Paberid välja!

Heia heia!!! Läheb läheb!!!” karjuti suusaradadel ja nõnda ma siis kihutasingi! Aga nüüd on aeg paberid projektist “Joosep kimbutab suusatajaid 17/18” välja võtta ja minna vee peale liuglema! Enne veel aga kiire kokkuvõte viimastest Estoloppeti sarjadest:

"3:51"

Tallinna maraton - 8. koht - vabatehnika maratoni jaoks ei ole jalg piisavalt tugev ega koordinatsioongi piisavalt tugev, et Marko Kilbi suguste mehemürakatega rinda pista! Kukkumine liidrite pundist oli kiire, juba 5. kilomeetrist jätkus võitlus kohale 7. Järgi jäänud 35km istusin 8- liikmelises pundis ja üsnagi raskelt, siiski suutsin hambad risti suruda ja viimasel 3 kilomeetril karistama hakata. Lõpptulemuseks ennast vägagi rahuldav 8. koht! 

Haanja maraton - 10. koht - sain üle 2 aasta pidamismäärdega suusad alla ja ei tundnud end üldesegi halvasti tõusude peal. Kahjuks suusk (libisemine) sel päeval konkurentsivõimeline ei olnud - isegi liidrite tuulekotis olles tekkis laskumistel üsna veenev vahe sisse, mida tõusudel tagasi tuli tegema hakata, aga üle 4 km ma nõnda vastu ei pidanud, siis tekkis ka vahe esimestega, selleks hetkeks olin juba väga punasesse ennast tõmmanud. Üllataval kombel olin minagi selleks ajaks juba järgmistega piisavalt suure vahe sisse sõitnud, nii et silmsidet tagumistel minuga ei olnud. See tähendas 38 km soolosõitu. Olin enam kui kindel, et kaua ma üksinda vastu ei pea, seda enam, et keha piirajas oli, aga suutsin järgmiste kilomeetritega korralikult oma tempos sõites kosuda ja vaatamata ka kukkumisele jälitajad kindlalt seljataga hoida. Kokkuvõttes üks mõnusaimaid maratone, sai vahelduseks silmad peast välja punnitamisele rada ja päikest nautida! Ja suures tänud saateekipaažidele - olite suureks abiks! 

Kui teha projekti “Joosep kimbutab suusatajaid 17/18” kokkuvõte, siis hetkel hoian Estoloppeti sarjas 4. kohta ja seda saab muuta ainult Karl- Erik Rabakukk juhul kui mees Viru maratonil ennast vähemalt kaheksandaks sõidab - EDU! Seega eesmärk olla Estoloppetil TOP 6 on pigem juba täitunud! Ja tahate teada miks?!? Sest mul on paganama vahava tugimeeskond: Team Horeca Service (know-how, suusad), perekond Einaste (know-how, joogineiu), Scienci in Sport Baltics (#fuelledbyscience), A2K Sport (parim õueapordi varustus), Compressport Estonia (taastumine kiirelt käima), SA Noored Olümpiale, Eesti Aerutamisföderatsioon jne jne! AITÄH TEILE! 

#FuelledbyScince

Nüüd aga lumele, mis on vähe vedelemas agregaatolekus! Türki, lausa 7 nädalaks! Algab projekt “3:51”!

Lumelt veele

Stay tuned!

Tarmo Tiisler & Raul Olle: "KAHEKSAS?!?..... KAHEKSAS?!?"

Kes veel ei tea, siis sel off- seasonil võtsin eesmärgiks teha mahutreeninguid suusaradadel ja testida enda vormi kord nädala Eesti pikamaa suusasarjas ning liitusin selleks puhuks Kein Einaste poolt juhitud suusateamigagi - Team Horeca Service.

Who the hell is that guy in the white?!? Foto: Argo Ingver

Kui nüüd täpne olla, siis pikemad suusatreeningud jäid detsembri lõppu Tehvandi ja Jõulumäe radadele, kus sai 2 nädala jagu laagris oldud ja 2 korda päevas suusad alla pandud. Muidugi mahtus suusatreeningute kõrvale ohtralt jõusaali treeninguid ja ka kanuuergomeetri treeninguid. Alates jaanuari kesk paigast pühendusin taas rohkem ergomeetri ja jõusaali treeningutele ning suusaradadele jõudsin Tartus heal juhul kaks korda nädalas. Ning nüüd toongi ära kiirelt kronoloogilises järjekorras sündmused / võistlused, mis peaksid Sind erutama ja on toimunud enne Tartu maratoni:

• Sõudeergomeetrite võistlus ALFA 2018 -> Meeste kergekaalus 1000m ajaga 3.08,9 (eesmärk 3:10,0) tubli 7. koht. Vaata videot SIIT!
• Tamsalu - Neeurti maraton -> 12. koht, mis tundus tol hetkel väga hea tulemus ja olin kindel, et klassikalises tehnikas (aerutaja paaristõugetega) läheb mul veelgi paremini.
• Alutaguse maraton -> 4. koht, pudenesin medalilt alles viimasel 2 kilomeetril, kuid pettumist ei ei tundnud grammivõrdki! 
• Tartu teatemaraton -> Sõude- ja aerutamiskoondise esindusmeeskonnaga tubli 4. koht. Koosseis: Andreas Baum, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja mina.

Uus mänguasi

45. TARTU MARATON

Sel aastal olin alates laupäevast justkui professionaalne suusataja ja seda tänu Kein Einastele, seega suured tänud ja kummardus ette juba sellele mehele! Laupäeval kolisin Otepääle Keinile külla ja tegin hommikul kerge 18 km pikkuse treeningu Tartu maratoni rajal vabatehnikas. Õhtul toimus suur süsivesikute laadimine, puhkamine ja saatemeeskondadele spordijookide ja sõidukaartide ette valmistamine. Hommikul 7.45 algas SAS Pro suusateamil ja Keinil suuskade testimine, mida mina soojendussõidu tarbeks pealt vaatasin. Sealt valiski Kein välja oma nr 1 suusa ja mulle tuli sealt nr 2 suusk. Tegemist oli siis Keini klassika suusaga, mis oli täispikkuses libisema määritud. 

Mustad pantrid valgel lumel - Team Horeca Service

Enne starti valitses veel kerge hirm, kas ma kestan paaristõugetega lõpuni, kuidas ma Harimäe tõusu vastu pean jne jne. Sain ju nädal varem Alutaguse maratonil sama taktikaga korraliku kangi 4 km enne lõppu ja kukkusin pjedestaaliltki. Esimeses vahefinišis Matul olin 17. positsioonil ja grupp oli väga piklikuks veninud, kuna kellelgi rasketes oludes otseselt motivatsiooni vedamiseks ei olnud. Taha vaadates tundus samuti, et võistlejate rivi on vähemalt 40- liikmeline. Alates Matust algas kardetud tõus Harimäkke, mis möödus väga rahulikult ja võib öelda, et minu jaoks isegi kergelt. Ilmselt hakkasid tõusul eralduma nõrgemad, sest punt oli hakanud väiksemaks jääma. Kuni poole distantsini ei tekkinud kordagi tunnet, et võiksin grupist maha jääda. Samas 45 mehest oli saanud 30 meest.

Selle aasta valusaim sõit - Alutaguse maraton

Aga siis läks tuliseks heitluseks Kuutse vahefiniši peale, mille Kein ära napsas. Vahefiniši kiirendusega ma kaasa ei läinud, sest olin üsna kindel, et tempo võetakse kohe maha tagasi nagu Matulgi, kuid läks teisiti - vahe venis lausa 100+ meetri peale. Algas umbes 5 km pikkune jälitamine, mis tundus kohati tühja rapsimine, sest lausiku peal ja alla mäge ei liikunud ma grammigi liidritele lähemale, nägin, et võita saab ainult tõusudega, seega panin kõik tõusud järgneva 5 km jooksul hambad ristis ja silmad kinni nii kuis torust tuli, et punt uuesti kinni püüda ja õnnestuski. Õnneks võeti eesotsas tempogi maha ja sain taastuma hakata ja taastuda sai kaua! Palu punkti (16,5 km enne lõppu) oli mehi jäänud punti 15. Sellest hetkest alates julgesin unistama hakata pjedestaalist ehk TOP 12 sekka võitlemisest.

Fuelled by Science!

Taastumisaega anti veel 6,5 km, kui 10 km enne lõppu üritas Himma sikutama hakata, kui tulutult. Sellest hetkest alates üritasin hoida ennast pigem pundi esimeses otsas, sest tundsin, et käiku mul varuks on. Iga tõusunukk, mida ma juba kaugelt silmasin, panin end potentsiaalseks kiirenduseks valmis ja 4 km enne lõppu lükatigi viimane käik sisse. Esimese hooga suutsin kaasa liikuda, kuid 1 km hiljem sain pisikene tõusunukk juba saatuslikuks ja esimesed 6 olid läinud. Viimase 3 km peal loovutasin veel 1 koha Wordloppeti liidrile ja jäin hoidma 8. kohta, mis realiseeruski minu tulemuseks. Siit ka postituse pealkiri - Tarmo Tiisler & Raul Olle: "KAHEKSAS?!?..... KAHEKSAS?!?"

Foto: Ardi Säks

See KAHEKSAS koht oli meeskonna töö ja meeskonna võit! Kiitus kogu Horeca Service Team'ile, Keinile (10. koht) ja Mart Kevinile (11. koht), kellega oli võimalik koos võistelda ja mingisugustki taktikat arendada.  Kummardus ka saate- jootmismeeskonnale: Keret Einaste, Ergo Kukk, Mardi ema ja isa ja paljud teised! Mul on äärmiselt hea, meel et mu Tartu maratoni sõit tekitab järelkaja, innustab ja inspireerib! Rajal näeme!

Lõpetuseks vaata VIDEOT, kuidas Raul Olle ja Tarmo Tiisler südamerabanduse äärel finišit kommenteerisid! 😃

...

Done! Done! Done! Kaks nädalast kõva tööd tehtud lõunamaise päikese all ja teisel nädalal õnneks sõna kõige otsesemas mõttes. Laagriga sai organism väga korralikult kotti tõmmatud ja nüüd saab kodus natukene kergemalt võtta ja loodetavasti aeru korraks ka ellingu nurka tolmu koguma panna.

Kahjuks päris loodetult laager siiski ei läinud, mõlema nädala reeded olid need päevad kus treeningute kasutegur oli kahtlemata palju madalam kui nädala esimeses pooles. Valgevene naiste koondisega treenimisest samuti asja ei saanud laias laastus. Ainult ühel korral (laagri viimasel treeningul) ühendasime jõud ja võtsime kehast välja viimase. Üldises plaanis teine nädal olulisi muudatusi treeningutes ei toonud – mahtu tuli paar tunnikest juurde. Äärmiselt positiivseks võib lugeda, et pärast vastupidavustreeninguid ei tulnud jõusaaliski nutt peale, vaid raskused millega mängida jõuab on muutumas ikka raskemaks ja raskemaks.

Koju jõudes ootab meid loodetavasti ees lumi ja suusarajad, seetõttu loodan ka aeru natukeseks nurka tolmu koguma panna ja nautida off- seasonit. Ühtlasi olen otsustanud sel aastal plaaninud kaasa teha Estoloppeti pikamaa suusasarja Team Horeca Service koosseisus, mille vägesid juhatab Kein Einaste isiklikult. Kuskilt viie aastatagusest ajast on antud suusasarja kaasa tegemisest kogemus olemas ja julgen väita, et suvisele vormile mõjus see kindlasti hästi! Ühtlasi usun, et suudan ennast kokkuvõttes sõita esikümne piirimaile – väikesed eesmärgid teel suuremate eesmärkideni! Loodetavasti trehvame juba suusaradadel! ;)

Suusalund ootmas

@Vila Nova de Milfontes

Heia heia! Eelmise postitusega juuni kuus sai minu ramm otsa, mitte ainult blogipostituste üllitamises, kahjuks ka kanuus mõla liigutamises. Eelmise hooaja töö oli naljaga pooleks kiire ja korralik - juuniks (1. MK etapp) oli 1000 m rekordaeg korratud, edasine hooaja käekäik ei läinud just loodetult. Esinesid sagedased haigestumised, mis on minu puhul väga ebatavaline ehk ettevalmistus muutus vahetult enne MM'i väga auklikuks - 17. koht 500 m ühekanuul. Suve positiivseimaks tulemuseks võib lugeda Euroopa MV 10. koha. Vitsad käes, saab uuele hooajal keskenduda ja kirjutangi praegust postitust käesoleva hooaja esimesest veelaagrist.

Vila Nova de Milfontese (tõlkes Tuhande allika uus linn) veelaagrit hakkasin planeerima oktoobri alguses kui sai kokku klopsitud uue hooaja kalenderplaan. Tutvustasin mõtet Kasparile kes pikema mõtlemiseta oli pundis ja võttis klubist kaasa harrastaja Liisigi. Täna on esimese treeningnädala puhkepäevaga tegemist ja saab teha kokkuvõtteid:

Power nap

Esimestel päevadel võttis meid vastu eestlase mõistes soe südasuvi ja võrdlemisi tuulevaikne ilm. Minul endal oli Eestis treenides aerutamistreeningutest sisse jäänud paarinädalane paus, mistõttu esimesed treeningud tegeles keha kohanemisega - pulss oli laes. Nädala teine pool väsisin juba täitsa ära, kahtlemata aitas väsimisele kaasa ka maru keeruline ilm ja ei ole see ka suur saladus, et nädala lõpus väsimus peale tuleb. Muidugi on treeningud olnud mõnevõrra intensiivsemad kui varasematel aastatel sel perioodil, samas on ka mahtu natukene vähemaks võetud. Treeningnädala lõppakordiks oli sel nädalal pikk madala intensiivsusega treening - 30 km aerutamist (2 h 50 min), mis üllataval kombel ei olnud vaatamata nädala halvimale ilmale üldse vastumeelne. Olgu lõppu ka mainitud, et jõutreeningud on hetkel väga tähtsal kohal ja nädalas 4. korral sammud saali ka viivad. Uuelt nädalalt ootan põnevaid väljakutseid Valgevene naiste süstakoondisega treenides (naiste süsta kiirus on võrdväärne meeste kanuu kiirusega).

@Geelijaam

Puhkehetked oleme mööda saatnud spa protseduure nautides ja aktiivselt ookeani kallast uurides (bromance):

Läks põhja 1996 12. detsember

Mees oskab puhata

Teekond uude nädalasse - Stay tuned!

PS! Jälgi Instagram story feed'i!

No good, no bad...

Tänaseks olen jõudnud 4- nädalaselt Euroopa turneelt tagasi koju. Märkimisväärselt rasked 4 nädalat olid. Arvestades seda, et kahel nädalavahetusel sai ka MK-etappidel paugutatud, ei võtnud trenks meil koormuseid olulisel määral maha ja võistlesime pigem natuke treeningutest koormatuna. Mõned päevad hinge tõmbamiseks ja karm töö saab oma järje – 5 nädalat on jäänud Euroopa meistrivõistlusteni, mis toimuvad Bulgaarias Plovdivis. Olen veendunud, et vundament on nendeks võistlusteks parem kui eelmisel aastal!

Kuumarabandust otsides...

Vahetult enne Szegedi MK etappi testis trenks meid kohalikul sillaringil, 2650 m, kus kõik mehed justkui kokkulepitult parandasid oma aegu 10 sekundi võrra – 11.50, saaks kindlasti veel paremini, kuigi see aeg andis tulevaseks MK etapiks kuhjaga enesekindlust juurde. Szeged – aerutamise Meka, on minu arvates üks parimaid kohti võistlemiseks ja kindlasti oli ka emotsionaalselt selle tõttu seal lihtne võistelda. Võistlust alustasin planeeritult, olla eelsõidus 2. lõpetaja, tegin mõnusa kontrollitud lahti sõidu ajaga 4.03. Poolfinaali sportlaste paigutamisel ei olnud minul õnnega mingit pistmist, sain samasse poolfinaali kõikide hilisemate medalistidega. Kuigi poolfinaalis sõitsin välja rekordilähedase aja 3.56.31 (+0.01), pidin siiski leppima alles 6. kohaga ja C-finaali pääsu lunastamisega. Igas teises poolfinaalis taganuks selline aeg 3. või 4. koha. C-finaalis olin aga pisut kange ja sõit ei olnud ka treeneri arvates tehniliselt kõige paremini õnnestunud, tahet oli rohkem kui meest. Ajaga 4.00 tagasin 4. koha… Lisaks 1000 m distantsile panin proovile ka oma sprinteri võimed (200 m) ja peab rahule jääma! Pärast eelsõitu, milles ma 5. jäin sain trenksilt kommentaariks „Raketa!!!“, isiklik rekord 42,766.

Szeged 200 m

Pärast head avastarti jäime pooleks nädalaks Szegedisse treenima, kus hiilis tasapisi ligi kuni 39 kraadini ulatuv kuumalaine. Toast väljumine tundus üha vastikum ja muul otstarbel ma enam oma koopast ei lahkunudki kui ainult trenni pärast. Kuum suveilm ei halastanud ka Serbias Belgradis, kus toimus järgmine MK etapp. Mida päev edasi, seda raskemaks muutus olemine. Üsna pea peale eelsõite oli selge, et nädalataguse Joosepiga tänast Joosepit kahjuks võrrelda ei anna. Lõpptulemuseks Serbiast B- finaali 8. koht, seda võistluselt kus ma pidanuks kahtlemata olema A-finaalis! Ajad olid 4.05 eelsõidus, 4.07 poolfinaalis ja 4.03 B- finaalis. Positiivsena oskan siit kaasa võtta selle, et ka halvemal päeval olen praegu kindel alla 4.10 sõitja, aeg mis eelmisel aastal väga palju minu võimetele alistuda ei tahtnud. Kõrvaldistantsina sel korral 5000 m, ausalt öeldes oli mul auhinna tseremooniaks esindusvorm kotti valmis pakitud. Aga läks hoopis risti vastupidi. Esimese 500m järel oleks võinud oma esindusvormiga medalit võtma minna tagant poolt teisena ehk 28 sportlase seas olin 27. positsioonil. Saan ainult endale rusikaga vastu pead koputada, et hooletult esimesse pöördesse läksin ja lasin valgevenelasel enda paadi valele poole pöördepoid keerata. Seega pidin nägema palju vaeva, et tagurdada õigele poole pöördepoid ja siis alles minu sõit hakkas. Finiši ületasin 14. positsioonil, esikümmet jäi lahutama 26 sekundit. Sõitu oli ja usun, et see sõit näitas ka mehe sisu!

Belgrad 1000 m

Viimase nädala treenisin ainukese eestlasena Budapestis koos TIP’i sportlastega. Mõnusalt peeneks sai tõmmatud, kaasa aitas Tai süstakoondis, kellega oli iga trenn „Who is who?“ ja mina olin!  Laagri lõpetasin laupäeval 6 tunnise jalutuskäiguga Budapestis, et ikka kõik oma armsad sõbrad meeles peetud saaks! Järgmised 2 nädalat ohtralt treeninguid Tartus ja päris kodus südamelähedasel Pärnu jõel! Treeningplaani on vürtsitatud ka kahekanuu treeningutega.

NB! Ma ei saa märkimata jätta seda uhket hetke, kui eestlaste trio mulle sünnipäeva laulu möirgas, nii et ungarlased hirmust kannikatele kukkusid! Kutid kinkisid sünnipäevaks blenderi ja lisasid kommentaariks, et kolmekesi valisid välja, aga neljakesi maksame!!! :D