3 kulda ja 1 pronks ning lõpetuseks karastav suplus

2012 aasta hooaeg ei ole möödunud just kõige paremini: ei õnnestunud ennast ära realiseerida Euroopa juuinoride meistrivõistlustel ja ei läinud ka Eesti meistrivõistlused täiskasvanute vanuseklassis just seda moodi nagu oleks tahtnud. Aga eks kusagilt tuleb ju alustada põrumisega ja edaspidi samu vigu vältida. Samas oli 2012 aasta hooajal ka paar paremat seika: Maailma karika sarjas maratonis sai napsatud ka 3. koht ning legendaarsel Pärnu iganädalasel kontrollsõidul, 2500m, sai sõidetus uus isiklik rekord, 11:14.

Reedel sõitsime ära võistluspaika, et päev enne tähtsamat võistlust, mis toimub Eestimaa pinnal, harjuda kohaliku külje lainega, aga kahjuks seda ei olnud. Seega saime paduvihma käes ja siledal veel teha paar kiiremat lõiku ja asusime juba poodi söögi järele ning koheselt magama.

Laupäev algas täiskasvanute vanuseklassi 200m distantsidega. Eelsõidus sõitsin oma armsa ja ilusa Neloga, mis täitus distantsi lõpuks juba veega. Selle põhjuseks muidugi tugev tuul ja laine külje pealt. Finaali sain 3. ajaga, mis muidugi ei ole mingi näitja, ja ei olnud ka seekord, seega pidin leppima alles 6. kohaga, kuigi hing ihkas medalit. Esikoht kuulus Sabirile, müts maha tema ees, tõeline talent! Teise koha hõivas Roman Hozjainov ja kolmas oli üllatuslikult alles Tanel Heli. Kahekanuu sõit oli veel tugevama tuule ja lainega, olime küll tartlastelt laenanud endale vähe stabiilsema paadi lainetes sõitmiseks, aga sellest ei piisanud, et võita. Kõik oli võimalik, umbes 25 m enne finiši joont jäime lainesse kinni, mis tõmbas paadi jooksu kinni ja sisuliselt pidime paadile uuesti hoo sisse tõmbama, kahju, pidime leppima 3. kohaga. Esimesed Heli-Hozjainov ja teised olid vennad Vitsutid. Ka meeste süstal pakuti üllatusi, kahesüstal võidutsesid Alupere-Tootsi asemel hoopis narvakad Kesvatera-Bespalov. Lõunasel puhkepausil valitses masendav meeleolu ja kõikide mõtetes oli lootus, et õhtul ilm paraneb.

200m C-2 ülinapp finaal

Kätte oli jõudnud õhtu ja 1000m ootas ees, mida saatis veelgi hullem külje laine ja tuul. Selleks korraks loobusin oma paadist ja laenasin Viljandi Aerutamisklubilt paadi, mis on lainetes sõitmisel parem, kuna sinna ei tule nii palju vett sisse. Ma isegi kartsin natuke ühese starti, kuna täpselt nädal enne, täpselt samal distantsil uppusin ma oma paadiga tugeva lainetuse tõttu ära. Distants tuli läbida mõistusega mitte jõuga nagu ütles Tiina. Kuna esimesed 450m oli mingilgi määral võimalik sõita siis mõtlesin välja plaani. Sõitsin esimese 450m sisse korraliku vahe konkurentidega ja teadsin, et viimasel 550m on suur laine ja seal on juba võimatu midagi korda saata. Seega mu plaan töötas ja esimene meistritiitel oli sel aastal kätte saadud. Teiseks jäi ka eelmisel nädalavahetus head minekut näidanud Miahail Boitsov ja kolmas Tanel Heli, tubli tulemuse tegi ka Andreas , kes oli 4. Kahekanuuga olid asjad vähe teisiti, kuna kahekanuude stardi ajaks oli ilm väheke paranenud ja tuli sõita juba mõistlikult. Õnneks asusime Andreasega juba stardis juhtima ja niimood lõpuni välja ning teine meistritiitel oli olemas ja Andreasele oli see ühtlasi esimene meistritiitel. Teised olid vennad Vitsutid ja kolmandad Heli-Hozjainov. 1000m süstadel oli kõik nii nagu loodetud ja oodatud.

C-1 1000m finaal

C-2 1000m

Reede hommik algas juba hommikul kell 7 üles tõustes masendusega, kui ma aknast välja vaatasin. Tuul oli tugev ja laine oli juba hommikul vara selline nagu ta laupäeval oli. Kavas oli 500m, kus mulle oli loositud liidri asetus ehk siis viies rada, mis tähendab, et ma olin täpselt keskel. Stardist sain minema viisakalt, aga esimese 100m peal oli kaotus Tanelile juba 2 paadi pikkust ja silmanurgast paistsid eespool olevat veel Mihail Boitsov ja Madis Vitsut. 300m enne lõppu tõusin kolmandaks 100m enne lõppu juba teiseks ja viimane 100m oli minu etteaste, sõitsin ennast paadipikkusega esimeseks. Teiseks jäigi Tanel, kolmas Boitsov ja neljas Vitsut. Järele oli käänud veel kahekanuude 500m start. Start õnnestus igati, juhtsime esimesed 350m, kui äkki ümber käisime, tunnistan, et mina olin selles süüdi ja see pärast jäigi 4 kuld võtmata. Tänu meie ebaõnnele said meistritiitlid endale Vennad Vitsutid. 

C-1 500m finaal

C-2 500m DNF

Kokkuvõtvalt sain 6 võimalikust kullast 3 ja ühe pronksi. Ees veel Eesti MV maratonis, kuhu ei lähe väiksema eesmärgiga, kui võit!