Aerutajate talvise mõõduvõtuga nädal on tänasega lõpuni tiksumas ja mõtted on suunatud meie meelisspordialale aerutamisele. Ei ole kaugel see aeg, kui Tarmo ja mina koos Eesti sõudeässadega Horvaatiasse Skradinisse laagrisse sõidame. Esimeses laagris oleme kogumas aerutamiskilometraaži ja otsime veetunnetust, kokku 2 nädalat pärast mida siirduma nädalaks tagasi koju.
Kui tulla teemaga treeningnädala juurde, siis kahjuks väga õlitatult too mul ei läinud... Esmaspäeva ise oli väga kaunis ja sportlik. Hommikul 6.30 sai ennast juba Aura veekeskuse basseini kupatatud, et 6x10 min paugutada 3- minutilise intervalliga. Jõudsin ka kooli kolmeks akadeemiliseks tunniks, pärast mida pumpasime Andrease ja Tarmoga üle 2,5 tunni rauda, mille käigus tundsin, et olemine kisub maru käest ära. Kahjuks sama päeva õhtul ja ka järgmisel otsustasin vastu tahtmist haigeks jääda. Ka kolmapäevaks määratud koormustest tuli lükata edasi järgmisesse nädalasse, et sellest adekvaatsed andmed välja lugeda.
Tagasi treeningute lainele jõudsin ma alles neljapäeval kergete süstaergomeetri ja ujumise otsadega. Reedel läksime Tarmoga luurele- käsime Otepääl Tartu Maratoni rajaga tutvumas, et saada selgust selles, kas minna Tartu Maratonile peale uisu- või klassikasuusaga, mina otsustasin ainukesena aerutajate hulgast uisusuusa kasuks. Veel päev enne võistlust tundsin, et vajan kerget pingutust (6 km jooksu) koos lühemate spurtidega, et olla suusamaratoniks 100% valmis.
 |
| Sponsor juba klipist välja ei jää |
Maratoniks tagas A2K Sport mulle 2 paari tippsuuski, muidugi uisusuuski. Otepääle jõudes pilt kahjuks väga roosiline ei tundunud, lumesadu oli juba enne starti üsna arvestatav ja värske prognoos ei lubanud sellele ka lõppu. Hakkasin juba muretsema, et võisin oma valikuga alt minna, muidugi pidid minu "vale" valikut nina alla hõõruma ka Andreas ja Tarmo, kelle eestlaslik kahjurõõm lootis, et ma oma pidamiseta suuskadega mägedest tagasi alla vajuksin.
 |
| Uhkes üksinduses libisemas |
Start antud ja esimesed kilomeetrid läbitud oli mul pilt selge, et mul on libe suusk- nägin palju vaeva, et teistele mitte tagant sisse kihutada. Esimese 4 km peal oli tahe suur ja püsisin vapralt liidritega pundis, esimesel järsemal tõusul tõusis pulss 197 peale, mis oli veenvaks indikaatoriks, et ma pean tempos järele andma, mitte et ma oleksin tahtnud, jaks sai otsa. Oh üllatust, järgmised suusatajad olid pärast liidritest pudenemist alles 200 m kaugusel, mis tähendas minu jaoks 9 km uhkes üksinduses sõitmist enne kui jälitav grupp mu kinni püüdis. 1,5 ringi sõitsin rahulikult grupis sees ja taastusin, kuniks tundsin, et tasasel maal jääb meeste kiirus liiga madalaks ja tegin otsustava mineku, kaasa ei tulnud sellest grupist keegi. Nii oligi lõpp-protokollis koht 22 ajaga 1 tund 38 minutit ja 2 sekundit, 6. eestlane ja suure tõenäosusega 1. mitte suusataja. Olin üllatunud oma tulemust kuuldes, eesmärgiks seatud TOP 50 sai korralikult täidetud! Kindel on see, et ma olen võimsam kui kungi varem! Teistest aerutajatest: Andreas Baum 48. koht ja Tarmo Tootsi 83. koht
 |
| Paaristõugetega rahva ergutuste saatel mäest üles |
Ilmselt (raudpolt kindlalt) mängis suurt rolli heas tulemuses Tartu Maratonil ka massöör, kes nägi minuga nädala sees roppu vaeva! Tänkjuu! :) Uuel nädalal ootavad ees kergemad treeningud v.a koormustest, et veelaagrit värskena alustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar