Türgi Original

Tänasest käimas juba kolmas treeningnädal Türgis, millest esimesed kolm päeva saame Türgis treenida, sest juba neljapäeval kell 14.00 peaksid meie, Eestimaa aerutajate, jalad juba Eestimaa pinda tallama. Eelmine nädal ise aga oli päris raske oma 24,5 treeningtunniga.

Õhtuti toimub ilusaid asju ;)

Eelkõige oli raske just nädala esimene pool, kus kõik hommikused aerutamistreeningud toorelt piirajasse vajutati. Paadi panin lätlastega joonele 500m, 1000m, 1500m ja 2000m distantsidel. Ega õhtusedki treeningud kergete killast ei olnud terve nädala - tehnilised jõutõmbed 30x15'' int 45'' ja vähemalt tunnipikkune jõusaali treening vähe tugevamate raskustega. Väga kenasti tõusevad raskused kangil iga poole nädala järel, nii näiteks rinnalt surumisel 6x6 100kg kangiga ei ole enam probleemiks. Päeva kergeim osa ongi varahommikune jooksuring, mis reeglina 3,5km pikkune. Raske alguse tõttu oli sel nädalal kett nii maas, et enam päikese käes väga TRX'i näppida ei tahtnud. Nädalat lõpetav aerutamistreening oli Härra Sula lainel, mis oli 18km pikk, aega kuluks selleks lühikesed 1h ja 34 min, mis teeb keskmiseks kiiruseks 11,5km/h - kõvasti üle keskmise!

Väga hea alus!

Oma nädala ainukest vabat päeva kasutasime turul käimiseks lähedal asuvas linnas Kadryies. Tegelikult käisime kohalike kaupmeestega kauplemas, et hea hinnaga Türgi Original kaupa saada ;) Järgmine postitus juba Eestist ;)

@ Turkey Antalya #SiS

Ja siin ta ongi, see lubatud postitus Türgi lõunalaagri esimesest nädalast! Esimesel nädalal sai juba korralikult trenni tehtud ja rohkem veel, õnneks või kahjuks asume me suurematest linnadest natuke kaugel, siis oma vabaaja sisustame (mina ja Kaspar) TRX'iga mängides. Ise treenin Läti kanuuaerutamse koondislaste Gatis Pranksi ja Aivis Tintsuga (need samad tugevad mehed, kelle juures ma Lätis 2 nädalat külas olin) 3 korda päevas: varahommikul kell 7:10, hommikul kell 9.00 ja õhtul kell 15.15 ning nii esmaspäevast laupäevani. Seltskond ise on siin väga kirju ja tugev: serbid, eestlased, lätlased, leedukad, sakslased ja muidugi ka kohalikud.

Panoraam veepeale mineku kohast

Ässade jooksutrenn

Oma esimest nädalat väga raskeks ei hindagi, vähemalt enesetunde poole pealt, kuigi sai lätlastega nii mõnigi lõik päris peeneks lastud! Varahommikuti jookseme ja võimleme, hommikusel treeningu sõidame reeglina 12 km vee peal ja selle sees on lõigud, mis on olnud pigem maksimumi lähedased, ja tunnikene jõutrenni raskustega või 10 km jooksu. Nagu juba ütlesin, siis pärast hommikust trenni on vabaaega meeletult palju ja sisustame seda TRX'iga koos Kaspariga. Õhtul aerutame 10 km ja keskendume tehnikale ja teeme väikeseid intervaltreeningud ja lõpetame tunnise või pooleteise tunnuse raskute tõstmisega.

TRX fun

Ilmast ja oludest ka - aerutamisringi saab teha siin üpriski pika, rohkem kui 20 km, aga ise kasutame jõe 4 km pikkust lõiku ehk majutusest mereni. Jões on väikene vool, aga tõesti väga väike. Õnneks lõbusõitjaid siin väga ei ole ja tuul väga ei puhu ja kui puhukski siis ei mõjuta see väga aerutamistingimusi, seega aerutamiseks väga hea koht. Ilmad ise on olnud head, keskpärane Eesti suvi ja mõni päev isegi parem. Erinevalt Eestist tuult me saanud ei ole, ainult Päikest! Õrna puhumist on olnud õhtuti mägeda poolt, vot siis tundub küll õhk jäine, aga Päike on siin soe. Kõik eestlased elavad ühes majaskolmes erinevad numbritoas - duo Joosep & Kaspar ja Kaarel & Tarmo ning asepresident Urmas eraldi. Söögiga on siin väga pahasti - valik on liiga suur ja liiga hea :D

