23. november 2019

Arrivederci Italia!

Kui eelmises postituses seletasin kuidas mul üldse õnnestus Itaalia koondisele ligi pääseda - siis nagu üks hea tuttav ütles, elu koosnebki juhustest, tahad Sa seda või mitte. Tänaseks on selle juhuse stsenaarium otsa lõppenud, aga mitte lõplikult! Aga, seni on kajastamata jäänud treeningute sisu, päevakord ja muud põnevad faktid.
#FueledbyScience
Treeningute mahu poolest ei ole mul midagi üllatavat teile pakkuda: 20, 22, 23. Küll aga julgen öelda, et on väga suur vahe, kas treenida samade mahtudega kodus üksinda või maailma paremikku kuuluvate sportlastega koos. Iga päev ei ole pühapäev ehk ikka tuleb ette päevi kus lisaks füüsilisele kehale on ka vaim väsinud ja ei ole tahtmist lainete vahele loksuma minna või jõusaalis rassida, siin  sisekõnele kõvasti kaasa aidanud grupivaim, et neist hetkedest üle olla! Peale selle on grupis üks sportlane, kes tuletab krimpsus nägu nähes alati meelde: "It's hard only in your mind!" Kokkuvõtvalt julgen öelda, et treeningu mahu ja -kvaliteedi suhe on vaieldamatult siinsetes tingimustes parem!
Talvise ettevalmistuse juures ei ole võõras ka see, et päevas on üks veetreening (9.00). Plaanijärgselt on kõik veetreeningud määratud hommikusse, kuid erakordselt aeruajavaenulikele ilmastikuoludele on tubli kolmandik veetreeningutest tulnud üle kanda kanuuergomeetrile. Treeningu sisu on sama, kuid nagu öeldakse, teivashüpet ainult vaadates ja vaadates ise teivast hüppama ei hakka, nii ka aerutamises. Treeningute intensiivsus on jäänud kenasti alla anaeroobse läve ja hetkel on üsna selgelt välja joonistunud muster, et kui treeningud on madalama intensiivsusega, olen ma koondise esinumbriga enam- vähem võrdne, kui aga intensiivsus tõuseb ja mida lähemal ta on anaeroobsele lävele hakkab vahe minu kahjuks tekkima ja olen enam- vähem võrdne koondise 2. ja 3. numbriga. Siit ka esimene suurem kont pureda, et miks see nii on ja kuidas saaks selle vahe enda kasuks pöörata? Mustriga pöördusin ka TÜ sporditeadlaste poole!
Tuul tuulutas akna eest
Tiksudes puhkepäeva
Laktaat püsis sel tasemel kus ta püsima pidi
Oh neid ringtreeninguid jõusaalis (16.30), oli neid igasuguseid: kergemaid, raskemaid, lühemaid ja pikemaid. Harjutusvara kohta võib nii palju öelda, et jalgratas on juba leiutatud ehk midagi nüüd meeletult teistmoodi ei tehtud. Küll aga osutus minu jaoks huvitavaks mõnede treeningute metoodika. Teate ju küll mida ringtreening tähendab - teed vajaliku aja või vajalikud kordused täis ja liigud järgmise harjutuse juurde. Siin tulid minu jaoks ringtreeningu kontekstis esmakordselt mängu mõisted double, triple... ehk kurnamistaktika. Ei, see ei tähendanud, et me tegime 2 või enam ringi järjest (põhimõtteliselt tegime), vaid harjutus tehti läbi kaks või enam korda enne kui liiguti järgmise harjutuseni ning jah, ring läks ajaliselt 2 või enam korda pikemaks. Kokkuvõttes tundus igati loogiline metoodiline valik aerutaja ringtreeningu jaoks - 500m peal kanuud süsta vastu ei vaheta. Kindlasti oli uus minu jaoks see, et pärast igat jõutreeningut tegime spetsiaalsel aerutamisbasseinis või kanuuergomeetril peale jõutõmbeid - nimetati siis seda jõu transformatsiooniks aerutamisliigutusse, jällegi ootan põnevusega, mida TÜ sporditeadlased oskavad selle kohta öelda.
Chamber of pain
Natukene sai eelmises postituses mainitud ka järve kohta - 1960. aasta Rooma Olümpiamängude aerutamisrada. Tutvustaksin järve natukene ka spordivälises kontekstis. Tegemist on vulkaanilise järvega ehk mõned ajad tagasi oli tegemist aktiivse vulkaaniga. Sügavust järves lausa hirmuäratavad 170m. Kujult on järv loodusliku pinnavormi kohta ümar ja ring järvel on 8,5 km pikkune ehk rohkem ja küll, et treeninglaagreid siin läbi viia.
Vaade järvele Monte Cava otsast
Unustuste hõlma vajunud Rooma 1960. OM aerutamise finišimaja
Varasemalt piirdusid minu teadmised sellega, et Vatikan on linnriik keset Roomat, aga võta näpust! Paavstil on oma "suvekodu" keset Castel Gandolfot, mille müürid on Itaalia ja Vatikani riigipiiriks, nüüdseks sai külastatud ka teist Vatikani. PS! Paavasti "suvekodust" avaneb ilus vaade järvele ja treeningkesusele kus me treenime!
All asub teeningkeskus, üleval paavsti "suvekodu"
Pasta, pasta ja veel korda pasta! Ei teagi kas on rohkem vaja märksõnu toidu kohta lisada. Aga ma siiski lisan. Eestlase kombel nn combo toite ma väga ei kohanud - eraldi kanti toit ette järgmises järjekorras: värsked või keedetud juur- ja köögiviljad, pasta, liha. Kui ma võrdlen kohalikku taldrikut koduse taldrikuga siis süüakse siin liha palju vähem ja pasta toodete ning juur- ja köögiviljade osakaal on oluliselt kõrgem. Kas see on itaallaste edu saladus spordis? Treeningkaaslased ei jätnud kasutamata ka võimalust tutvustada kohalikke kui kuid mitte nii levinud roogasid nagu pajata ja cervelli. Esimene neist on pasta küpsetatud lamba soolestikuga ja teine on praetud lamba aju. Ei kõla just kõige paremini, aga võtsin väljakutse vastu ja maitsed olid väga head, teine kordki!
Pajata
Cervelli
Nagu öeldud, õhuke kiht lihalaadi
Usun, et nüüd sai selles postituses laager kuhjaga ära kaetud! Järgmine treeningtsükkel leiab aset juba Eestis ja vaadates ilmaprognoosi, siis saab kodus kas jäätükkide vahel aerutada või loodetavasti korraks aerutamismusklile puhkust anda ja hoopiski suusatada!
 Tervitused Itaalia kodakondsusega punnsilmalt, Härra Pedai& AutoSpirit  

13. november 2019

Peppe seiklused Castel Gandolfos

Ciao kaasaelajad! Seekordsed tervitused tulevad (tahaks öelda soojast, aga ei saa) Itaaliast! 3- nädalasest laagrist pool on juba möödas nii, et ei pannud tähelegi! Eks heas treeningkeskkonnas aeg lendabki ja rasked päevad ei tundugi enam nii rasked ehk mulle on justkui taevast sülle kukkunud võimalus treenida üheskoos Itaalia aerutamiskoondisega!
La forza Italia!
Kuidas siis selline asi võimalikuks osutus? Möödarääkimiste teel!!!😁Olin parasjagu just ennast Eesti sõudekoondise külge pookinud, et nendega koos Itaaliasse Sabaudiasse laagrisse sõita, samal ajal võtsin ühendust Itaalia esikanuutajaga Carlo Tacchiniga, et uurida, kas ta teab kedagi või mingit treeningpunti, kellega ma sel perioodil Sabaudias koos treenida saaksin. Peale mitut mitut päeva vaikimist sain aga hoopsiski sellise vastuse, et jah Joosep, Sa võid minuga ja ülejäänud koondisega koos treenima tulla! Pluss!!! Kutt oli selline aktivist, et tegi minu osavõtu võimalikuks, rääkides ITA alaliidu sees juba asjad enne minu kinnitavat vastust selgeks ning muretses kontaktid, kellele mina ja Eesti Aerutamisföderatsioon pidid oma lõpliku kinnituse laagrist osavõtmiseks saatma. Sõudjad (ole te tervitatud), teiega oleks olnud küll väga tore koos laagris olla, aga valiku tegemine Itaalia koondise kasuks ei olnud väga keeruline.
Sellepärast ongi aerutamine vinge spordiala! Foto: Tarmo Haud
Aklimatiseerumiseks väga palju aega ei antud, juba esimesel treeningul alustasime 2- päevase testimisega veepeal, kanuuergomeetril kui ka jõusaalis. Testide sisu ma blogis täpsustama ei hakka, aga kui kellelgi on huvi siiski teada saada, siis ma olen enam kui nõus omavahel vesteldes informatsiooni jagama. Nii palju ma veel testide kohta mainin, et näitasin ennast Itaalia koondise sees väga heast küljest! Testimise käigus võtsin kohe ühendust treeneri ja Tartu Ülikooli sporditeadlasega (vt. eelmist postitust), et saada lisaks teadulikku seletust testimisele ja tulemustele, usun, et selline koostöö on samm edasi professionaalsuses! Tänusõnad treener Tiina Hodakovile, Sihtasutus Noored Olümpiale ja Tartu Ülikooli Sporditeaduste Instituudile!
Testing, testing 1, 2, 3...
See saal pisareid ei usu!
Järv millel me treenime on 1960. aasta Rooma Olümpiamängude võistluspaik Lago di Albano. Kahjuks ei ole kõige parem veekogu, siiani olen näinud ainult kahte varianti, kas peegelsile või merelaine, ehk mitmed veetrennid on asendunud keeruliste olude tõttu ergomeetri treeningutega. Aga ei ole siin ergomeetri treeningutel viga midagi kui on võimalus kõrvuti treenida viimasel 3 aastal maailma finaalis aerutanud sportlasega! Peegel otse ees, musternäide kõrval, treeneri õpetussõnad - lihtne on teha järeldusi või näha paranduskohti tehnilistes aspektides. Õppida on võimalik siit palju!
Ei olnud peegelsile
Lago di Albano
Oma puhkepäeva otsustasin veeta sõudjate seltsis! Sõitsin ligi 60km eemal treenivatele eestlastele Sabaudiasse külla! Oli mõnusalt värskendav istuda laua taha teha meestega üks kohv ja koogiamps! Ning omamoodi huvitava kogemuse võrra rikkamaks sain ka ühe sõudjate poolt tellitud üllatusesineja näol! Oli tore ja järgmiste kordadeni! 😉

Ja kust selline nimi postituse pealkirja? Ei läinud paari tundigi kui olin endale külge pookinud hüüdnime Peppe: Joosep -> Joseppe (vms) -> Peppe. Kogu see pea 20- liikmeline koondis on mind väga hästi vastu võtnud. Sportlased on motiveeritud ja distsiplineeritud ja mis kõige tähtsam - heasüdamlikud ja tunduvad protsessi nautivat!

3. november 2019

Season 14 episode 2

2019/2020 hooaeg on kenasti veerema lükatud, õigemini on lumepall alles valmis patsutatud ja järgmistel nädalatel saab juba hoo sisse Tokyo suunas!
Reiu jõel
September oli laias laastus akude laadimiseks mõeldud ja koolieluga harjumiseks aga ega ma paigal ei püsinud. Näiteks kajastasin eelmises postituses ühte pikemat matka, selle ja teiste matkade/treeningute vahele mahtus ka aerutamistreeningud ning isegi mõned võistlused:

  • Esimest korda tegin läbi Võrtsust Tartu aerutamise katsumuse - 56km 4 tunni ja 20 minutiga.
  • Üle mitme aasta õnnestus võtta piisavalt paljudest Eesti KV etappidest osa, et tulla sarja võitjaks.
  • Auhinnakappi lisandus 50. Eesti meistrivõistluste tiitel maratoni distantsi võitmisega, kusjuure võitsin ka kõiki süstamehi! Tõsi, Kaspar Sula oli vigastusega eemal.
  • Maratoni Balti MV pika hõbedase seeria järel kaela kulla ja veel üsnagi kindlalt!
  • Septembris sai mõnusalt ka paaristõukeid lükatud suusarullidel. Pikeimaks trenniks kujunes 70km pikkune ots ja keskmine kiirus oli sel päeval natuke üle 20km/h. PS! Poetasin ka tagumiku asfaldile korraks maha väheke suurema kiiruse pealt - püksid läksid mahakandmisele..
Kokkuvõttes laadisin septembris akusid nii, et kella patareisid kulutasin treenimistele ja aktiivsetele puhkustele 55 tunni jagu.
Eesti MV maratonis
Balti MV maratoni esikolmik EST, LAT, LTU
Paaristõuke karjäär uksetaga?
7.oktoobrist algasid esimesed 3 nädalat treeninguid, mis olid tegelikult väga rutiinsed ja sündmuste vaesed. Kolmandik treeningutest õnnestus Pärnus jõele organiseerida tänu õnnestunud ülikooli tunniplaanile - reeglina toimub õpetöö ainult T, K ja N. Pärnus treenimise suureks plussiks on paar treeningkaaslast ja treeneri valvav pilk!
UniLife(Propensity Score Matching) #FueledbyScience
Treeningud otseses mõttes kulgesid hapnikuga varustatuse tsoonides ehk 90% treeningutest toimus vundamendi tugevdamine aeroobse läve juures. Kahel korral nädalas sekka ka teravamaid liigutusi. Jõusaaliga alustasin uuesti sõbrunemist - kangiga ja omakehaga sain kiirelt sõbraks, aga kettad kangi peale tahavad veel natukene meelitamist! Esimese 3 nädala lemmikuteks treeninguteks kujunes üks neist teravamatest - 4x1’ vahedega 3’+2’+1’ mis oli tegelikult päris valus trenn, aga selle eest oi kui mõnus!
Saage tuttavaks, minu treeningkaaslane Pärnus - Kevin Poljans
3- nädalasele tsüklile pani punkti tormistes tingimustes jookstud Rannajooks, kus distantsiks oli 10km. Vaatamata vähestele jooksu kilomeetritele vormistasin täitsa hea tulemuse, viimase 3 aasta kiireim jooksu 10km - 38:06. Kusjuures torm oli just mõnus elamus sellele jooksule ja muutis selle mõnusalt väljakutsuvaks.
I just love to be active!
Treeningmahtu kogunes 68 tunni jagu:
453 km aerutamist
67 km jooksmist
3,3 km ujumist
16,5 h jõutreeninguid
Mida ma nii väga reklaaminid ei ole on see, et läinud hooajal sai alguse minu, Tiina ja Tartu Ülikooli sporditedlaste koostöö Sihtasutuse Noored Olümpiale taustatöö tulemusena. Saame soovitusi ja näpunäiteid plaanide korrigeerimiseks ja järjepidevalt viime läbi koormusteste kanuuergomeetril! Viimane testimine toimuski 3- nädalase tsükli lõpus.
Juhuslikult sattusime Marten Liiviga samal päeval laborisse
Uuest nädalat ootavad uued väljakutsed - lumePALL tuleb veerema panna. Eestis tõenäoliselt on see isegi järgmise 3 nädala jooksul täitsa võimalik, aga mulle meeldivad väljakutsuvamad ülesanded - panen lumePALLI Itaalias veerema! Seega ciao ciao Italia!
Leia endas võitja!

21. september 2019

Minu aktiivne puhkus

Maailmameistrivõistluste ajal hoidsin ma enda meelest teid Facebook'i kaudu igapäevaselt kursis oma tegemistega. Meeldiv oli näha, et ka meedia oli meid toetamas ja aerutamine sai väga tublisti igapäevast kajastust! Seega pikalt ma keerutama ei hakka - olin Szegedis heas hoos, hooaja parimas hoos! Aga pea jäi jalgu, eriti just 1000m poolfinaalis! 500m uus rahvuslik rekord 1:49,99, viimase 2 hooaja parim aega 1000m peal (3:58,39) ja veel kontrollitud sõiduga, 5000m 12. koht MM'il lubavad anda maailmameistrivõistlustele hea kokkuvõtva hinnangu. OM pileti lunastamine jäi sellel aastal kaugele, aga midagi ei ole veel katki, järgmise aasta 6. ja 7. mail läheb veel pileteid võistlustel mängu! #JooseptoTokyo2020
MM esimene sõit - 500m eelsõit
MM tähendas minu jaoks hooaja lõppu, napilt vähem kui nädalajagu päevi lamasin ma kodus jalad seinal ja kui need meenutada siis nagu ei teinud ma ka midagi sisulist. Aga kui ükspäev mul sellest mitte millegi tegemisest mõõt täis sai siis astusin uuele hooajal vastu võimsalt - otsustasin rullsuuskadel paaristõukeid lükkama minna. Tunnist sai kaks ja lõpuks kahest sai kolm tundi. Võtsin osa järjekordsest Jüri Jaansoni 2 silla jooksust, kus distantsiks 10 km. Eemärgiks oli kaitsta kohta esimese 100 sees, mis ka napilt napilt väga ebaühtlase jooksu kiuste õnnestus - 93. koht ajaga 38:39. Suvel olen jõudumõõda tegelenud Pärnu Aerutamisklubi võistlusvormi uuendamisega/tekitamisega ja tulemus on käes, nüüd näete Pärnu aerutajaid väga vinges vormis ringi silkamas! Aitäh Trimtex Baltic ja Duncan Spordipood selle pisikese koostöö projekti eest!
Klubivormis Jüri Jaansoni 2 silla jooksul
Septembriga hakkas ka selline vägev nähtus pihta nagu Tartu Ülikool! Sarnaselt varasematele aastatele õpin osakoormusega majandusteadust - see tähendab, et minu koormus võib olla maksimaalselt 50% võrra väiksem kui normaalkoormuse korral. Kavatsen selgi aastal sügissemestril läbida suuremas mahus ained kui kevadsemestril, et ikka kevadel oleks võimalik lahedamalt õpinguid ja sporti ühendada. Loengute, seminaride ja praktikumide ajad on väga mõnusalt ära jaotunud, et ainult mõnel üksikul nädalapäeval tuleb ärgata tavapärasest varem, et hommikul enne kooli treeningule jõuda.
Kuna minu õpingud kestavad tõenäoliselt veel mõned aastas siis saan vast kolida ka uude õppehoonesse (Delta Hoone), mis hakkab külgnema minu kahe treeningkohaga Tartus: Emajõgi ja TÜ Spordiklubi
Septembri esimest nädalalõppu sai tähistatud jalgsimatkaga Karula rahvuspargis. Rõngu Pagarist sai kaasa ostetud mõnus söögikraam 36 km pikkusele matkale. Jalgismatka toetasid ka suusakepid, olid küll natukene pikad, kuid kindlasti lisasid koormust ülakehale. Matkaraja läbimine oli põnev katsumus, tähistused rajal jätsid mõnes teelahkems soovida ja nii võis nii mõnigi kord end avastada peaaegu eksinuna aga laias laastus peab olema RMK'le väga tänulik, et selline taristu on püsti pandud. Täpselt poole maa peal sai lehmade ja lammaste seltsis nautida "lõunalauda". Nautida sai ka väga vahelduvat maastikku: küll sai ületatud Karula kõrgestiku mägesid, aasasid, soid kui ka metsasid koos põdrakärbestega. Kellel huvi matkamise vastu soovitan väga soojalt maad uurima minna just Karula rahvusparki!







13. septembril toimus Pärnus teist korda Pärnu Spordimess, kus olin väljas loomulikult Pärnu Aerutamisklubi eest! Kaasas süstaergomeeter ja mõned paadid. Sel korral oli kavas ka väikene võistlus - 100 m sprint! Tore oli kõikide huvilistega mõtteid vahetada ja veel toredam oli näha huvilisi ergomeetril pingutmas! Parimatele oli toetaja MeeneTeele poolt välja pandud ka väikene meene -  #TuusKruus!
Julged osavõtjad, oli ka mitte nii julgeid, kes nime kirja saada ei tahtnud (äkki naabrimees teeb paremini?)
Samal ajal elasime kaasa ka meie võrkpalluritele!
Nagu varasematel hooaegadel, jätkub ka sellel hooajal koostöö Science in Sport Baltics poolt pakutavate SiS toidulisanditega! Vahepeal on SiS päris jõudsalt kasvatanud oma tootevalikut ja enda olen saanud nüüd juba mõnda uut toodet katsetada. 14. septembril võtsin osa Emajõe maratonist, kus distantsi pikkust 56 km ja juba selle võistluse raames läks esimene uus toode katsetamisele. Koos Eduard Taiverega (väga tegija veteran süsaaerutaja) me kõrvuti selle distantsi läbisime ajaga 4 tundi ja 22 minutit. Seega pingutus oli pikk, aga enesetunne püsis terve sõidu vältel küllaltki värske ja pärast sõitu sai rahulikult igapäeva tegemistega jätkata. Sõitu saatis minu jaoks seni tundmatu BetaFuel ja selle mõju järele ma julgengi kirjutata oma hea enesetunde terve distantsi vältel. Keda huvitab täpsemalt, see saab lugeda juurde SIIT! 
Kinni kiletatud paadi esimene osa, et vältida veekogunemist paati lainel sõidus



Võrtusust Tartusse
Järgmiste kordadeni!



4. august 2019

Baltimaade parimad pojad on koos Trakais


Tervitused Leedumaalt Trakaist! Olen päris paljud põnevad sündmused ja võistlused blogis kajastamata jätnud ja katsun tasapisi viga parandama hakata! Kindlasti ei saa ma jätta jutustamata oma lugu Euroopa Mängude kogemusest, ühest heas 10 päevasest laagrist Viljandis, Leedu meistrivõistlustest ega ka Eesti meistrivõistlustest! Viimane postitus saigi valmis kirjutatud autosõidu ajal teel Euroopa Mängudele Minskisse ja vägagi julmalt põrutan ma seekordse postituse looga Minski eelsest otse käesolevasse nädalasse! Küll jõuan järgemööda rääkida ka vahepeal juhtunust 😉 (nii ma ise loodan).
Esimene ühistreening
Pärast Eesti meistrivõistlusi öösel kell 03:00 (29.juuli) võttis treener Tiina mu Pärnu kodu eest peale ja panime Leetu Trakai poole ajama. Tegusõna panime on ilmselge liialdus, sest kogu sõidu aja nautisin mina õndast und ja silmad tegin lahti alles lõpp sihtkohas 9 paiku hommikul. Ega ma väga täpselt ei teadnudki mis mind ees ootama hakkab, leedukatega oli kokku lepitud, et esmaspäeval kell 10:00 trennis näeme ja see oli ainuke asi milles ma esmaspäeva hommikul kindel sain olla. Ei teadnud ma veel esmaspäeva hommikul sedagi kus ma 10- päevaseks laagriks kuurort linnas mõistliku hinnaga majutust leida võiksin. Spordikompleks oli puupüsti leedukaid (sõudjad, aerutajad) täis, mis oli meile tegelikult juba enne Leetu sõitu teada, aga salamisi lootsime, et üks koht ikka kuskile juurde tekib 😃. Päeva ja võib öelda, et ka terve laagri päästis spordikompleksi söögitädi, kes teadis kedagi, kes teab kedagi, kellel võiks olla majas üks tuba vaba, mida ta aeg-ajalt on välja üürinud. Saime viidad kätte ja asusume maja otsima, öeldi, et meile tullakse vastu ja et maja on väga lähedal. Jalutasime juba meetrit 700 või rohkemgi ja ei keskit, ei miskit, tulime sama targalt tagasi ja küsisime uued ja täpsemad juhtnöörid – 200m spordikompleksist, mida paremat veel tahta? Igatahes läks kokkuvõttes majutusega väga hästi, kõik toimingud: magamine, puhkamine, söömine ja treenimine, saab ära teha väga väikese ala sees – SUPER, seega mingit lisaauru transpordi või toitude tellimise jms peale ei kulu üldse!
5' + 3'
Paati tekkis auk...
... põrgates kokku sõudjatega
Nagu öeldud, esmaspäeval kell 10:00 alustasime treeninguga, algselt tundus selleks ajaks Trakaisse jõudmine üsna teostamatu, aga siinkohal suured tänusõnad Tiinale, kes ennast ohverdavalt öösõidu vaevaks võttis! Esimene ontlik kohtumine sportlastega: 3 parimat leedukat ja parim lätlane, ja treeningule! Alguses kasutasin kuttidega suhtlemiseks inglise keelt, aga kuna ma treeneriga räägin vene keeles siis suhteliselt ruttu lülitasin ka kuttidega suheldes vene keelele ümber ja tundub, et saab korraliku praktika 😃 Treeningpäev on nagu treeningpäev ikka, hommikul kell 10:00 ja õhtul 16:00 tähistavad treeningu ametliku osa algust. Mis mulle õudselt antud treeningpundi puhul meeldib on see, et kõik mehed on umbes 30 min varem kohal ja teevad individuaalse ettevalmistuse, et täpselt minuti pealt täistund null- null paat sillast minema tõugata. Ei ole kellelgi ka pärast treeningut kiire ära minekuga, vaid võetakse rahulikult, aidatakse taastumisprotsessidele kaasa kas siis vaht- rullides ja/või venitades. Nädala esimeses pooles tundus treeningkoormus olevat kergemapoolne, kuid täna seda postitust kirjutades ütlen hoopis vastupidist. Neljal korral nädalas oli meil jõutreening ja harjutusvaras oli minu jaoks palju uut või siis ammu mitte tehtud harjutusi, mis annab ka tunda. Vee peal käisime 9 korda. Korra käisime jooksmas ka Läti poisiga, eesmärgist jooksta 10 km ajaga 45 min sai reaalsuseks 41:38. Pean tunnistama, et on ikka paganama mõnus treenida sellise seltskonnaga!
10 sekundised maailma TOP 3 sprinteriga kõrvuti 
Mis siis vabal ajal? Vaba aega on tõesti palju, paaril korral olen lisaks õhtusöögile käinud kohalikes kohvikutes tutvumas Leedu rahvustoitudega: kibinaid, zeppelinid, kartuli pannkoogid jne. Puhkeõhtutel (kolmapäev ja laupäev) olen läbi jalutanud selle pisikese linna (põhjusel, et pood asub linna teises otsas). Lugenud lõpuni ühe pooleli olnud raamatu. Pühendanud rohkem aega oma vaimsete oskuste arendamisse. Maganud lõunati „iluund“. Ja puhkepäeval ehk pühapäeval võtsin matkasüstaga ette Galve järve saarte aarete jahi, saagiks 10 aaret!
Kibinai
Zeppelin ehk hästi suur pelmeen
Raketa
Üsna rõõmus sai see pilt
See on see turstimagnet
Vanematele aerutajatel vanade mälestuste meenutamiseks... Olid ajad...
Et mis mehed need leedukad ja lätlased on sellised? Head mehed! Leedu esinumber on käesoleva aasta U-23 Euroopa meister ja lätlane on viimasena mainitud võistluse 5. mees. Ehk pusimist nende meestega on kõvasti!
2 minutilistel olime väga sentimeetrites kinni
Nädal numbrites ütleb, et aerutatud sai 71,8 km, jõudu sai treenitud väga täpselt 2,5 tundi ja jookstud täpselt 10 km. Ja mis on väga meeldiv, palju sai aega pühendatud lihashooldusele!

Szegedi maailmameistrivõistlusteini on jäänud vähem kui 3 nädalat!