Käimasoleva hooaja treeninglaager ongi tänaseks juba läbi saanud, kahjuks. Kevadine Skradin koos Eesti sõudekoondisega pakkus kamaluga positiivseid emotsioone, päikest, tuult, kõrget UV'd, sooja ja suuri kiiruseid! Enne veel kui Horvaatia lõunalaagri viimase nädala juurde täpsemalt jõuan, mainin ära, et blogi külastajate arv on viimaste kuude jooksul märgatavalt tõusnud ja olen selle üle äärmiselt tänulik, et huvitute minu sporditeest!
 |
| Kui tead kedagi, kes teab kedagi, siis võtku aga ainult ühendust! Koos on Tokyosse lihtsam minna! |
Kui esimesel treeningnädalal kimbutasid meid tugevad tuuled, siis teisel nädala saime treenida väga ideaalsetes tingimustes! Aerutajaid segav tuul ja laine oli jõel ja järvel väga minimaalne mõned erandid välja arvata. Ka temperatuur tõusis piisavalt, et mõnel treeningul ei olnud särgi selga panemiseks energiat vaja kulutada ja sai päikesel lasta ennast kiiritada. Nädala kurvem osa oli see, et juba 2. päeva õhtuks olin täiesti rampväsinud ja energiakriisis - treening jäi pooleli ja suust sai sisse aetud kõik mis söödav ja hotellitoas leiduv alustades Tarmo šokolaadist, enda valgubatoonidest ja süsivesiku pulbrist (SiS Go Electrolyte).
 |
| 2 tundi aerutamist |
Kui kolmas päev tundus juba paljulubav siis päev hiljem kordus sama stsenaarium ja sai treeneriga ühiselt otsustatud, et laagri viimased 2 päeva võtan intensiivsust madalamaks, aga kilometraaž jääb samaks. Kuna meestel olid kiirused laagris suured (11,5km/h +, mis on kanuu kohta juba vägagi arvestatav!) siis tähendas intensiivsuse alla võtmine treeningute oluliselt pikemaks muutmist ajaliselt. Üht ja teist sai õpitud ka Eesti Vabariigile Rio olümpialt ainsa medali toonud sõudemeestelt, kui tingimused veele minekuks on ikka väga väga halvad ja vaim ei ole ka enam kõige teravam, võiks leida endale aerutamise asemel kuni mõneks treeninguks sobiva alternatiivi. Eelviimasel päeval võtsingi vaimu värskendamiseks ette pooleteist-tunnise jalgratta tiiru ja andsin ülakehale võimaluse puhata enne viimast treeningut - toimis ja viimane trenn oli lennuk!
 |
| Kaasaelams Allar Raja 2000m testile |
Nagu öeldud, kiirus oli mul esimese veelaagri kohta pigem hea. Suur osa oli sellel muidugi Tarmol, kes mind lainel vedas. Julgen natukene ise ka vastu rinda taguda (sest sai ju sõudjatega kinos "King Kongi" vaatamas käidud), pidasin vapralt ka päris mitu pikka lõiku lainel vastu, kui Tarmo eesmärk oli hoida südame löögi sagedust 80% ja 85 % vahel. Kuna mul endal kett niivõrd palju juba maas oli, et pulss enam ei tõusnud väga kõrgustesse, sõitsin kohati mõned lõigus madalama "intensiivsusega" kui Tarmo. Vaatamata sellele oli see minu organismile suureks koormuseks, sest mäletamist mõõda alustasime 20 min pikkust lõiku kiirusega 14 ja lõpetasime 12,5 peal.
 |
| Missioon "Tarmol kael pikaks" |
Kokkuvõtvalt oli väga kordaläinud ja enesekindlust süstiv treeninglaager! Samuti ka õpetlik, treenisime õlg õla kõrval treeningareeni jagades sangaritest sõudjatega (need mehed on loomad!!!) ja "know how'd" sealt tuli kindlasti! Tänaseks olen jõudnud juba Eestisse ja neid väheseid päevi mil ma Eestis olen kasutan puhkamiseks ja ülikooliga enam-vähem järjele jõudmiseks, sest esmaspäeval algab juba järgmine seiklus - 3- nädalane treeninglaager Hispaanias Sevillas - esimene treeninglaager koos uue peatreeneri Imre Pulaiga!
Kes veel tähele ei ole pannud! Ülikooli aine raames sai kokku võetud minu lugu aerutamiseni jõudmiseni!
 |
| Puhkepäeva mägironimine |
 |
| 160m kõrgusel sillal |
Tänan lugejaid tähelepanu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar