Arrivederci Italia!

Kui eelmises postituses seletasin kuidas mul üldse õnnestus Itaalia koondisele ligi pääseda - siis nagu üks hea tuttav ütles, elu koosnebki juhustest, tahad Sa seda või mitte. Tänaseks on selle juhuse stsenaarium otsa lõppenud, aga mitte lõplikult! Aga, seni on kajastamata jäänud treeningute sisu, päevakord ja muud põnevad faktid.

#FueledbyScience

Treeningute mahu poolest ei ole mul midagi üllatavat teile pakkuda: 20, 22, 23. Küll aga julgen öelda, et on väga suur vahe, kas treenida samade mahtudega kodus üksinda või maailma paremikku kuuluvate sportlastega koos. Iga päev ei ole pühapäev ehk ikka tuleb ette päevi kus lisaks füüsilisele kehale on ka vaim väsinud ja ei ole tahtmist lainete vahele loksuma minna või jõusaalis rassida, siin  sisekõnele kõvasti kaasa aidanud grupivaim, et neist hetkedest üle olla! Peale selle on grupis üks sportlane, kes tuletab krimpsus nägu nähes alati meelde: "It's hard only in your mind!" Kokkuvõtvalt julgen öelda, et treeningu mahu ja -kvaliteedi suhe on vaieldamatult siinsetes tingimustes parem!

Talvise ettevalmistuse juures ei ole võõras ka see, et päevas on üks veetreening (9.00). Plaanijärgselt on kõik veetreeningud määratud hommikusse, kuid erakordselt aeruajavaenulikele ilmastikuoludele on tubli kolmandik veetreeningutest tulnud üle kanda kanuuergomeetrile. Treeningu sisu on sama, kuid nagu öeldakse, teivashüpet ainult vaadates ja vaadates ise teivast hüppama ei hakka, nii ka aerutamises. Treeningute intensiivsus on jäänud kenasti alla anaeroobse läve ja hetkel on üsna selgelt välja joonistunud muster, et kui treeningud on madalama intensiivsusega, olen ma koondise esinumbriga enam- vähem võrdne, kui aga intensiivsus tõuseb ja mida lähemal ta on anaeroobsele lävele hakkab vahe minu kahjuks tekkima ja olen enam- vähem võrdne koondise 2. ja 3. numbriga. Siit ka esimene suurem kont pureda, et miks see nii on ja kuidas saaks selle vahe enda kasuks pöörata? Mustriga pöördusin ka TÜ sporditeadlaste poole!

Tuul tuulutas akna eest

Tiksudes puhkepäeva

Laktaat püsis sel tasemel kus ta püsima pidi

Oh neid ringtreeninguid jõusaalis (16.30), oli neid igasuguseid: kergemaid, raskemaid, lühemaid ja pikemaid. Harjutusvara kohta võib nii palju öelda, et jalgratas on juba leiutatud ehk midagi nüüd meeletult teistmoodi ei tehtud. Küll aga osutus minu jaoks huvitavaks mõnede treeningute metoodika. Teate ju küll mida ringtreening tähendab - teed vajaliku aja või vajalikud kordused täis ja liigud järgmise harjutuse juurde. Siin tulid minu jaoks ringtreeningu kontekstis esmakordselt mängu mõisted double, triple... ehk kurnamistaktika. Ei, see ei tähendanud, et me tegime 2 või enam ringi järjest (põhimõtteliselt tegime), vaid harjutus tehti läbi kaks või enam korda enne kui liiguti järgmise harjutuseni ning jah, ring läks ajaliselt 2 või enam korda pikemaks. Kokkuvõttes tundus igati loogiline metoodiline valik aerutaja ringtreeningu jaoks - 500m peal kanuud süsta vastu ei vaheta. Kindlasti oli uus minu jaoks see, et pärast igat jõutreeningut tegime spetsiaalsel aerutamisbasseinis või kanuuergomeetril peale jõutõmbeid - nimetati siis seda jõu transformatsiooniks aerutamisliigutusse, jällegi ootan põnevusega, mida TÜ sporditeadlased oskavad selle kohta öelda.

Chamber of pain

Natukene sai eelmises postituses mainitud ka järve kohta - 1960. aasta Rooma Olümpiamängude aerutamisrada. Tutvustaksin järve natukene ka spordivälises kontekstis. Tegemist on vulkaanilise järvega ehk mõned ajad tagasi oli tegemist aktiivse vulkaaniga. Sügavust järves lausa hirmuäratavad 170m. Kujult on järv loodusliku pinnavormi kohta ümar ja ring järvel on 8,5 km pikkune ehk rohkem ja küll, et treeninglaagreid siin läbi viia.

Vaade järvele Monte Cava otsast

Unustuste hõlma vajunud Rooma 1960. OM aerutamise finišimaja

Varasemalt piirdusid minu teadmised sellega, et Vatikan on linnriik keset Roomat, aga võta näpust! Paavstil on oma "suvekodu" keset Castel Gandolfot, mille müürid on Itaalia ja Vatikani riigipiiriks, nüüdseks sai külastatud ka teist Vatikani. PS! Paavasti "suvekodust" avaneb ilus vaade järvele ja treeningkesusele kus me treenime!

All asub teeningkeskus, üleval paavsti "suvekodu"

Pasta, pasta ja veel korda pasta! Ei teagi kas on rohkem vaja märksõnu toidu kohta lisada. Aga ma siiski lisan. Eestlase kombel nn combo toite ma väga ei kohanud - eraldi kanti toit ette järgmises järjekorras: värsked või keedetud juur- ja köögiviljad, pasta, liha. Kui ma võrdlen kohalikku taldrikut koduse taldrikuga siis süüakse siin liha palju vähem ja pasta toodete ning juur- ja köögiviljade osakaal on oluliselt kõrgem. Kas see on itaallaste edu saladus spordis? Treeningkaaslased ei jätnud kasutamata ka võimalust tutvustada kohalikke kui kuid mitte nii levinud roogasid nagu pajata ja cervelli. Esimene neist on pasta küpsetatud lamba soolestikuga ja teine on praetud lamba aju. Ei kõla just kõige paremini, aga võtsin väljakutse vastu ja maitsed olid väga head, teine kordki!

Pajata

Cervelli

Nagu öeldud, õhuke kiht lihalaadi

Usun, et nüüd sai selles postituses laager kuhjaga ära kaetud! Järgmine treeningtsükkel leiab aset juba Eestis ja vaadates ilmaprognoosi, siis saab kodus kas jäätükkide vahel aerutada või loodetavasti korraks aerutamismusklile puhkust anda ja hoopiski suusatada!

 Tervitused Itaalia kodakondsusega punnsilmalt, Härra Pedai& AutoSpirit