No good, no bad...

Tänaseks olen jõudnud 4- nädalaselt Euroopa turneelt tagasi koju. Märkimisväärselt rasked 4 nädalat olid. Arvestades seda, et kahel nädalavahetusel sai ka MK-etappidel paugutatud, ei võtnud trenks meil koormuseid olulisel määral maha ja võistlesime pigem natuke treeningutest koormatuna. Mõned päevad hinge tõmbamiseks ja karm töö saab oma järje – 5 nädalat on jäänud Euroopa meistrivõistlusteni, mis toimuvad Bulgaarias Plovdivis. Olen veendunud, et vundament on nendeks võistlusteks parem kui eelmisel aastal!

Kuumarabandust otsides...

Vahetult enne Szegedi MK etappi testis trenks meid kohalikul sillaringil, 2650 m, kus kõik mehed justkui kokkulepitult parandasid oma aegu 10 sekundi võrra – 11.50, saaks kindlasti veel paremini, kuigi see aeg andis tulevaseks MK etapiks kuhjaga enesekindlust juurde. Szeged – aerutamise Meka, on minu arvates üks parimaid kohti võistlemiseks ja kindlasti oli ka emotsionaalselt selle tõttu seal lihtne võistelda. Võistlust alustasin planeeritult, olla eelsõidus 2. lõpetaja, tegin mõnusa kontrollitud lahti sõidu ajaga 4.03. Poolfinaali sportlaste paigutamisel ei olnud minul õnnega mingit pistmist, sain samasse poolfinaali kõikide hilisemate medalistidega. Kuigi poolfinaalis sõitsin välja rekordilähedase aja 3.56.31 (+0.01), pidin siiski leppima alles 6. kohaga ja C-finaali pääsu lunastamisega. Igas teises poolfinaalis taganuks selline aeg 3. või 4. koha. C-finaalis olin aga pisut kange ja sõit ei olnud ka treeneri arvates tehniliselt kõige paremini õnnestunud, tahet oli rohkem kui meest. Ajaga 4.00 tagasin 4. koha… Lisaks 1000 m distantsile panin proovile ka oma sprinteri võimed (200 m) ja peab rahule jääma! Pärast eelsõitu, milles ma 5. jäin sain trenksilt kommentaariks „Raketa!!!“, isiklik rekord 42,766.

Szeged 200 m

Pärast head avastarti jäime pooleks nädalaks Szegedisse treenima, kus hiilis tasapisi ligi kuni 39 kraadini ulatuv kuumalaine. Toast väljumine tundus üha vastikum ja muul otstarbel ma enam oma koopast ei lahkunudki kui ainult trenni pärast. Kuum suveilm ei halastanud ka Serbias Belgradis, kus toimus järgmine MK etapp. Mida päev edasi, seda raskemaks muutus olemine. Üsna pea peale eelsõite oli selge, et nädalataguse Joosepiga tänast Joosepit kahjuks võrrelda ei anna. Lõpptulemuseks Serbiast B- finaali 8. koht, seda võistluselt kus ma pidanuks kahtlemata olema A-finaalis! Ajad olid 4.05 eelsõidus, 4.07 poolfinaalis ja 4.03 B- finaalis. Positiivsena oskan siit kaasa võtta selle, et ka halvemal päeval olen praegu kindel alla 4.10 sõitja, aeg mis eelmisel aastal väga palju minu võimetele alistuda ei tahtnud. Kõrvaldistantsina sel korral 5000 m, ausalt öeldes oli mul auhinna tseremooniaks esindusvorm kotti valmis pakitud. Aga läks hoopis risti vastupidi. Esimese 500m järel oleks võinud oma esindusvormiga medalit võtma minna tagant poolt teisena ehk 28 sportlase seas olin 27. positsioonil. Saan ainult endale rusikaga vastu pead koputada, et hooletult esimesse pöördesse läksin ja lasin valgevenelasel enda paadi valele poole pöördepoid keerata. Seega pidin nägema palju vaeva, et tagurdada õigele poole pöördepoid ja siis alles minu sõit hakkas. Finiši ületasin 14. positsioonil, esikümmet jäi lahutama 26 sekundit. Sõitu oli ja usun, et see sõit näitas ka mehe sisu!

Belgrad 1000 m

Viimase nädala treenisin ainukese eestlasena Budapestis koos TIP’i sportlastega. Mõnusalt peeneks sai tõmmatud, kaasa aitas Tai süstakoondis, kellega oli iga trenn „Who is who?“ ja mina olin!  Laagri lõpetasin laupäeval 6 tunnise jalutuskäiguga Budapestis, et ikka kõik oma armsad sõbrad meeles peetud saaks! Järgmised 2 nädalat ohtralt treeninguid Tartus ja päris kodus südamelähedasel Pärnu jõel! Treeningplaani on vürtsitatud ka kahekanuu treeningutega.

NB! Ma ei saa märkimata jätta seda uhket hetke, kui eestlaste trio mulle sünnipäeva laulu möirgas, nii et ungarlased hirmust kannikatele kukkusid! Kutid kinkisid sünnipäevaks blenderi ja lisasid kommentaariks, et kolmekesi valisid välja, aga neljakesi maksame!!! :D