14. jaanuar 2021

Italy, here we are! Rock you like a hurricane!

Head 2021. aasta jätku, sõbrad! Alates viimase postituse avaldamisest on möödunud nii mõnigi huvitavam sündmus nii sportlasteel kui ka spordivälisel teel! Alustan aga kohe bängerist ja lõppu lisan ka vanemad lood!
Kaunitarid Golf ja Popeye
Olin juba alates novembrist planeerinud treeninglaagrit Itaalias koos Carloga, kuid see lükkus karmide piirangute tõttu vahetpidamata edasi. Detsembri keskpaigas tundus, et olukord on maha rahunemas ning reageerisin kiiresti - alustan jaanuari esimestel päevadel 3,5-kuist laagrit Itaaliasse! Loetud päevadega leidis Carlo mulle Itaalias soodsa majutuse ja organiseeris kõik vajaliku minu mugavaks siinviibimiseks, grazie mille! Samal ajal olin Eestis murelikult mõtisklemas, et kuidas ma ise Itaaliasse saan. Üks võimalus oleks olnud lennata Riiast Milanosse, kuid siis poleks mul olnud võimalust võtta endaga ühes isiklikku varustust ja suletud ruumides viibimine võõrastega ei tundu ka hetkel kõige mõistlikum tegevus. 
Seega algusest peale olin ma lendamise mõtte maha matnud ja panin kõik panused autoreisile. Mõeldes tagasi vähem kui 2-nädalasele ajale siis oli mu otsus päris riskantne. Kõigest nädal enne, 30. detsembril, planeeritud ärasõidupäeva sain kindluse, et mul on olemas sõiduk, millega reisi Itaaliasse alustada. Pange käed kokku ja plaksutage MØLLER AUTO MUSTAMÄE kollektiivile, kes pani mulle rattad alla! 
Moller Auto sõidutab Joosepi tippu!
6. jaanuaril toimus väikeses seltskonnas pidulik Volkswagen Golf Variant'i üleandmine, andsin oma 7. Covid-19 proovi, paat katusele, asjad autosse ja 19.30 lükkasid Pärnu Aerutamisklubi pöidlahoidjad Golfile hoo sisse! Alustasin sõitu öövahetusega, põnevust jagus kuhjaga! Sain testida Golfi lisavarustust ja õppisin alles autot tundma ja kuulasin hommikuni Be 1-st podcaste, mistõttu läks öö lennates. Täiesti enneolematu kogemus oli mul väsimuse tuvastamise süsteemiga, mis tegelikult andis soovitusi virgutamiseks üsna ruttu, kuulasin sõna ja tegin võimlemispause. Samas kui ma üritasin autoga trikitada ja mängida väsinut, ei õnnestunud mul hoiatust esile kutsuda, oleme arenenud siia, et masin loeb inimesi paremini kui me ise - ULME! 
Hoog lükati sisse, aitäh!
Pealik ütles, et virguta!
Sõidu pikkuseks olin ma arvestanud 25 tundi, seega olin ma aja säästmiseks läbi mõelnud ka oma söömisplaanid. Teisalt oli söömisplaani koostamine vajalik ka seetõttu, et mida muud Sa ikka igavusest teed, kui sööd kogu oma toiduvaru paari esimese tunniga ära. Seega, iga...
  • 2,5 tunni tagant 1 keedetud muna
  • 5 tunni tagant 1 banaan
  • 6 tunni tagant 1 kohupiimatoru
  • öö special (raskeks hetkeks, mida ei tulnud) 1 liiter piima kohviga + magusad küpsised
  • ohtralt vee joomist
Kindlasti mõtlete, et pidev vedeliku tarbimine tähendab isu metsapeatuseks, selleks oli mul 2 tankimispeatust - esimene Varssavis ja teine kaugel Saksamaa teises pooles, nii hoidsin ma teatud pinget kehas, mis hoidis vaimu erksamana. Pika sõidu peale on kindlasti sõiduajas tunda ka ebaühtlane sõidukiirus, seega on püsikiirusehoidjal aja säästmisel ja sõidumugavusel oluline roll kanda. Kogenud reisijana olen veendunud, et hoidsin toiduostu- ja metsapeatuste arvelt ning stabiilse kiirusega kokku tublid 2 tundi. 
Golf sünniriigis
Raskeid hetki tuli sõidul samuti ette, Poola-Saksamaa piiril tegin 30minutilise uinaku autos ja sellel oli üllatavalt suur mõju enesetunde paranemisele! Päeva peale testisin ka helisüsteemi võimekust, mis kindlasti ei jätnud mind külmaks ja pani kõike kaasa laulma (loe karjuma). Emotsionaalselt kergeks muutusid sõidu viimased tunnid, sest lõpp paistis ja käed vaba režiimis jagasin sõpradega paari tunni vältel sõidul läbielatut, tänks sõbrad! 25 tundi pärast starti olingi Šveitsi-Itaalia piiril ning 45 min hiljem juba õnnelikult oma Itaalia pesas! 25 tundi 45 minutit ja natuke vähem kui 3 paagitäit diislit hiljem olin ma oma varustusega Moller Auto Mustamäe abiga Itaalias!
Paitus ja hea sõna ei tee kunagi halba, isegi kui seda teha asjadele!
Arvasin, et sõidujärgselt magan ma terve päeva maha, aga 8.30 olid luugid juba lahti! Mõtlesin, et liigutamine ei tee pärast pikka istumist paha ja pakkisin lahti kogu kaasa võetud varustuse ja tegin esimese kergema tiiru ka Popeye'ga järvel.
Italy, here we are! Rock you like a hurricane!
Kindlasti pole keha veel sõidust täielikult taastunud ja oma täieliku võimekuse juures. Esimesed treeningud on olnud esiteks, sõidujärgselt raske seedida ja teiseks, intensiivsemad kui minu viimased treeningud suusalaagris Jõulumäel. Päev päevalt on enesetunne paranenud ja aerutamise kiirus on Carlo omale kenasti järele tulnud.
  • Detsembris olin 20 ööpäeva Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi alpitoas tegin ühe väga korraliku treeningtsükli. Koormustest enne vs pärast alpituba näitas aeroobse töö ökonoomsuse tublit tõusu. Vereanalüüsi enne vs pärast ei näidanud mingit muudatust. Selgusetuks jäi alpitoa mõju 1000 m ühekanuu distantsile.
  • Jätkasin kodus remonti ja ehitasin endale loftvoodi ning uuendasin valguslahendusi.
  • Aitasime Noored Olümpiale sõpradega Toidupangale annetusi koguda
  • Sooritasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas seni tublima semestri
  • 23.-31. detsembrini olin suusalaagris Jõulumäel. Ka jõuludel, sest ema ei lubanud koroonakahtluse tõttu koju. Pidasin nooraerutajatele loengu ja andsin avaldasin neile salajase "Joosepile ärapanemise valemi".
  • Aastavahetusel valasime õnne ja tegime varajast jaanilõket rannas.


Lõigulaadne toode oli parasjagu käsil
Rohkem aerutamisjuttu Itaaliast juba järgmise nädala lõpus!!!😏Seniks aga liigume terviseks, hoiame distantsi, peseme käsi ja kanname maski!

"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar