25. oktoober 2014

Ajateenistuse 4. nädal

Järjekordne nädal on jälle Tallinnas möödunud ja see oli juba veelgi kurnavam kui eelmised. Hommikused treeningud on läinud järjest raskemateks ja ega õhtused treeningud Pirital veepealgi kerged ei ole. Saame veel nädalakese koos kõikide sportlastega treenida ning siis võtame osa juba esimesest metsalaagrist, mis kestab pikad ja kindlasti külmad ja sajurohked 5 päeva :)

Varajastel hommikutundidel olen küll harjunud tõusma ja trenni tegema, sest varasemalt tuli päeva esimene treening enne koolitunde ära teha, kuid kell 5.00 jõusaali minna on vähe teine asi. Õnneks ei lähe kaua vaja, et ennast käima tõmmata. Reeglina kuluvad treeningu esimesed 20 min organismi käivitamiseks, siis saab juba raskused ka kätte võtta, et ennast piinata - mida mulle ju hirmsasti ka teha meeldib :) Aga mida päev edasi, seda kergem on hommikust jõusaali seedida ja igal järgneval hommikul on olnud tunda ka kuidas võib kangile või hantlile kilokese juurde panna või paar korda rohkem liigutada raskust.

Mis puudutab pimedaid aerutamistreeninguid, siis tundub, et keskkonna vahetus on ka värskendavalt mõjunud. Pirita jõgi on küll väike, kuid armas koht, kus kolm korda nädalas õhtuti pimedas põlve peal nokitseda :) Küll aga tekitab peavalu väike temperatuuri miinus. Näiteks selle nädala ekstreemseim aerutamistreening oli -4 kraadiga, kui kaldad olid jääs ja jää ujus vastu paadi nina kolks ja kolks, ega tuulgi alla jäänud, oma 5 m/s puhus ära küll. Õnneks on jõgi kitsas ja suht koht kõrge metsaga ümbritsetud ja jõe peal saab pea iga ilmaga käia :) 

Nüüd on jäänud veel kaks päeva treeninguid Pärnus, lunastasin nädalavahetuseks linnaloa, ning kindlasti teen kaasa ka oma esimese võistluse ajateenijana, Pärnu Kahe Staadioni jooksu ning õhtul siban ruttu ruttu Pataljoni tagasi oma päevatööle aega teenima.

Reamees Karlson
Foto: K. Sepp
Pirita Aerutamisklubi
                                                                                                       


19. oktoober 2014

Pojast mees on Sul sirgumas...

Selle nädala lõpuks olen juba meelsasti 3 nädalat aega teeninud Tallinnas Staabi- ja Sidepataljonis. Midagi kurta küll ei ole, et see nii meeletult raske oleks, kui siis vaimselt kurnav ainult, sest kohati kipub igav olema seal. Võin öelda, et olen sattunud parimatest parimatega ühte tuppa ja aeg möödub meil koos üsna lõbusalt ja lennates.

Spordiga on asjalood samuti korras. Esimene nädal hoiti meid vähe rohkem kinni ja sportima väga ei lastud, isegi mitte spordirühma, kuid iga nädal edasi on lubatud natuke rohkem ja rohkem. Esimesel nädalal tegin läbi ka NATO testi, sain ikka oma 300 punkti suure varuga kätte. Nüüd, 3. nädalal, lasti sportlased ka jõusaali, aga on selles, et seda tuleb teha uneajast ehk hommikul kell 5.00. Kes tahab, see jõuab! Ja meie jõuame! :) Ning õhtuti on sportlastele 3 korda nädalas võimaldatud ka sportida väljaspool pataljoni, meie Andreasega käime Pirita Aerutamisklubis. Sportimise võimalusi väga siiski piiratud ei ole ja oma 10 tundi saame nädalas treenida, seega kõik on väga OK! 

Mis puudutab ajateenistust ja sööki siis kõik on viis pluss! Kõhu saab alati täis ja tihtipeale rohkemgi! Elu üle nuriseda ei saa. 

Ja natukene ka sellest, kuidas ma ajteenistusse läksin. Nimelt otsustasin ma rattale hääled sisse ajada ja natuke pedaalida. Nüüd on mul Pirital hea lihtne rattaga treeningutel käia! :)