuga kerge ja ei pakkunud pinget. Lihtne oli hommikul vara tõusta, kuid see tunne, mis veepeal oli pärast 2-nädalast aerutamispausi oli üsna ebameeldiv, nagu tatt veniks.
  Teisel nädalal hakkas juba midagi meenuma, mis see aerutamine on, kuid nädala teine pool tundus juba üsna ränk. Tõusta oli raske, kuigi teine treeningnädal oli 18-tunnise treeningmahuga, seega vähem kui eelmine. Ära sai käidud ka Härra Varmi Rock Club Woodstockis, kus toimus parimate aerutajate ja aerutamisega seotud võtmeisikute tänamise üritus. Laupäeval (10.11.12) võtsin osa sõudja Märt Lelle mälestusjooksust, distants oli 9,5km pikk ja väga väga raskel rajal! Kahjuks ei olnud ma oma vanuseklassis esimene, kuna Tups võitis, eks natuke oli ka ebaõnne, kuna 4. kilomeetril tuli mul toss jalast ja pulsiga 201 ei ole just kõige kergem jalanõusid jalga panna, veel vähem paelu siduda;)
  Kolmas nädal ei erinenud eelmisest kahest, ainult koormust oli juures. Üheks tülikaks asjaks osutus, aga mäng "Otsi kohta, kus sa saad ja mine siis vee peale", sest meil võeti plotid välja, kuna sõudjad Pärnus enam vee peal ei käi. Viimane nädal oli 24-tunnine.

Väike teemakohane pildike ;)


29.10 - 18.11.12
Treeningkestvus: 62,5 tundi
Aerutamise km: 266,5 km
Jooksmise km: 81 km  
Jõusaal: 21,5 tundi
+ natuke egomeetri km ja palli mängmisi

11. november 2012

2012. aasta hooaja parimad rajaaerutajad



Härra Beckeriga

Parim mees süstal Kaarel Alupere SAK Tartu
Parim noor ja naine Anastassia Pšenitšnaja Narva Energia SK
Parim noor ja mees kanuul Joosep Karlson Pärnu Kalev SK
Parim noor süstal Nikita Jegorov Tallinna Põhjakotkas SK
Parimaks treeneriks valiti sel aastal Tiina Hodakov Pärnu Kalev SK

Tänud toetajatele teistele uskujatele!

28. oktoober 2012

Suur aitäh Olerexile ja Eesti Aerutamisföderatsioonile

Selle aasta kevadel tellisin endale kaks paari uus võistlussuuski suusaklubist Jõulu. Muidugi valisin endale Fischeri suusad. Ühed klassika suusad ja teised uisu suusad. Kuna suukade hind oli üsna krõbe siis tulid mulle vastu AS Olerex ja Eesti Aerutamisföderatsioon, kes aitasid mul soetada uue suusavarustuse.  Veelkord suured suured tänud ja kuna esimene lumi on ka juba Eestimaal maha sadanud ei ole esimesed suusatreeningudki enam kaugel ;).


27. oktoober 2012

Seljakotid selga!

Selle hooaja esimene nädal algas koolivaheajaga. Õnneks just esmaspäevaks olid kohale saabunud esimesed  külmad ilmad, nii et ei osanud enam riideid selgagi panna. Kõige meeldivam selle juures oli jällegi see, et ilm oli vaikne ja Pärnu jõe peal pole peeglit nähtud juba ma ei tea mitu nädalat. Lisaks sellele, et olid ilusad ilmad sain ma ohtralt lainel sõitu harjutada. Nädala esimesel poolel tuli Pärnusse Andreasega kahest sõitma Tallinna poiss. Ütleme nii, et esimene trenn kahese lainel sõita osutus siiski päris rakseks. Teisipäeval proovisime ka lõike, 14 korda 2 minutit ja 1 minut puhkust lõikude vahel. Ütleme nii, need lõigud olid mõeldud, et sõita tugevalt, paadi jooksu peale, kuid minu jaoks oli esimene lõik korralik kannatamine ehk täiskäigul edasi liikumine kahese lainel. Kuid mida lõik edasi, seda kergemaks mul läks, kahesel paadil rauges jõud! Õhtuses trennis sõitsime 1000m lõike, kus stardist lendasin kahesel paadil eest nagu püssikuul, hiljem aga kannatasin laine peal. Kordagi maha õnneks ei jäänud. Kolmapäeval olime juba kõik kolm üsna kutud ja üles oli öelnud ka minu põlv, mis oli paistes ja poole suurem kui kunagi varem. Alustasime ka päris suurte koormustega pärast kaht puhkenädalat, juba esimese kahe päevaga tuli 11,5 treeningu tundi. 

