A2K Sport Võiste "Tartu" Maraton

Kahjuks teatati esmaspäeval, et selle aasta rahvapidu Tartu Maraton jääb kehvade lumeolude tõttu ära, seega ei hakanud sel nädalal ka siis koormusi enne TM alla laskma ja panime täiega edasi. Kuna suusatamise olud on Pärnus võimatud, siis tuli hästi palju jõusaali tunde ja ohtralt ujumise kilomeetreid ning hulganisti minuteid ühe koha peal aerutades basseinis, no ja paar jooksu kilomeetrit ka, et siis soojendusjooks kodust trenni ja trennist lõdvestuseks tagasi. Pean mainima, et enesetunne on iga nädalaga järjest paremaks läinud ja seda näitavad ka maha peetud võistlused sellel nädalal. Tervelt kaks kalassika võistlust tegin kaasa sellel nädalal. Aga kui veel rääkida treeningpäevadest, siis algavad need nagu ikka hommikuti kell 6.20 enne kooli ja lõpevad 7.50, et siis natukene ikka tundi ka saaks hilineda :) 

Kolmapäeval võistlesin Peltonen Cupi II etapil, kus oli 7,5 km klassikat ühisstardist, mis oli väga meeldiv. Algusest läksime viiekesi eest ära ning hiljem said omakorda 2 veel minema, seega oli minu võistlus 3. koha peale. Kuna ma nii osav olen ja 2 km enne lõppu endale kepi täiega saapasse kinni lõin ja kukkusin, siis jäingi 5. koha peale, lõin niivõrd kõvasti, et jalg oli verine! Vahe Andreasega jäi 10 sekundit, nii kahju oli, sest tunne oli väga hea ja oleksin võinud lõpus vajutada nii mõndagi selgeks!

Jõusaalis 125 kg'iga möllamas

Nüüd aga "Tartu" Maratoni juurde! 21 korda 3 km! Kui alguses suuski testisin siis ei arvanud ma küll, et hästi võiks minna! Kuid ma jätsin ühe väga väga olulise asja kahe silma vahele! Ka teistel olid keerulised ilmastikuolud ja raske rada :) Start antud ja esimene laskumine, see ei lubanud küll head, olin küll teisel positsioonil, kuid see kuidas mind edasi lükati oli kurjakuulutav, et teistel on niivõrd palju kiiremad suusad? :O Aga distants oli piisavalt pikk, et raske tööga ennast eesotsas hoida. Pärast kuuendat ringi läks huvitavaks, oponent vahetas suuski ja tegi kiirendusi, püüdsin uuesti kinni, kosusin ja läksin ise vedama. Näha oli, et tõusude peal oli Tarvi jännis ja nii ma 8 ringi enne finišit vajutasin, mõtlesin ka, et ehk liiga vara sõitsin eest ära, aga mis tehtud see tehtud ja tuleb lõpuni kannatada! Muide väga tähtis oli rajaabiline Tiina, kes mind igal ringil väikese spordijoogiga kosutas. 24 km'iga kasvatasin edu 1 minuti ja 38 sekundi peale. Kolmas oli juba üle 11 minuti maas. Muide ainult üks võistleja jäi mul kinni püüdmata, ülejäänutele sõitsin ringi sisse! Andreas oli täna kuidagi väga liimist lahti ja alles 4. kohal. Suusad jällegi A2K Spordilt ja väga väga suured tänud üliheade suuskade eest! Ütleks, et need OneWay mehed, kes ütlesid, et A2K Sport ei oska suuski määrida, siis võtke siit! ;) 

 

Fotod: Pärnu Postimees Ants Liigus

32. ehk kuidas iidol ja füsioterapeut "nooreneb"

Aasta oli siis 2006, kui mina oma esimestele treeningutele aerutamises jõudsin! Kohe tärkas silma üks mees, kelle rinnalihased olid suuremad kui mina ise. Sellest ka siis rinnalihase uus nimi - Daneki lihas. 2007. aastal toimus muutus, kolisin süstast kanusse üle ja tegin endale kiirelt selgeks, et see mees, see kuradima suur Danek, omal ajal Eesti parim kanuumees, ma tahan olla nagu tema! Lihased ja värki, uhked paadid, aerud, suusad, korralik üldine treeningvarustus pluss resimine mööda laia maailma. Kui ma juhuslikult kuulsin, et Danek oli juba 14 aastat treeninud, siis ma lubasin, et ma ei jää lahjemaks ning nii ma oma esimesed sammud aerutamises tegin Danekiga õlg õla kõrval, tegelikult olin igas asjas tükkmaad taga pool :) Aastad on läinud ja Daneki teatepulk on edasi antud, õnneks ikka koduklubisse! Nüüd on minu üks eeskujudest, kes ka aasta aega mulle füsioterapeudi eest on olnud ja meie koostöö on olnud meeldivalt VALUS! :D Danek, palju palju õnne Sulle! 

Esimene võistlus kanuuga, nii Andrease kui minu seljas Daneki käest laenatud särgid (2007)

Aastal 2009 sain enda kasutusse Daneki välgu!

2010. aasta parimad kanuutajad vasakul ja parmal äärtes

Ning nüüd leiab Daneki viimane tipp-paat kasutust maratoni sõitudel

No ma räägin, suur suur suur....

Veelkord palju õnne!

Mõnus kodune tunne

Laagri viimase nädalal treenisime iga jumala päeva kas paksu lume sees või "mõnusalt" sulase raja peal, kus tekkis tunne, et lumi mis suusa all oli oli hoopis liivapaber. Sest viimased trennid oli keskmised kiirused trennis 11 - 12 km/h juures. Väga vastikult aeglane oli. Viimane nädal jooksis käest ära nii, et ei saanud õieti arugi. Üldiselt terve laager lendas nagu 3,2,1 ja läbi ta oligi. Kahjuks. Treeningtingimused olid Belmekenis väga väga head! Jõusaal, mida me 3 korda nädal kasutasime, ujula, kuhu ma ka ühe korra jõudsime ja see suusarada, kus me suurema osa oma ajast sõna otseses mõttes veetsime. :)  Mis veel positiivne, tundub, et selg on väga tugevaks saanud vahepeal, sest viimasel nädalal ei olnud mingit probleemi 100 kg'ga tõmbe seeriaid teha, tunne oli võimas, proovisin ka 110 kg, see tuli lihtsalt, aga roheke ei proovinud, mis oli suur suur viga! Ega ainult selg see olnud, mis arenes, kogu keha on tugevamaks läinud ja üllataval kombel seda veel nii suurte aeroobsete koormuste ajal. Nüüd on ainult vaja jõud suveks säilitada ja oma tehnika vee peal veelgi rohkem korda saada ja tuld anda! Poisid või mehed, mul oli Teiega laagris väga vägev ja motiveerisite mind kõvasti, kahjuks küll mitte suusarajal, kuid jõusaalis kindlasti!

Numbrid:

Treeningkestvus : 65 tundi

Kilometraaž : 665,6 km

Suusatamine : 611,1 km

Jooksmine : 45,6 km

Jõusaal  : 14 h 56 min

No ja mis saab olla veelgi meeldivam, kui 29-tunnine autosõit Eestisse! Õnneks möödus see väga kiiresti ja kõik oli väga korras nagu Norras! Muret tekitas ainult söögi kogus, mis tee peal ära söödud sai, tekitas piinu hinges :P

Ja nüüd Eesits treenitud nädala juurde. Võtsime asja mõnuga! Kerge taastumine pärast laagrit ja eks keha vajab natukene harjumist ka mägedest alla tulekust. Tasapisi tegime trenni, käisime hommikul korra ka ujumas, hea vaheldus oli 3 nädalale. Muide kuna Pärnus on jääolud niivõrd head + lund on Pärnus sadanud parasjagu, saab jää peal kiiremaid kilomeetreid koguda. Selline keskmine kiirus 17 km tunnis oli täitsa tavaline :) Paar jõutrenni ja siis nädala lõpetasin Swedbanki suusasarja II etapiga! Ja teate saavutasin täitsa II koha U-20 vanuseklassis 10 km vabatehnika eraldistardis. Andreas jäi pjedestaalilt ainult 2,5 sekundiga välja, küll see oleks ilus olnud!!! Siiski võib kokkuvõtta, et päris meeldiv nädal oli! 

Pärast esimest ringi olin veel 4 sekundiga liider

Tugevad käed ;)

ÜliSuper suusad määris Jõulu Suusaklubi treener Anu Taveter!

