Äsja lõppes II maailmakarika etapp Tšehhis Račices, nii nagu algas nädal nii ta ka lõppes - oi kui palju ebaõnne!!!
Nagu lubatud, alustan sellest, kuidas TIP'id Duisburgist Račicesse transporditi. Tellitud oli suur suur buss ja sõit pidi olema lühikesed 7 tundi, oh imet, 100 km enne sihtkohta äratas jõhker litakas ja vibratsioon bussis ka kõige sügavamad uinujad - rehv lõhkes. Õnneks saksa politseil aega oli ja saime ligi 5 tundi nendega koos meeldivalt aega veeta.
Esimesed trennid Račices olid palju lubavad, enesetunne kerge ja jõudu tundus olevat keres meeletult, lubas head võistlust. Kahjuks aga aasta võrra vananemine mõjus niivõrd laastavalt, et järgmistel päevadel oleksin tahtnud trennidest lihtsalt ära jooksta kätega pead kinni hoides. Seega mõtlesime, et ehk oleks targem päev enne võistlust pead tuulutada ja mõtted aerutamise juurest korrakski eemale saada ja panime Prahas turisti.
1000m - algas üle kivide kändude, sain kokku 3 starti: eelsõit 4:15, poolfinaal 4:11 ja B-finaal 4:13. Kõik stardid olid aeglase algusega ja kiire lõpuga ehk distantsi esimese 250 m'ga tuleb kõvasti vaeva näha. Endalegi arusaamtult sõitsin viimast 250 m 5 sekundit kiiremini kui esimest! Kokkuvõttes 16. koht.
500m - eluvaim tuli tagasi, alates eelsõidust oli taas tunda jõudu tõmbes, ka start oli konkurentidega arvestatav. Samuti sain kaasa teha maksimum programmi: eelsõit 2:04, poolfinaal 2:02 ja B-finaal 1:58. Kokkuvõttes 15. koht. Neid aeglaseid aegu seletab päris mõõdukas vastutuul. Üldiselt vedas mul radade paigutusega eranditult nii, et sain sõita kõige suuremas tuulekoridoris.
5000m - taas valisin tööriistaks Vajda, mis ennast kindlasti õigustas - täitsa meeldib see paat kohe, tuleb vist uuele paadile mõtlema hakata! Tulles sõidu juurde, tegin ma suurepärased esimesed 1000m, esimesse pöördesse sõitsin äsja sakslaste lainele jõudes 3. positsioonil olles. Sama kiiresti kui julgesin esimeses pöördes mõelda mõtteid, et täna võitlen medalile sõitis mulle tagant sisse 2 alust, mille tõttu muutus sõidu trajektoor pikemaks ja seda veel distantsi kõige aeglasemas osas. Ehk nipsti 3. kohalt 8. kohale. Ega järgmine õnnetus ennast kaua oodata ei lasknud - 2. 750m pikkusel ringil käis ümber kazahh, kelle paat risti mulle ette jäi, kahjuks ei olnud mul piisavalt reageerimisaega ja pilbasteks see paat sõidetud sai. Lõpujoone ületasin SEITSMENDANA! Täna oli see päev kus oli medalile sõit soolas, aga selline see sport on! Sometimes lose, always WIN!
Kuna endast pilti ei ole, siis lisan võitjatest |
Nüüd põrutan eestlastest ainukesena edasi Budapesti. Peaaegu pidin juba otse Eestisse tagasi tulema Tšehhist, aga elu on seiklus ja Budapest on kindlasti hea koht, kus tugevate kõrval treenida!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar