Selle nädala lõpuks olen juba meelsasti 3 nädalat aega teeninud Tallinnas Staabi- ja Sidepataljonis. Midagi kurta küll ei ole, et see nii meeletult raske oleks, kui siis vaimselt kurnav ainult, sest kohati kipub igav olema seal. Võin öelda, et olen sattunud parimatest parimatega ühte tuppa ja aeg möödub meil koos üsna lõbusalt ja lennates.
Spordiga on asjalood samuti korras. Esimene nädal hoiti meid vähe rohkem kinni ja sportima väga ei lastud, isegi mitte spordirühma, kuid iga nädal edasi on lubatud natuke rohkem ja rohkem. Esimesel nädalal tegin läbi ka NATO testi, sain ikka oma 300 punkti suure varuga kätte. Nüüd, 3. nädalal, lasti sportlased ka jõusaali, aga on selles, et seda tuleb teha uneajast ehk hommikul kell 5.00. Kes tahab, see jõuab! Ja meie jõuame! :) Ning õhtuti on sportlastele 3 korda nädalas võimaldatud ka sportida väljaspool pataljoni, meie Andreasega käime Pirita Aerutamisklubis. Sportimise võimalusi väga siiski piiratud ei ole ja oma 10 tundi saame nädalas treenida, seega kõik on väga OK!
Mis puudutab ajateenistust ja sööki siis kõik on viis pluss! Kõhu saab alati täis ja tihtipeale rohkemgi! Elu üle nuriseda ei saa.
Ja natukene ka sellest, kuidas ma ajteenistusse läksin. Nimelt otsustasin ma rattale hääled sisse ajada ja natuke pedaalida. Nüüd on mul Pirital hea lihtne rattaga treeningutel käia! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar