Sevilla vetelt Võhandu vetele

Hei sõbrake! :) Leidsin, et on aeg laiskusega lõpetada ja üks vahva postitus blogisse juurde kirjutada pärast 3 nädala pikkust pausi, õnneks või kahjuks ei ole paljut selle aja jooksul juhtunud ja märkmisväärsed tegevused ja sündmused on sotsiaalmeedias pinnapealselt kajastust saanud!

Sellised näod veel 70. km peal

Alustan sel korral vastuolulise järjekorraga, enne kui jõuan kirjutada Sevilla laagri viimasest treeningnädalast, teen kokkuvõtte Võhandu Maratonist. Kes veel ei tea, siis see maraton on välja reklaamitud kui 100 km kestvussõit väga vaheldusrikkal Võhandu jõel. Vaatamata tõsiasjale, et me (Andreas + mina, meeskonnanimega Möhk & Tölpa) antud üritust kui ühekordset kõrvalprojekti võtsime, seadsime me endale kõrged sihid! Otsus maratonist osa võtta sündis napid 9 päeva enne starti. Alustuseks tahtsime olla esimesed, kes läbivad kogu distantsi rajaaerutamise võistluskanuuga ja teiseks oli eesmärk tuua üldvõit Eestisse! Oma paadieelise ja tugeva treenituse panime maksma juba algusest peale (esimesed 31 km) ja eesmärgiks oli saada süstadega enne kärestikulist jõeosa (järgmised 17 km) väikene vahe sisse, mis ka õnnestus, kuid kahjuks mitte piisavalt, sest kärestikulise jõeosa 14. km peal sai meid hilisem võitja meeskond kätte ja juhtus ka intsident, mille käigus oli meie paadi põhjas 20 cm x 20 cm auk. Ausalt öeldes ei suutnud ma seda auku nähes alguses uskuda, et meie sõit võiks kuidagi jätkuda, kuid täna teibile ja osavatele kätele võis meie sõit umbes pärast 1 tunnist käsitööringi jätkuda. Üldvõitu enam püüda võimalik ei olnud, sest liidrid olid juba rohkem kui tunnijagu meist eespool, seadsime uueks eesmärgiks finišeerimise, kahekanuu võistlusklassi võidu ja võtsime asja edasi juba kõvasti rahulikumalt üksikute vahe eesmärkidega. Projekti Möhk & Tölpa sponsoreeris EastPole: Margus Lelle ja Ahti Reinup, Pärnu Aerutamisklubi, Võhandu Maraton, Eesti Aerutamisföderatsioon, perekond Raha!

Kõige esimesed juba kohe kohe stardist

Selgitustöö, miks ei tulnud võit Eestisse, kuigi esimesed 43. km oldi liidrid. Kui järgmisel aastal treening- ja võistlusplaani see üritus ei sega oleme taas Tamula järvel joonel, et võit tuua Eestisse!

Parandustööd

Suurim auk paadis lisaks mitmele väiksele

Sevilla treeninglaagri viimane nädal oli organismi piiride kompimine. Õnneks suutis treener meid preemiatega pingutama panna just kõige vajalikemas kohtades. Tingimusel, et kõik sportlased sõidavad oma eelmisel nädalal sõidetud 2000m ja 6000m ajad üle, muutub reede õhtune trenn oluliselt lihtsamaks ehk vee- ja jookustreening asendub tunnise jalgpalli mänguga. Mõeldud tehtud ja kõigil ajad parandatud! Minu laeks jäi 2000m peal 9.26 (16- sekundiline parandus) ja 6000m peal 29.10 (1 minut ja 30 sekundit parandust). Nende aegadega võis natukene juba ka rahule jääda. Treeningute osas muutusi suurt ei olnud, aga treeningvarustuse osas küll! Just lahkunud Läti aerutamiskoondis jättis oma paadid Sevilasse ning sain loa lätlaste paatide kasutamiseks, sest kohalikud rendipaadid on juba kõvasti vaeva näinud, väsinud ja pealegi ei olnud tegemist just minu eelsitatuma mudeliga. Paadivahetus andis mõnusa värskuse minu treeningutele ja olen üsna kindel, et aitas nii mõnegi trenni kvaliteedi tõusule kaasa!

Thank you,Dagnis!

Team

Cobra

Ja nüüd Eestis kordasaadetu juurde - mingeid väga positiivseid emotsioone Eestis treenimine andnud ei ole, suur süü on sellel ilmselt valitseval aastajal ehk sital suusailma. Lund, lõrtsi, rahet, tuult ja laineid trotsides oleme kõvasti proovile pannud oma sisemise poole ja muidugi ka füüsilise. Ei kadunud kuskile need kontroll 2000m sõidud ka Eestis, üllataval kombel suutsin Emajõel sõita kiiremini kui  Sevillas ehk 9.18 ja selle ajaga jäin ma juba üpris rahule! Nüüd aga uude nädalasse, mil ootab ees ka esimene võistlus Lätis! Hea meel on tõdeda, et lätlased on tugevad ja see võistlus ei tule kindlasti mitte ühepoole, pigem väga huvitav võisusõit, kus esikohale on pretendeerimas vähemalt 5 meest!