Kohustuslik laul kõigile SIIN! Samaaegselt loe blogi ;)

Neljapäeval tegin midagi, mida normaalse mõistusega inimesed ei teeks. Eelnevalt matkakotid pakitud (~10kg) ja hommikul bussiga Ikla poole ajama. Muidugi mitte üksinda, olime seitsmekesi: Andreas, Anette,     Rannar, Tiina, Triinu ja Uko. Sealt aga algaski meie jalgsi retk mööda Ikla- Oandu matkarada, mille kogu pikkuseks on 370 km. Meie küll läbisime ainult 60 km ja jõudsime välja Kilingi-Nõmme. See valu, mis esimese päeva lõppedes jalgades ja selja sees oli jube. Esimesel päeval läbisime 37 km 10 tunniga ja muide kõndimine on palju raskem kui Te arvata oskate, see oli raskem kui jooksmine! Ööbisime Laiksaare metsaonnis, mis oli päris huvitav kogemus! Küll oli esimesel päeval tüütu see, et terve distants tuli läbida asfalt teel.


Veel enne starti


Varustatud mina


Kimamis Camera

Teisel päeval oli juba maha sadanud õhuke lumekiht, nii et sai teha ka selle sügise esimesed lumepallid ja nendega Tupsu pommitada ;). Tegime teisel päeval ainult ühe puhkepeatuse ja see oli kauni Rae järve ääres, pärast seda suutsime ära eksida ja olime teelt kõrvale kaldunud, kuid oma vahesihtpunkti (loe: lõpp-punkti) Kilingi-Nõmme me jõudsime. Plaan oli jõuda küll Kopra talu metsaonni, kuhu oleks olnud täpselt 38 km eelmisest metsaonnist, kuid meie  NÕRGAD LÜLID (treenerid) otsustsid Pärnu tagasi minna, kuid ilma nende tarkusteta ei olnud enam edasi mõtet minna! Oleks me sinna taluni jõudnud oleks me oma eesmärgi täitnud ja oleks läbinud 74 km pikkuse matka raja. Nii me lõpetasimegi oma matka kell pool üheksa Pärnus.
Nüüd kus matk pooleli jäi on võimalik minna veel enne kooli minekut paar korda trenni ja võimalus, et saan kunagi veel tugevaks siiski veel püsib! ;)


Selline pann hoidis meid soojas


Hommikune sirutus




11km Kilingi-Nõmme

14. oktoober 2012

1. puhkenädal

Selle hooaja lõpetab seekord siis kahenädalane puhkus. Nädal on juba möödas ja see puhkuse asi nüüd küll tore ei ole, kui pead päevast päeva õppima, et koolis jälle järjele saada. Ilma spordita ka päris ei saa! Vee peale pole küll jõudnud, aga koolis kehalisekasvatuse tundides olema mänginud korvpalli ja jalgpalli, mis võttis ikka võhma välja. Lisaks olen juba kaks nädalat käinud õhtuti kella kaheksast jõusaalis rahulikult rauda tõstmas, enne jõusaali muidugi 2/3 km jooksu soojaks. Aktiivne puhkus, 10-12 tundi nädalas madala pulsiga ei tee liiga kellelegi! Nädala lõpetas pühapäevane 40. Kadrijooks, kus minu distantsi pikkuseks oli 3 km. Oma vanuseklassis jäin alla ühele kergejõustiklasele, kes on minust aasta noorem ja kokkuvõttes olin meestes 7. ajaga 10:58. Andreas osales ka. esimese ringi peal jooksis minust korra möödagi, kuid hiljem pidi tunnistama minu 10 sekundilist paremust. Minust jäi taha poole ka Eesti tipp jalgpallur Raio Piiroja, kuid seda tänu tema ebaõnnele, kui tal õnnestus teisel ringil kukkuda. Üks nädalake veel ja algabki uus hooaeg.

10. oktoober 2012

1+1=2 võistlust

Olen juba 2 nädalat vahet pidanud ja oleks vist aeg uus postitus teha. Möödunud kahe nädala jooksul toimusid ka võistlused. Trenni tegin ka, aga mitte nii kõvasti. Esimeseks võistluseks oli Eesti KV viimane, kümnes, etapp, kus karikasarja võitjad said kätte oma auhinnad. Võistlus ise oli 9 km pikk ja see tuli sõita 3km ringi peal, seega oli hea jälgida vahet konkurentidega. Kuna võistlus oli eraldistardiga siis sain endale eesmärgiks võtta, et püüan endakonkurendi Tanel Heli kinni, ei lootnud küll, et see juba esimesel ringil juhtub, aga nii läks ja viimasel ringil sainn mööda ka kaks minutit enne startinud Madise. Kuna ma selline heatahtlik inimene olin siis lubasin tal lainel sõita ;) Kokkuvõttes oli meeste arvestus 2. hoopis Andreas Baum, võites Madist ainult 1 sekundiga!!! 


Meeste esikolmik EKV-l

Läinud nädalavahetusel käisime veel Jelgavas Balti MV 16 km aerutamises. Nagu viimased 2 aastat olin kas see aasta kokkuvõttes 4. ja poiste A klassis 2. Stardist sain minema viisakalt ja kellegi lainetes ei pidanud suplema. Esimese ringi peal oli keskmine pulss 194, kuid edasi see langes. Minu vanuseklassi võitis Arvis Ilijns ja kolmas oli Tups.


Start

Praegu ise puhkan 2 nädalat ja siis hakkan jälle kõvasti lammutama! Õhtuti käin küll jõusaalis, kuid ega see 1h tund jõudu mingi trenn ei ole ;)

24. september 2012

Szeged ----> Rooma

  Tänasest päevast poolteist nädalat tagasi algas minu 2012. aasta Eurotrip. Sõitsime esialgu Ungarisse Szegedisse, tee peal saatis meid tappev kuumus 29 kraadi ja Päikest polnud õieti nähagi. Szegedis toimusid suhteliselt kõrge tasemelised rahvusvahelised võistlused tava distantsidel. Kuna me ainult kolmekesi läksime, siis saime me kõik ilusti autos magada. Parkisimegi oma auto kanali äärde põllu peale ja elasime, tegime ise süüa ja nautisime vaikust. 
  Esimesel võistluspäeval 1000m, kus oli lausa 3 eelsõitu, enne sõitu ma väga ei lootnud otse finaali saada, kuid sõidu käigus tundus, et tuleb ära, kuid viimase 100m peal pidin tšehhile alla vanduma ja finaali pääsu pidin saama poolfinaalist. Sõitsin küll päeva 3. aja, kuid teada oli see, et teised võtsid asja rahulikumalt. Poolfinaalis surusin ennast ikka esimese 3 sisse ära ja sain finaali, küll viimase ajaga, kuid finaalis suutsin siiski 3 võita ja seega 6. koht, mis jäigi selle võistluse parimaks tulemuseks. Eelsõidus sai ennast ikka väga tühjaks sõidetud ja võib-olla oli see ka selle põhjuseks, et mul iga sõit aeg kehvemaks läks. Aga vähemasti kõik sõidud isikliku rekordi lähedale. Kahesega läks nii halvasti kohe, et ma ei tahaks rääkidagi, saime juba kohe alguses laineid ja siis uisutasime ühest raja äärest teise.
  500m distantsil ma isegi ei lootnud selle peale, et ma otse finaali võiks saada ja võtsin ka asja rahulikult, lootuses, et ei korda eelnevat päeva ja et ajad ikka iga sõiduga paraneksid. Poolfinaalist edasi saaminegi kindel ei olnud, aga õnneks suutsin ennast 3 sisse jälle mahutada ja finaal ootas ees. Finaalis aga kahjuks aga kellestki jagu ei saanud ja 9. koht, kahjuks ei paranenud ka aeg. Kahesega sõit oli enam-vähem kuni 200m jäi veel sõita ja siis hakkasime jälle uisutama.
  Viimasel päeval 200m olin oma eelsõidu kusagil taga ei mäleta isegi, aga edasi sain poolfinaali, aeg oli ikka väga kehv arvestades seda, mis tuul meid tagant poolt saatis. Poolfinaalis olin 4. ja finaali pääs jäi saamata, küll oli meil vaja sõita veel kahesega, kus me esmakordselt laineid ei saanud.
Pärast võistlust panime ruttu ruttu paadid kokku ja keetsime ruttu ruttu süüa ja panime Itaalia poole ajama. 


1000m poolfinaal

  Itaaliasse sõit ei sujunud just kõige paremini, juba esimestel kilomeetritel kiilus meil raadio kinni, nii, et ükski nupp ei töötanud ja raadio mängis, kanalit ei saanud ka vahetada ja siis me kannatasime ka selle sahina käes, mis raadiokanali puudumisel kuuldavaks muutub. Enne meie sihtkohta, Rooma, käisime ära veel Veneetsias, see oli vägev linn, saime laevakestega ja rongiga sõita.