Canoers avenue

Oma ainukese treeningnädala vabapäeva veetsime Antalyas, kus asepresidendil on muidugi, et sõbrad igal tänava nurgal (kus tal neid ei oleks), külastasime sõbra maja Antalya vanalinnas, kust avanes miljonivaade merele. Ühtlasi proovisime ära Türgi õige kebabi, mis oli tõesti fantastiline!!! Nägime ära ka kurikuulsad tänava kaupmehed, kes Turkish Original'i meile hea hinnaga pakkusid: "For you my friend -50%". Ning reede õhtul korraldas kohalik ülemus Baltic Festivali, kus istusime koos Baltimaa aerutajateja koos ühise laua taha ja rääkisime maailma asju! Selleks korrak kõik! ;)

Meeskond kebab

Antalya

Rammu kasvatab ja jõudu taastab Scienci in Sport Estonia ja Scandinavian Fuel Company

Nädal enne üllatust...

Pärast kahte tugevat treeningnädalat Läti Vabariigis võtsin natuke mahtu maha, see eest aga intensiivsus väga kannatada ei saanudki.

Sai rohkem isegi pallimänge mängitud, mis teadagi aerutajate puhul on siis vahetpidamata punases olemine. Kolmel korral sai ka tormiste ilmadega aerutamiskilomeetreid koguda, temperatuuri aerutamise jaoks on rohkem kui küll Eestis, aga tuult on rohkem kui tahaks. Käisin oma uut gümnaasiumi spordikompleksi kaemas ja olin positiivselt väga üllatunud. Uhke spordisaal ja jõusaal ja see kõik sisaldas kõige moodsamaid treeningvahendeid, seetõttu tuligi teha 45 min lauatennist soojenduseks ja 1h 30 min jõudu uhkes gümnaasiumi jõusaalis + õhtune ujumistreening teatevõistlustena.

Nädalalõpu võtsin täitsa rahulikult, üheks huvitavaks õhtuprogrammi osaks oli Pärnu aerutamise pensionäridega kino külastamine - "Must alpinist", mis oli väga hes teos eestlaste poolt.

Pühapäeval juhtus aga selline positiivne juhtum, kus Eesti mõned aerutamiskoondise liikmed lähetati Türki Antalyasse laagrisse 18- päevaks koos vanameistri Urmas Varmiga. Laagrist lähemalt aga juba nädala pärast, kui on juba fotomaterjali ja lugusid mida rääkida.

Kahjuks interneedust meil väga ei ole, seega pilte sel korral njema, ehk järgmine kord.

STAY TUNED!!!

@Liepaja vol 2 #SiS

Teinegi treeningnädal sai Läti Vabariigis otsa ja kulmineerus aerutajate vahelise jooksuvõistlusega Riias, selle juurde tulen kohe tagasi. Eelmise nädala kohta jäi mainimata, et üks lõuna sai veedetud paintballi relvadega sõdides, mis jättis ka paar sinist jälge keha peale. Ning üks õhtupoolik sai Leedu Vabariiki külastatud, et rahulikult Gatise 29. sünnipäeva õhtu mööda saata hea toidu ja toredate inimeste seltsis.

Läti Vabariigi 97. aastapäev 18. novembril

Sel nädalal õnnestus samuti ainult 2 veetreeningut teha, sest kurikuulsad Liepaja tuuled tegid oma töö. See eest sai veepeal väga kiiresti liigutatud ennast 2x2500m ja mõlemad ajaga 12 minuti juurde, üks natuke kiiremini ja teine natuke aeglasemalt. Kõik mis veepeal tegemata jäi tegime Gatise ja Aivisega ära jooksurajal, 1000 m jooksulõigud tuli läbida 16km/h kiirusega ehk 3 minuti ja 45 sekundiga viis korda ja intervaliks jällegi see maagiline numbrite kombinatsioon 3'45''. Läti poistel hakkas muidugi kolmapäevast juba nädala kergem osa, hakati mõtlema laupäevase 7,5 km pikkuse jooksudistantsi peale, edasi keskenduti  rohkem ülakeha jõutreeningutele: staatilised harjutused, kerged raskused, rasked raskused ja ujumistreeningud, mis olid päris rasked! Muide Läti aerutajate naljakas traditsioon on enne ujuma asumist saunas end soojendada "kerge" leiliga :) 

Tibukesed reas

Rahvusvaheline aare

Selgus, et laupäevane aerutajate jooksuvõistlus on erand ja ametlikult starti mind ei lasta, aga starti otsustasin ma ikkagi minna, et Gatisel ja Aivisel natukenegi elu raskemaks teha ja endagi vormu natukene kontrollida. Siiski siiski tehti väike erand ja lubati mul suurte meestega startida ja seda ainult tänu sellele, et olin 2 nädalalt Läti Vabariigis elanud :D Esimese 2,5 km pikkuse ringi lõppedes oli selge, et kas mina või Gatis paneb selle asja kinni, kahjuks oli Gatisel viimasel ringil 1,5 km enne lõppu võtta selline kiirendus, et hoia ja keela! Naljaga öeldes läks esikolmik seekord Liepajasse, sest kolmas oli Aivis :) 7,5 km 26 minuti ja 59 sekundiga ja kaotus umbes 30 sekundi juurde.

Kõik medalid Liepajasse! :)

Ning juba täna oli aerutamistreening kodujõel ja Sauga jõel, koos Andrease, Anette ja Euroopa juunioride MV pronksise mehe Uko Kõrgega - 16 km 1 h 30 min.

Suurimad tänud Sience in Sport Estonia meeskonnale, kellega mul õnnestus käed lüüa!

Eesti parim kanuuaerutaja ja Sience in Sport liiguvad koo

Sporditoit SiS'ilt ;) Liha, kartul salat, mahl - kõik on olemas :)

@Lipeaja #CompressportEstonia

Jõudsin eelmise postituse kirjutamisest ja pikast võistlushooajast lõpuks välja puhata, nüüd saan jälle kirja panna kõik põneva ja mitte nii põneva, mis minu ümber toimub.

Kiirelt ka võistlushooajast - alustasin mai kuu alguses täiskasvanute EM'iga Tšehhi Vabariigis 1000 m 14. kohaga. Slovakkia rahvusvahelisel aerutamisvõistlusel mai lõpus sai koju aerutatud pronksine autasu ulmelise 3:54 ajaga. Kodustel võistlustel ei suutnud mind murda keegi, välja arvatud tugev Harku küljelaine, kokku 5 Eesti meistritiitlit. Augusti keskpaigas olin täiskasvanute MM'il Itaalias 500 m distantsil 15. Ning juba hooaja viimasel võistlusel septembri keskpaigas, U-23 EM, Rumeenias olin 1000 m distantsil 8. Ahjaa uus paat on ka ;)

Täiskasvanute EM

Ning Pärnu sel suvel võitmatu kahekanuu

U-23 EM finaal

U-23 EM poolfinal

Praegu olen aga otsapidi Lätti jõudnud, täpsemalt Liepajasse, mis on suuruselt 3. linn Lätis. Legendid räägivad, et Liepaja ongi koht, kus tuul pärit on ja seda ma juba isegi usun. Nüüdseks on 14 treeningut koos lätlaste Gatis Pranksi ja Aivis Tinstusga tehtud ilma puhkepäevata ja läheb veel vähemalt 10 trenni otsa. Võtsin oma paadikese küll siia kaasa, kuid veetreeninguid on mõnusate tuuleiilide tõttu ainult 2 korda olnud. Muideks aerutamisklubi on siin saare peal, kuhu ei vii ükski sild, seega tuleb saarele rahvapaadiga sõuda ise. Enamasti käime jooksmas, ujumas ja raskusi tõstmas. Treenida on siin väga hea, eriti kui tugevad mehed kõrval on! 

Kanal, mis ühendab järve ja merd

Aerutamisklubi saarel

Treener sõuab sportlased üle kanali. "Treener on tugev mees!"

Elamisega on mul ka hästi läinud. Gatis andis mulle oma korteri kasutada, ise elab ta oma tüdruksõbra juures. Hommiku ja õhtu söögi suudan endale ise kokku keeta ja lõunaid söön kohalikus koolis nii hea hinna eest, et ise ka ei usu :)

Riis ja kana

Voila! :)

Enne veel kui tsau- tsau ütlen tänan A2K Spordi ja Compressport Eesti meeskonda suurepärase varustuse eest!

Compressport alussärk praeguste ilmadega lihtsalt SUPER! 

Ka lätlased teavad, mis on hea ;) Gatis Pranks

Ardievas!

Kuhu kaugustesse on see Päike taandunud?

Järjekordne nädal Portugalis mööda treenitud ja ikka korralikult sai valu antud ka. Samas tundub, et nädal on juba väga-väga väikene aeg, ei saa õieti arugi, kui jälle on pühapäev käes ja ootad juba uut treeningnädalat. Eks suuresti aitab sellele kaasa ka piiratud vaba aeg, kuna trenningutele tuleb sõita 7 km linnast eemale, siis kulub 2 korda päevas edasi ja tagasi sõidu peale koos sättimisega julgelt 2 tundi kokku. Seega ongi päevad siin sisuliselt nii nagu sportlasel olema peavad - söö, maga, treeni ja korda, ilma, et oleks väga aega kõrvaliste ja puhkamist segavate faktoritega tegeleda. Kui rääkida numbritest, siis treenitud sai sel nädalal põhimõtte poolest 5 täispäevaga, kuid reaalselt 6 päevaga 26,5 tundi ja punnitatud tagasihoidlikud 187 kilomeetrit. Pikim veetrenn kestis 2 tundi ja 40 minutit, see oli vaesele kanuupoisi põlvele juba natuke liig. Intensiivsus on jätkuvalt kõrgem kui tavaliselt sel perioodil, kuid sel nädal oli vist isegi natuke madalam kui eelmisel nädalal, tunudub, et Belorussid on ära väsinud. Nädal sai lõpetatud nagu tavaks ikka, kontrollsõitudega, ajad midagi head just ei näidanud, aga hea märk on see, et mahlad suudan endast välja pigistada! Ja juba pidigi meelest minema, et nädala viimasel treeningul sai uhatud ka 6x20'' maxiga seisval veel koos neidudega, ilmselt sellest oli ka tingitud uus kiirusrekord 18,3 km/h.

Panin kanuule ABS'i peale

Rulliga on kutu-piilu :(

Millele viitab postituse pealkiri? Ikka sellele, et juba nädal aega ei ole mina siin maal Päikest näinud, saanud kael taevast ainult hunnikutes pussnuge, vihma ja muud säärast, samas kurta väga ei ole, sest tuulega on sel nädalal olnud lihtsalt meeletult super ja kõik treeningud said mõnusa enesetundega läbitud, v.a need mõned hetked kui raua maitse suus oli, kuid ega see on jällegi omamoodi mõnu. Küll aga panid kukalt kratsima need hetked, kui arvuti ekraanilt ilmateadet vaadates näitas Pärnus soojakraade ja päikesepaistet väheke rohkem kui Portugalis. Vaatamata kaduma läinud Härra Päikesele, on mul nahk käsivartel ikkagi tumepunane ja nii mõnigi vesivill tekkinud, ei mõista mina kuidas ma suudan sedasi.

Nutt tuli peale

Ei lähe pruuniks

Ja jaaa on pühapäev, see on puhkepäev, mis on ka vaikselt õhtusse juba veerenud, jäänud oodata veel õhtusööki. Aga mis põnevat täna tegin? Absoluutselt mitte midagi :) Jalutasin linna teise otsa apteeki, soetasin nipet-näpet ja tegin traditsioonilise jäätise pausi tagasiteel koju. Õhtu poole kuulsin avatud aknast ilmelikke huikeid ja vilekoore ning selgus, et kohalikud mängivad täna jalkat ja otsustasin ka kaasa elam minna, nägin oma silmaga ära 2 värava sünni, minu linn võitis 2:0 !

Manga ja straciella

1. mai - 3, mai  -> hooaja 1. võistlus, hooaja 1. tiitlivõistlus - Euroopa meistrivõistlused aerutamises Tšehhi Vabariigis.

25-th day @ Portugal

Täna tiksub juba lausa 25. päev Portugalis koos Valgevene koondise kanuumeestega koos treenides, see teeb siis 3,5 nädalat hullumeelseid treeninguid koos kõvade meestega ja mõnikord ka hullumeelselt püsside naistega. Et midagi aru saamatuks ei jääks, siis püssid = kiired ;) 

Nüüd aga tutvustan oma päevaplaani, et näidata kui kerge see kõik siin on :)

7.25 Äratus

7.30 Hommikune 3,5 km pikkune jooksutiir 

8.00 Hommikusöök

9.00 Esimene veetreening (2h-2,5h)

12.15 Lõunasöök

15.30 Õhtune veetreening (2h) + jõusaal (1h)

19.15 Õhtusöök

21.25 Tuttu!

Arvan, et Kaitsevägi on vajutanud minusse sügava jälje sisse ja millegi pärast on suur, suur tahtmine teha kõike täpselt minutilise täpsusega ja nii mõnedki teised kombed on Kaitseväest külge jäänud, igatahes väga huvitav, kuidas 2 kuud ajateenistust võib inimest muuta :) Täpsustuseks päevaplaani kohta veel nii palju, et vaatamata 10 unetunnile jääb ikka raskete treeningute kõrval väheks ja lisa tuleb otsida päeval lõunasöögi ja õhtuse veetreeningu vahelt.

Mhmmmmm....

Jõgi millel treenime kannab nime Mira, vesi on võrrelduna õhutemperatuuriga (viimased kaks nädalat ei ole n-ö pikki/sooje rõivaid vaja olnud) ikka väga jäine, kuna ookeanini on aerutamiskeskusest vähem kui 3 km, ja nagu juba eelmises postituses ära märkisin siis looded on siin kõvad, voolab päris palju vett jõkke sisse ookeanist. Ainukene ebameeldiv asi treeningute juures ongi see, et pärast trenni olen üleni kaetud ühtlase soola kihiga. Väga huvitavad on ka veetreeningute algusajad, tundub justkui treenerid on meelega pannud sellised ajad, et me saaksime jões mõlemat pidi sõites vastuvoolu aerutada, seega ei ole ka kilomeetreid kogunenud tavapäraselt, ajaliselt on tööd tehtud meeletult ja minu jaoks on treeningud märtsi kohta enneolemetult intensiivsed, mis mulle väga meeldib. Hea fiilingu annab treenigutele juurde veel olemaks osa 18-liikmelisest treeningrupist, kõigi eesmärgiks üksteist tappa.

Vaade klubile (Moinho de Aseneira)

Vaade linnale ja ookeanile

Veel jääb rääkida nädalaplaanist, mis kujutab endast 2,5+2,5 süsteemi, see tähendab, et kaks ja pool päeva treeninguid, millele järgnev vaba õhtupoolik, seejärel kordame tsükli esimest poolt - kaks ja pool päeva treeninguid, millele järgneb vaba õhtupoolik ja terve vabapäev ja edasi on lihtsalt REPEAT, REPEAT, REAPEAT ja nii lihtne treenimine ongi koos valgevenelastega. Aga ei ole valgevenelased siin ainukesed aerutajad, hetkel on siin seltskond päris kirev: iraanlased, hollandalsed (crazy Dutch team), kazahhid, poolakad, sakaslased, uzbekid, ukrainlased, austerlased ja võib-olla isegi veel mõi rahvus. Nii mõnegi rahvuskoondisega sai sõbralikult juttu puhutud ja räägitud maailmaasjadest, kõige rohkem sümpatiseeris mind Hollandi koondis (nüüd ma tean miks neile nii väga oranž meeldib)! 

Iranian Canoeing Team koos piimalõuaga (Kaarli konkurendid)

Kord jäid ka treenerid kuivale ;)

Mida ma teen vabal ajal? Üritan ikka aktiivne olla, ei pikuta ainult voodis. Linn on risti-rästi läbi käidud, linnatiir võtab jalutades maksimaalselt 20 minutit, seega kipub isegi vahel juhtuma, et teen linnas mitu tiiru. Näiteks selle nädala esimesel vabal õhtupoolikul rentisin ratta ja sõitsin kõrval linna (Odemira) uurima. Ja eile sai linnas taga otsitud juuksurit, mille ka leidsin ja sain endale 5€ eest uue soengu. Ka õppimine käib täies hoos, kuna mul eesti keelega pole siin midagi teha, peale blogi kirjutamise ja uudiste lugemise, siis olen kaasa võtnud eesti-vene vestmiku, et arendada veelgi vene vene keele oskusi. Ja arenguks võib pidada seda, et ei ole enam hirmu sõnade kasutamise pärast isegi kui ma neid valesti käänan/pööran.

Naistepäeva special

Kindlus müügis 400 000€ eest 

Milfontese klubi

Kiiver on siin kohustuslik

Sama jõgi millel aerutame, ainult, et 28 km eemal vettpidi ja veidi kitsamal kujul

Odemira

Belmeken -> Otepää -> Vila Nova de Milfontes

Vahel tuleb kas postitusi blogisse teha kolm in üks ehk teisisõnu kolmest erinevast, tähtsamast väga huvitavast teemast.