Week 2

Täna õhtul nädala pärast oleme ma juba tagasi Eestimaal, hakkabki see laager meil siin vaikselt otsa lõppema. Aga teine nädal möödus suhteliselt rahulikult ja ei lennanud päris nii nagu esimene nädal. Üldiselt oli nädal kerge, kui välja arvata kolmapäevane nõrkus, kui tuli tunnistada Tarmo üleolekut suusarajal ja tuli omaette tikusada. Kuna see ei tundunud väsimus treenimisest, vaid rohkem nagu energiapuudusest siis laadisin ennast õhtul 5 mee saiaga, et energia varud ikka täis saaksid! Neljapäeval oligi kõvasti kergem juba ja taas Tarmoga koos suusatama. Kusjuures mainimata jäi, et tegime kolmapäeval ka esimese klassika trenni, aga ainult paaristõugetes, sest pulssiga siin pidama ei saa kuidagi. Proovisime veel laupäevalgi suusa pidama saada, aga ei midagi, kuigi 2 tunnise trenni lõpus hakkas juba lubama. Muidugi sadas meile vahepeal 10 cm lund juurde ja saime raja ka natuke pikemaks ja kõvasti raskemaks. Vaadates järgmise nädala ilmaprognoosi siis on meil lume puudust tulla ei tohiks ja täpselt päev enne ära sõitu lubab vähemalt 30 cm lume lisa. Kokkuvõtteks meil Bulgaarias on kõik hästi, ilmad on ilusad, rada super ja kõik muu väga OK! 

NB! KUI EELMINE NÄDAL ÜTLES MULLE ADREI KARAYTOT TERE, SIIS SEL NÄDALAL SAIN MA TEMA TAHVELARVUTIT KASUTADA !!! Ütleme nii, et võttis käe värisema :D

Kevadel võib-olla siia aerutama

Vaade suusarajale mägedest

Tänavakunst

Kohalik kiirtoit

Turist

Plovdivi aerutamiskanal

Belmekeni suusalaager keskmäestikus

Esimene treeningnädal jõudis juba treeningute osas lõppu! Ega ei olegi midagi muud teha kui puhata, sest koht, ku me laagris oleme on väga väike ja peale suusaraja, jõusaalide ja ujula siin suurt midagi ei olegi, paar maja ka. Kuna meil internetti ei ole siis kirjutan praegu seda postitust oma arvutisse Wordi dokumenti, et hiljem internetti leides see üles postitada ja kuna ma kirjutan seda lugu siin puhkepäeva hommikul siis ei ole mul veel teada, kas me tegime juba matka Belmekeni mäe tippu. Igatahes täna meil see plaanis on, ainult et ilm on natukene sombune ja ootame hetkel ilma paranemist.

Road trip

Suusarajal on siin mõnus, Päike soojendab kehasid ja mõnel päeval on temperatuur ulatunud kuni 20 kraadini Päikese käes. Ühe suusa trenni tegime ekstreemsetes oludes, lühikeste käistega särgiga sõites. Kuid sel soojusel on ka oma miinus, suusaraja sulades tulevad välja murututid ja ka mõned kivid, õnneks ome metsa alla lund küllalt ja rajameistrid toovad päevast päeva lumelabidatega metsa alt lund rajale. Rada on tegelikult väga heas korras ja rajaprofiil on ka paras - on järsemaid tõuse kui ka kiiremaid laskumisi. Igatahes ootame siia lumesadu ja ilma natukesegi võrra külmemaks minekut, hetkel on raja pikkus  a la 5 km, täiesti normaalne, aga kui juba maitse suhu saad tahad ikka rohkem.

Trenni tegemine oli siin esimesel kahel päeval väga teistsugune, sõitsime väga madalate kiirustega ja endiarust nagu tiksusime väga madalate pulssidega, aga pulsikell näitas hoopis suuremiad numbreid. Poole nädala pealt harjusin mina vähemalt ära ja keskmised kiirused on kasvanud kohati 17 km/h suusarajal, muidugi on siin suur roll ka suusalibisemisel. Kolm korda nädalas käime ka jõusaalis, mis on paarsada meetrit meie majast edasi kõrge künka otsas Hotellis, kuhu kohale jõudes on alti kops koos J Tegelikult on Hotellis internet ka, aga meil ei lubata seal olla, seega vahel oleme salaja näpistanud endale 5 min internetti, samamoodi loodan ka selle postituse üles panna. Treeningnädala viimane trenn oli ujumine. Nii väikese asustuse kohta on siin väga suur bassein, aga tund aega lõõgastust basseinis võrdus 2 km ujumisega.

Pean veel ära mainima, et paar päeva tagasi tuli Belemkeni suusaradadele treenima ka Venemaa kanuukoondis, vähemalt kõik sprinterid on kohal, mitte ainult täiskasvanud vaid ka noored. Näitkes üheks tuntud nimeks võin öelda Andrei Kraytor. Temaga oli üks huvitav seik, tundub, et ta tundis mu nägu pidi ära, sest me elasime Kanadas MM’il samas hotellis. Tema öeldud „Starova“ peale ehmusin ma nii ära, et võttis jalad värisema ja vigisesin vaikselt sama vastu J

Käisime ka mägesid täna vallutamas, nii umbes 3000 m kõrgusel ilmselt isegi kõrgemal.

Eesti lipp on mägedes lehvimas

Vaade järvele