  Edasi aga ütlesid üles meie auto tuled ja siis sõitsime mõnda aega ilma tuledeta ja lootsime enne pimedaks minekut kohale jõuda, aga me ei oleks jõudnudki kohale samal päeval, kui meie auto tuled poleks juhuslikult jälle põlema hakanud. Raadio oli selleks ajaks juba üle 24 tunni mänginud! Rooma võistluspaika jõudnud saime Soome sõpradelt mutrivõtme, et akult juhtmed maha keerata ja siis raadio vaikiski.
  Teisipäeval ühinesid meiega ka perekond Varmid, kes lennukiga Rooma tulid, tegeime hommikul kerge treeningu, 45 min, et harjuda selle soojaga, 28 kraadi, mis seal oli. Ja õhtul tegin mina juba 17,2 km läbi koos välja jooksudega keskmisest treeningkiirusest kiiremini. Roomas Tiberi jõe peal on ikka jube aerutada öösel, sest ega sa ei näe kui mõni suur 100l prügikott sulle vastu ujub ja ega palju puudugi jäänud, et mõne otsa sõitnud oleks.
  Kolmapäeva hommikul oli Härra Urmas Varmil sõit, ka temalgi oli sama distantsi pikkus mis minul, aga oma sõitu kommenteeris ta sedasi, et kõik läks metsa. Ja nõustun isegi, võrreldes MK- etapiga Taanis läks tal ikka väga kehvasti.


Härra Varm number 446


Härra Varm paadiga jooksmas

  Pärast Varmi sõitu läksime oma tõukeratastega Rooma linna ja Vatikani vallutama. Nägin ära oma silmaga päris palju asju nagu Vatikan ja sealne suur suur kirik või pigem katedraal ja tänu odavale ühistranspordile (odavam, kui Eestis) nägin ära ka Colosseumi. Muidugi ei saa ju käia Itaalias, ilma, et sa pitsat söönud oleks ja ma siis kahes kohas proovisin ja pidin jõhkralt pettuma, siiski asub maailma parim pitsa Pärnus!

Turistid Vatikanis



Pizza Margharita



Metroo

  Päev enne minu starti viidi meid 5 suure bussiga Rooma kesklinna avatseremooniale, uskuge või mitte, aga meid saatis politsei ja meil oli terve tee roheline tuli, isegi trammida peatati ja saadeti tagasi, sõitsime vastassuuna vööndites, see jääb vist minu kõige meeldejäävamaks bussi sõiduks!
  Nüüd siis selle kõige tähtsama päeva juurde, kus ma pidin ka ise pingutama. Hommikul kell 9.40 Itaalia aja järgi anti start mida oli võimalik vaadata ka TV vahendusel. Stardist sain ära täitsa viisakalt ja esimese ringi  lõpuks olin ma 7. Esimese ringi ajal sain ma suuri kaatri laineid, mida minu ees olev juhtgrupp ei saanud ja nii see vahe kärises. Laine oli nii suur, et ma jätsin lihtsalt sõitmise katki ja ootasin ja jälgisin seda, et ma silla otsa ei sõidaks. Pärast esimest jookus hakkasin teisi püüdma, kõigepealt sain kätte itaallase ja siis poolaka, kes muidu oli EM'il 1000m 3. sellel aastal. Küll alles poolakas käis närvidele, ise vedada ei tahtnud ja ronis mulle laine peale ja siis sõitis ka kogu aeg aeru peale (aerus on kaks suurt mõlki!). Enne viimast ringi suutis poolakas veel eest korraks ära sõita, kuid finišijoonel oli edu 55 sekundit ja Maratoni MM'ilt 5. koht! Päeva viis õhtusse jällegi pitsa söömine, kus ma jälle pidin pettuma.



Joogipaus




  Laupäeval sõitsime kahest, start jälle samal ajal. Stardist saime minema suurapäraselt! Olima lausa 2. esimese pöörde poole minnes, enne esimest jooksu olid küll esimesed 2 paati läinud oma teed, kuid 3. koha eest võitlevas grupis olime veel sees. Saime just teises pöördes 4-5 koha peale, kui äkki kukkus Tups paadist välja. Tups ujus ruttu kaldale ja mina sõitsin kaldale, Tups ronis paati ja jätkasime sõitmist. Koos selle väikese viivitusega ei olnud me veel viimased vähemalt ning paari ringi pärast saime kätte ja sõitsime mööda ka saksa paadis ja olime kokkuvõttes finišijoont ületades 9. , mis oli suur suur pettumus. Panime kiiruga paadikesed kokku ja hakkasime Eesti poole sõitma. Sõidu ajal lugesin läbi Maimu Bergi raamatu "Seisab üksi mäe peal".


