Euroopa üheksas!

Budapesti TIPi laager on juba kauge minevik, viimati kirjutasingi blogisse uue peatüki just sealt. Selle ajaga sündmusi, mis kajastamist väärivad on ikka toimunud.

Fueled by Science

Otse Budapestist suundusin Szegedisse 1. MK etapile, kus võistlemine kõige paremini just ei läinud. Tugeva tagant tuulega (minu jaoks ideaalsed olud) suuutsin 1000m distantsil end korralikult “täis teha” ja ei pääsenud ma B- finaaligi... Aeg 4:13 (Poiste B klassi tase). 500m eelsõit ei läinud samuti valutult, nn õnneliku luuserina pääsesin poolfinaali ajaga 1:57, mis pärituule tugevust arvestades oli pehmelt öeldes kesin. Tundus, et aer on justkui vees kinni ja tõmbesagedust ma vajaliku piirini viia ei suutnud. Otsustasime Immiga aeru 2 cm lühemaks teha ja tulemus 500 poolfinaalis juba oluliselt parem! Aeg 1:52 on kindel isiklik rekord, kuid tuule abiga ja B- finaal jäi selgi distantsil tulemata. 5000m oli peaaegu hea sõit! Stardist kui rakett minema, selja tegin prügiseks maratoni maailmameistril kui ka 2017. a 500m hõbeda mehel. Rõõmu ei jätkunud kauaks, 1750m peal kaotasin kokkupõrkes ungarlasega tasakaalu ja ujumine oli tõsiasi. Ronisin paati tagasi ja suutsin sõita enda tagasi enam vähem pilti ehk 11. kohale.

Pärnu filiaal esindatud 

Wherever I race, Compressport supports me!

Võistluskeskuse ja hotelli vaheline trasport 😉

Turundusprogramm maailmaareenil - otse kaamera ees

Edasi viis mind lennuk Saksamaale Duisburgi 2. MK etapile, kus minek oli juba parem! 1000m küll B- finaali viimane, heaks märgiks võib ligeda stabiilseid aegu 4:05, 4:02 ja 4:01. Oleksin kindlasti soovinud juba sel võistlusel 4 min piiri alistada. Ka 500m peal pääsesin B-finaali, kus jäin kanadalasega jagama 8. kohta ajaga 1:54,033 (isiklik rekord vaiksetes oludes). Pidasime Kaspariga ka kihlveo: kui ma oleksin sõitnud ajaga 1:54,0 või kiiremini, oleks Kaspar üksinda autot juhtinud Duisburgist Budapesti, nagu näha jäi puudu vähe. 5000m sõidust polegi mingit emotsiooni - 12. koht,

millega ma rahule ei saanud jääda.

Peale 2. MK etappi ootas ees autosõit Budapesti, kuhu me auto ja paadid hoiule jätsime ja kust me ise koju lendasime viimast lihvi tegema enne EM’i Serbias. Kodus oli kõrvalkohustustena vaja ülikoolis paar eksamit sooritada, mis läksid hästi. Lisaks sai treeningute kõrvalt korra ka Lätti Limbažisse põigatud, et 200m võistlusest osa võtta, kus tugevas vastutuules Läti sprinterite järel 3. kohaga finišisse jõudsin, võis rahule jääda küll! Pärast võistlust võtsime Kaspariga koos oma paremate pooltega nädalavahetuseks aja maha ja nautisime vaikset Treimani!

Compresspordi saadikud Eestis ja Lätis

Hõbedase aeru võitjad

Treimani

EMile minek nägi välja järgmine: lennukiga Budapesti ja sealt autoga Belgradi. Enne võistlust ja võistluste ajal tundus, et minek on kindlasti üle keskpärase ja kaldub hea poole peale pigem üle. Kuid üks on kindel, olen veel toores. Teravusest jääb kindlasti veel puudu, kuid mingisugune pikamaa distantsi kiirus on täitsa olemas. Esimene võistluspäev oli kõike muud kui mee lakkumine, 1000m peal imesin ennast sõna otseses mõttes napilt napilt tugeva vastutuule kiuste (aeg 4:32!!!) B- finaali, kus saavutasin 7. koha (16.koht) ajaga 4:02 ja jään ootama oma saatust seoses 2. Euroopa mängudega, kuna peaksin olema esimene kvalifitseerunute nimekirja joone all. 500m olin koha võrra tublim (15.). Võistluse lõpetasin sel korral tubli sõiduga - 5000m 9. mees ei olegi kõige hullem saavutus, aga eks ma ise nõuan endal rohkemat ja juba sõidangi koju kirkamate päevade nimel treenima, treenima nii vaimu kui füüsist! Aga enne luban endale jalad seinal päeva ka! Pärnus näeme!!!