Lõuna Aafrika Vabariigist tervisi!

Selleks aastaks on minul suusad juba nurka visatud ja jõusaalistki olen ennast välja kirjutanud. Hea meel on, et talvise ettevalmistuse käigus sai kogutud lisaks suusa kilomeetritele ka aerutamise kilomeetreid ning jõunäitajadki ei jää alla eelmise aasta omadel ja on isegi tiba paremad!

Pärast esimest treeningut

Kuhu ma siis ennast mässinud olen?!? 3. märtsil istusin lennukile ja sihtkohaks Lõuna Aafrika Vabariik, täpsemalt Johannesburg. Mul on väga hea meel, et Ungari aerutamiskoondis on mu endale ligi lasknud ja Johannesburgi külje all Roodeplaat Dam’il me 4 nädalat sõbralikult, mõni päev vähem sõbralikult, koos treenimegi. Tundub, et Ungaril on Lõuna Aafrika Vabariigiga paremad sõprussuhted, s.t neil on oluliselt lihtsam saada viisa rohkem kui 30. päevaks erinevalt eestlastest, seega jääb minu laager LAV’is nädala jagu lühemaks ungarlaste omast.

Eesits Dacia? Siin Renault.

Start ja finiš

Elust ja olust. Mul on äärmiselt hea meel, et ungarlased mu vastu võtsid, aga kinnitus selle kohta jõudis minuni niivõrd hilja, et seetõttu ei olnud enam võimalik saada ühtegi mõistliku hinnaga majutust mõistlikkusse kaugusesse järvest. See tähendab, et iga veetreening nõuab 25 – 30 min autosõitu järveni ja hiljem siis ka tagasi, õnneks esimese nädalaga suur sõitmine ära ei ole veel nüristanud, treeningudki olnud pigem kergemapoolsed ehk on asi ka selles. Soojakraadidest, ka seda jagub! Päeval vajutab termomeeter gaasi ikka väga põhja ja senine kõrgeim temperatuur on olnud 36, mida on ikka natukene liiga palju. Öine temperatuur ei taha ka väga langeda, jäädes 20 juurde. Majutusest, nagu mainitud siis elamine on järvest kaugel ja katab põhilised vajadused, kuna majutusega ei kaasne toitlustus siis on paganama kahju sellest, et meil pole kööki. Alles jäänud variant ongi käia väljas einetamas või siis valmis poetoitu osta.

Steak house'i lõuna

Chocobons

Ka minul oli vastlapäev

Treeningud esimesel nädalal olid üsnagi kerged ja kohustuslikus korras individuaalsed. Nii öelda soojendusnädalal otsisime tõmmet ja jälgisime oma tehnikaid. Nädala alguse oli 2 grupitreeningut, aga fookus sõita pigem aeglaselt ja hoida tehnika korras kadus üsna kiirelt – hakati keevitama, seetõttu olid järgmised aerutamistreeningud individuaalsed. Viimastel päevadel on liigutus saanud üha tuttavamaks ja keha on hakanud ära harjuma – pulss ei ole enam laes. Praeguste treeningute kõige suuremaks miinuseks pean vähest tagasisidet, olen seda saanud väga minimaalselt ja liiga positiivses võtmes, tore kui kõik hästi on, aga üle talve ikka asi perfektseks ei lähe, isegi heaks ei lähe. Aga mis kõige tähtsam, esimesed raskena tundunud aerutamistreeningud on üle elatud ja edasine on puhas nauding!

Jõmmsaalis

Kui T-polte käespärast pole tuleb need ise teha pudelikorkidest #McGyver

Ahjaa, eksootilised loomad pakuvad ka põnevust! Nägin oma silmaga ära vabas looduses sebra, „kitse“ (välimuselt kits, suuruselt põder, sarvedest vana kurat ise) ja Pumbaa, väikesed jänesed on isegi tänavatel väga tavapärane nähtus. Linnud, no need laulavad siin ikka hirmsa häälega, justkui nutvad lapsed 😃 Kurb vaatepilt avaneb aga ristmikel, eranditult igal ristmikul leidub keegi, kes palub raha või süüa.

Oota Sa!!!

Üritas ennast kaasa pakkida :)

Nädal numbrites:
Treeningaeg: 15h 52min
Aerutamine: 129,3km
Jooksmine: 7km
Jõusaal: 2h 57min

Järgmise nädalani! 😉