Stardiks rivistumine


Suur suur aitäh Viljandi Aerutamisklubile, kelle käest laenatud kergema paadiga ma maratoni MM'il sõita sain!



2. september 2012

Jüri Jaansoni 2 silla jooks

Nädalale pani punkti juba 12. korda järjest toimunud Jüri Jaansoni 2 silla jooks. Sel aastal oli üritus varasematest aastatest populaarsem ja seda näitas ka jooksu tase. Alustada sain täitsa ees otsast, lausa teisest stardikoridorist, kus oli ainult 80 inimest. Eesmärgiks oli jõuda kindlasti esimese saja sisse, et ikka see särgike saada, mida esimesele sajale lõpetajale jagatakse :) Ka ühel minuga samas klubis käival aerutajal oli plaan esimese saja sisse mahtuda, kui 5 kohta jäi puudu ja kaotas ka sellega kihlveo :). Iga tahes kuna eelmine aasta oli minu kaotus sõudekuulsusele, Allar Rajale, ainult 10 sekundit siis proovisin stardis ikka tema lähedal püsida, kui see esimene kilomeeter kõrvetas juba korralikult ära ja pärast seda kuni sillani nägin ainult endast mööda minejaid. Õnneks pärast silda pehmel pinnasel suutsin juba teistega sammu pidama hakata ja lõpuks jäigi sama koht mis pärast silda loeti ehk siis 76. koht. Aega see aasta parandada ei suutnud, jäin 3 sekundiga eelmise aasta ajale alla ja kuna see aasta oli jooksu tase kõvem siis tähendas see kehvemat kohta kui eelmine aasta. Eelmine aasta olin 57., põhimõtteliselt langesin sama ajaga 20 koha võrra taha poole ja omavanustes olin eelmine aasta kolmas siis see aasta alles 7. Aga parima aerutaja tiitli sain ikkagi, see tähendas kinkekaarte 30€ väärtuses. Aga siis nii palju, et Allar kellele ma tuulde algul võtsin jõudis finišisse 36. Ahjaa unustasin oma aja öelda, see oli 33 minutit ja 58 sekundit.


Number 57 ja foto Pärnu Postimehest

1. september 2012

Eesti maratoni MV

Täna sain pärast kooli kohe pidulikes riietes Tartu sõita, et Eesti maratoni MV'l osavõtta. Ilm meid just ei soosinud, oli ju ainult 10 kraadi, vihm ja tugev tuul. Distantsiks oli seekord ainult 18km ehk kolm 6 km ringi ja ühe korra tuli joosta ka 250m paadiga. Esimene ots tuli sõita vastu voolu ja juba esimese 3km jooksul oli mu vahe järgnevate konkurentidega juba piisav. Edasi sain sõita juba natukene kergemalt, kuigi korraks hakkasid konkurendid lähenema. Viimasele ringile minnes püüdsin jooksuga paar süstameest kinni ja sain möödagi, tagasi pöördes jäin toppama ja võtsin lainesse, kiirus kasvas, pulss langes ja väga kergeks läks. Finišis olid näpud külmast kanged ja külmavärinad käisid üle keha. Hõbeda võttis Andreas Baum ja edestas raskes võitluses Mihhail Boitsovi ja Madis Vitsutit. Naiste vanuseklassis võidutses Anette Baum, kellele oli suureks abiks Brüno, kes Anettet lainel vedas. Meeste süstal võidutses Tarmo Tootsi ja Kaarel Alupere jäi lausa medalist ilma.


Viigipüksid ja dressikas on hea combo!





27. august 2012

Läti täiskasvanute MV

1000m eelsõit

Läinud nädalavahetusel toimunud Läti meistrivõistlustel Limbažis oli esindatud ka Eesti kolme kanuu aerutajaga: Andreas Baum, Tanel Heli ja mina. 
Esimesel päeval võisteldi 1000m ja kuna eelsõite oli 4 siis finaali pääsuks oli vaja teha kõigil 2 sõitu. Eelsõidus olin koos selle aasata U-23 vanuseklassi EM'i hõdedaga, Dagnis Ilijnsiga, kuna rohkem tõsiseid sõitjaid minu sõidus ei olnud, saime mõlemad sõita suhteliselt rahulikult ja aeg oli 4:30. Poolfinaal oli sammuti kerge, kuid lõpus tuli juurde vajutada, et ikka Tanelile kott pähe tõmmata ja õnnestus. Poolfinaali võitsin ajaga 4:27 Gatis Pranksi ees, kes on samuti tiitlivõistlustelt medaleid noppinud ja kolmas oli Tanel, esikolmik sai edasi finaali. Kuna ilm oli jällegi tuuline nagu kõikidel viimastel võistlustel, otsustasin finaaliks endale uue paadi laenata. Sain Ateena Olümpial 6. koha välja sõitnud mehe paadi, päris uhke tunne oli, aga kahjuks paat ise ei sõitnud ja pidin leppima finaalis 4. kohaga ja aeg oli 4:16, võitjal, Dagnis Ilijns, aga aeg 4:04 ja Gatise kaotus oli vähem kui sekund. Samuti oli minu kaotus kolmandale kohale väiksem kui sekund. Finaali sai ka Andreas, kes oli finaalis 9. ja Tanel lõpetas 5. kohaga kaotades mulle 8 sekundit. Veel jäi sõita kahese sõit. Seal saime kõvade meeste kõrvale ja viimase 200m peal saime laineid ja julgen arvata, et sinna see medal läks, samal ajal said 3. koha omanikud sõita siledal veel.
Laupäeval võistlesin oma "lemmik distantsil" 200m ning siis oli jube eelsõite 5. Poolfinaali edasipääs oli kerge, kuid pingutus oli siiski võimalikult masksimumi lähedane. Kuna mul oli õnne ja ühtegi tugevat minu poolfinaali ei sattunud õnnestus mul ennast ka finaali sõita. Selleks oli vaja sõita ennast 2 parema sekka ja teine ma olin. Peaks ka ära mainima, et sõitsin isikliku rekordi 44 sekundit ja 61 kümnendikku. Finaalis aga stardis olin liiga tagasi hoidlik ja aus ja see läks maksis kätte. Seega jäi lõpptulemuseks 8. koht ja aeg oli ka juba 2 sekundi võrra aeglasem äsja sõidetud rekordist. Kahsega seevastu saime hea stardi, kuid kokkusõit meil Andreasega ei sujunud ja seega tuli ka aeg kehvem, kui ühesel ja pidime leppima 5. kohaga.
Viimsel päeval oli järele jäänud veel 500m distants, kus oli 4 eelsõitu ja edasi pääsemine finaali ei olnud just raske. Enda eesmärgi ma seal täitsin- Tanelile ära panna ja õnnestus 1,1 sekundiga ja oma rekordi sõitsin samuti: 1:59. Ja selle ajaga olin 6. Aga kaheste kanuudega olid 500m sõitudes juba poolfinaalid. Meie poolfinaalis 3 paati kellelt me 200m distantsil pähe saime ja kuna finaali pääses edasi ainult 3 paati pidime ennast peaaegu ribadeks sõitma. Õnneks koostöö sujus ja saime kindlalt edasi finaali. Finaalis sõitsime ka ilusti kokku ja lõpptulemuseks jäi napp 4. koht kaotusega 0,29 sekundit 3. kohale.

Kokkuvõtlikult saavutasin/saavutasime kolm 4. kohta ja kõigil korral oli kaotus väiksem kui sekund! Ehk läheb järgmisel aastal paremini.

8. august 2012

3 kulda ja 1 pronks ning lõpetuseks karastav suplus

2012 aasta hooaeg ei ole möödunud just kõige paremini: ei õnnestunud ennast ära realiseerida Euroopa juuinoride meistrivõistlustel ja ei läinud ka Eesti meistrivõistlused täiskasvanute vanuseklassis just seda moodi nagu oleks tahtnud. Aga eks kusagilt tuleb ju alustada põrumisega ja edaspidi samu vigu vältida. Samas oli 2012 aasta hooajal ka paar paremat seika: Maailma karika sarjas maratonis sai napsatud ka 3. koht ning legendaarsel Pärnu iganädalasel kontrollsõidul, 2500m, sai sõidetus uus isiklik rekord, 11:14.

Reedel sõitsime ära võistluspaika, et päev enne tähtsamat võistlust, mis toimub Eestimaa pinnal, harjuda kohaliku külje lainega, aga kahjuks seda ei olnud. Seega saime paduvihma käes ja siledal veel teha paar kiiremat lõiku ja asusime juba poodi söögi järele ning koheselt magama.

Laupäev algas täiskasvanute vanuseklassi 200m distantsidega. Eelsõidus sõitsin oma armsa ja ilusa Neloga, mis täitus distantsi lõpuks juba veega. Selle põhjuseks muidugi tugev tuul ja laine külje pealt. Finaali sain 3. ajaga, mis muidugi ei ole mingi näitja, ja ei olnud ka seekord, seega pidin leppima alles 6. kohaga, kuigi hing ihkas medalit. Esikoht kuulus Sabirile, müts maha tema ees, tõeline talent! Teise koha hõivas Roman Hozjainov ja kolmas oli üllatuslikult alles Tanel Heli. Kahekanuu sõit oli veel tugevama tuule ja lainega, olime küll tartlastelt laenanud endale vähe stabiilsema paadi lainetes sõitmiseks, aga sellest ei piisanud, et võita. Kõik oli võimalik, umbes 25 m enne finiši joont jäime lainesse kinni, mis tõmbas paadi jooksu kinni ja sisuliselt pidime paadile uuesti hoo sisse tõmbama, kahju, pidime leppima 3. kohaga. Esimesed Heli-Hozjainov ja teised olid vennad Vitsutid. Ka meeste süstal pakuti üllatusi, kahesüstal võidutsesid Alupere-Tootsi asemel hoopis narvakad Kesvatera-Bespalov. Lõunasel puhkepausil valitses masendav meeleolu ja kõikide mõtetes oli lootus, et õhtul ilm paraneb.


200m C-2 ülinapp finaal

Kätte oli jõudnud õhtu ja 1000m ootas ees, mida saatis veelgi hullem külje laine ja tuul. Selleks korraks loobusin oma paadist ja laenasin Viljandi Aerutamisklubilt paadi, mis on lainetes sõitmisel parem, kuna sinna ei tule nii palju vett sisse. Ma isegi kartsin natuke ühese starti, kuna täpselt nädal enne, täpselt samal distantsil uppusin ma oma paadiga tugeva lainetuse tõttu ära. Distants tuli läbida mõistusega mitte jõuga nagu ütles Tiina. Kuna esimesed 450m oli mingilgi määral võimalik sõita siis mõtlesin välja plaani. Sõitsin esimese 450m sisse korraliku vahe konkurentidega ja teadsin, et viimasel 550m on suur laine ja seal on juba võimatu midagi korda saata. Seega mu plaan töötas ja esimene meistritiitel oli sel aastal kätte saadud. Teiseks jäi ka eelmisel nädalavahetus head minekut näidanud Miahail Boitsov ja kolmas Tanel Heli, tubli tulemuse tegi ka Andreas , kes oli 4. Kahekanuuga olid asjad vähe teisiti, kuna kahekanuude stardi ajaks oli ilm väheke paranenud ja tuli sõita juba mõistlikult. Õnneks asusime Andreasega juba stardis juhtima ja niimood lõpuni välja ning teine meistritiitel oli olemas ja Andreasele oli see ühtlasi esimene meistritiitel. Teised olid vennad Vitsutid ja kolmandad Heli-Hozjainov. 1000m süstadel oli kõik nii nagu loodetud ja oodatud.


C-1 1000m finaal


C-2 1000m

Reede hommik algas juba hommikul kell 7 üles tõustes masendusega, kui ma aknast välja vaatasin. Tuul oli tugev ja laine oli juba hommikul vara selline nagu ta laupäeval oli. Kavas oli 500m, kus mulle oli loositud liidri asetus ehk siis viies rada, mis tähendab, et ma olin täpselt keskel. Stardist sain minema viisakalt, aga esimese 100m peal oli kaotus Tanelile juba 2 paadi pikkust ja silmanurgast paistsid eespool olevat veel Mihail Boitsov ja Madis Vitsut. 300m enne lõppu tõusin kolmandaks 100m enne lõppu juba teiseks ja viimane 100m oli minu etteaste, sõitsin ennast paadipikkusega esimeseks. Teiseks jäigi Tanel, kolmas Boitsov ja neljas Vitsut. Järele oli käänud veel kahekanuude 500m start. Start õnnestus igati, juhtsime esimesed 350m, kui äkki ümber käisime, tunnistan, et mina olin selles süüdi ja see pärast jäigi 4 kuld võtmata. Tänu meie ebaõnnele said meistritiitlid endale Vennad Vitsutid. 


C-1 500m finaal


C-2 500m DNF

Kokkuvõtvalt sain 6 võimalikust kullast 3 ja ühe pronksi. Ees veel Eesti MV maratonis, kuhu ei lähe väiksema eesmärgiga, kui võit!






26. juuli 2012

Midagi positiivset ka :)

Alusatn siis Pärnu võistlustest, kus esimesel päeval ehk reedel oli kavas 2500m pikkune distants. Distants lookleb mööda imeilusat Pärnu jõge, täpsemalt asub distants Pärnu Kalevi Aerutamis- ja Sõudekeskuse ja vast renoveeritud uue silla vahel. Kuna ilmasitkuolud olid suhteliselt rasked siis häid aegu oodata ei olnud ja seega jäi minu laeks 12:17, mille peale Danek ütles, et kas te vahepeal treeninud ka olete üldse? Aga fakt on see, et see oli piisavalt kiire aeg selleks, et meeste vanuseklassis esimene koht kindlustada. Teine koht kuulus Tanel Helile, kelle kaotus mulle oli 8 sekundit, oleks ise tahtnud muidugi natuke suuremat vahe enda ja Taneli vahel. Kolmas koht kuulus Andreasele, ka tema oli pisut pettunud, kuna teda jäi lahutama 2. kohast 5 sekundit. Süstas võitis ülekaalukalt Isand Alupere, arvestades milline oli tuul ja laine siis tema sõidetud aeg 10:10 oli ikka väga võimas! 


Ei olnud veel kindel mitmes koht


Nüüd juba täitsa kindel mitmes koht

Laupäeval sõitsime sõudjate distantsi peal 500m pikkust distantsi, kus ma enda üllatuseks ka võitsin lähimat konkurenti enam kui 2-sekundilise eduga. Ka sel päeval puhus tuul, aga lainetust ei olnud, kuna oli vasak tuul siis kedagi tuul otseselt segada ei oleks tohtinud. Kahesega läks meil sõit metsa, 100m enne lõppu suutsime ennast esimeste kõrvale punnitada, kui isegi mitte mööda, kuid mööda sõitva kaatri lained said otsustavateks ja pidime leppima viimase kohaga.


Selline seis oli kusagil 200m enne finišit

Pühapäeval oli kavas minu lemmik võistlusmaa, 1000m, kus ma suutsin juba enda rahustuseks võtta kindal võidu ja selle võiduga sai kindlustatud ka karikasarja esimene koht meeste vanuseklassis. Kuna jällegi kimbutas sportlasi tugev tuul, vastu ja vasak tuul, siis häid aegu ei olnud loota, kui oma ajaga 4:30 või rahule jääda küll, võit teise koha ees oli täpselt 5 sekundit, mis on juba päris palju. Muidugi ei saa mainimata jätta, et enne 1000m starte oli ka linnadevaheline teatesõidu võistlus, kus tuli läbida 6x500m. Kahjuks oli Pärnu alles kolmas.


Eile otsustas Tiina teha kontroll stardi ehk 2500m ajale, muidugi kellelegi see mõte ei meeldinud. Ilm oli ka selline nagu ta terve suve olnud on või no mis suvi, pigem soe talv on selle aastaaja nimi hetkel. Õnneks otsustas ilm stardi ajaks ilusaks minna ja siis need Personal Bestid lendama hakkasidki. Ainuke, kes aega ei parandanud oli Anette, kuid vähemalt sõitis rekordi lähedale! Mina parandasin oma aega 26 sekundiga!!!! ja viisin oma aja uuele tasemele. Seega aeg 11 minutit ja 14 sekundit. Isegi ei tea mis juhtus. Läksin mõtetes tonni sõitma ehk siis sõidan 1000m ära ja siis vaatab edasi mis juhtub, aga õnneks oli jõudu veel edasi sõitmiseks. Isegi Andrease hirmutasin ära, kui ta pöördes märkas, et ma nii lähedale olen tulnud :D Muidugi oli Andreas ka tubli, ka tema parandas oma rekordit 2 sekundiga, 11:53. Hiljem (loe: öösel) otsustasime Vallikraavi sõit, et pilte teha, kuid sealne valgustus jäi liiga lahjaks ja tegime monumendi pildi hoopis. Oli tore päev!


23. juuli 2012

Võistlused Pärnus

Kuna ma olen osav ja kustutasin kogemata teksti ära mis siin oli siis tekst tuleb hiljem :)



Pole veel kindel


500m 


2500m esikolmik


Kaarel ja Tootsi