Alustuseks hakkan jälle lahtiseid otsi kokku tõmbama ja toon teieni Bulgaaria suusalaagri viimased "huvitavad" päevad. Üleüldse võtsid viimast nädalat kõik sportlased juba rahulikemas nootides - aerutajte talvine MM (Tartu Suusamaraton) oli tulemas. Vaikselt hakati ka suusatamisest puhkama ja koliti ära siseruumidesse, kes jõudu tegema, kes tranasööri tõmbama või kes ratast sõitma. Ühlasi valitses väljas ka tormine ilm, külmakraade kõigest 7*C, kuid tuulekülma indeks tõusis isegi tunnetatava 27*C 'ni. Küll aga ei seganud see mind ja terassüdamega meest Tarmot. Suusatreeningute ajal veendusime, et kui torm peaks jätkuma, siis koju sõiduga läheb meil hapuks ja paratamatult nii läksgi. Kuna tuul oli autoteele puhunud kokku kohati kuni 3 või 4 meetrised lumevaalud, kõvad kui betoon, siis koju sõitu polnud nii pea oodata. Märkasime kohaliku tööjõu laiskust ja otsustasime ka oma käed külge panna, ju vist oli meeste koduigatsus nii suur, aga tolku ei midagi, ootasime uut päeva, mille lõppedes saime ka sõitu, kuid nüüd juba otse Otepääle. Olime lumevangis istunud juba 36 tundi (33 tundi kulub Eestisse sõiduks).

3 meest Eestist vs 1 mees Bulgaariast (töödejuhataja)

Lumefreesid, mis tee puhtana peaks hoidma väga ei saanud hakkama

Nüüd aga Tartu suusamaratoni juurde, kus aerutajad panid ikka paganama kõvasti! Vaatamata hullumeelsetele seiklustele eelnevatel päevadel olime Andrease ja Tootsiga kolmekesi TOP 40's! Hullumeelne!!! Muidugi olid meil suusad ka väga hästi libisema ja pidama määritud, ei kurtnud ükski aerutaja kehva suusa üle - siin kohal tulebki tänusõnad postitada Eesti Aerutamisföderatsiooni presidendi Martin Pedai (suuskade määrimisse organiseerimise eest) ja Craft/ToKo maaletooja Risto Rooneti (suuskade määremise eest) kapsaaeda. Oma sõitu kirjeldavad märksõnad on: hammastega kinni hoidmine, vihaga panemine. Eesmärgiks võtsin endale ületada Jüri Jaansoni parim koht Tartu suusamaratonil 1999. aastal, milleks on väga kõrge 38. koht. Esimesed 4 km oli hilisem võitja käeulatuses ja selgelt silmaga näha, edasine võistluskäik sujus stabiilselt ja vaikselt tõusavas joones. Poolel distantsil olin veel 32. Ei suutnud sõita ilma, et oleks varustust lõhkunud, umbes 17 km enne finišijoont astuti mu suusakepp 2 cm lühemaks, kartsin et nüüd on kõik, täna tugevale rajapõhjale sain sõitu katkise kepiga jätkata. Kahjuks ei suutnud just kinni püütud pundiga kaasa minna. Olen enamgi kui kui kindel, et om aerutaja paaristõukega ei oleks ma sellele pundile sõnaõigust jätnud! Nii jäigi finiši protokolli juba 46. km välja sõidetud 25. koht ajaga 3 tundi 1 minut ja 28 sekundit. Andreasele kuulus kõrge 31. koht ja Tarmole 36. koht.

Foto: Kayvo Kroon

Foto: Kayvo Kroon

Praeguseks olen Eestimaalt juba sooja Portugali ära põgenenud ja tegelen oma päris alaga, aitab küll rahvaspordist! Treenin ookeani-äärses väikses linnas nimega Vila Nova de Milfontes, kus elab umbes 5000 inimest. Kõige huvitavam on see pisike fakt, et treenin koos Valgevene U-23 kanuukoondisega. Siiani olen sõitnud rahulikult kilomeetreid alla ja esmaspäevast algab õige treeningnädal pihta. Jõgi, kus aerutan, on sõidetav 25 km pikkuselt, õnneks nii paljut endal vaja lähe. Paadiks on Plastex Evo 200, mõeldud küll sprinteritele, kuid endale väga meeldib ja ei ütleks, et Nelole alla jääb. Olen jõudnud ka ümbrust uurimas käia, ookeanis väga külm ja loodus on kummaliselt huvitav. Temperatuurid 15-20*C juures.

Jõusaali seinal

Lennuk

Linna peatänav

Looded