22. märts 2015

Kuhu kaugustesse on see Päike taandunud?

Järjekordne nädal Portugalis mööda treenitud ja ikka korralikult sai valu antud ka. Samas tundub, et nädal on juba väga-väga väikene aeg, ei saa õieti arugi, kui jälle on pühapäev käes ja ootad juba uut treeningnädalat. Eks suuresti aitab sellele kaasa ka piiratud vaba aeg, kuna trenningutele tuleb sõita 7 km linnast eemale, siis kulub 2 korda päevas edasi ja tagasi sõidu peale koos sättimisega julgelt 2 tundi kokku. Seega ongi päevad siin sisuliselt nii nagu sportlasel olema peavad - söö, maga, treeni ja korda, ilma, et oleks väga aega kõrvaliste ja puhkamist segavate faktoritega tegeleda. Kui rääkida numbritest, siis treenitud sai sel nädalal põhimõtte poolest 5 täispäevaga, kuid reaalselt 6 päevaga 26,5 tundi ja punnitatud tagasihoidlikud 187 kilomeetrit. Pikim veetrenn kestis 2 tundi ja 40 minutit, see oli vaesele kanuupoisi põlvele juba natuke liig. Intensiivsus on jätkuvalt kõrgem kui tavaliselt sel perioodil, kuid sel nädal oli vist isegi natuke madalam kui eelmisel nädalal, tunudub, et Belorussid on ära väsinud. Nädal sai lõpetatud nagu tavaks ikka, kontrollsõitudega, ajad midagi head just ei näidanud, aga hea märk on see, et mahlad suudan endast välja pigistada! Ja juba pidigi meelest minema, et nädala viimasel treeningul sai uhatud ka 6x20'' maxiga seisval veel koos neidudega, ilmselt sellest oli ka tingitud uus kiirusrekord 18,3 km/h.

Panin kanuule ABS'i peale

Rulliga on kutu-piilu :(

Millele viitab postituse pealkiri? Ikka sellele, et juba nädal aega ei ole mina siin maal Päikest näinud, saanud kael taevast ainult hunnikutes pussnuge, vihma ja muud säärast, samas kurta väga ei ole, sest tuulega on sel nädalal olnud lihtsalt meeletult super ja kõik treeningud said mõnusa enesetundega läbitud, v.a need mõned hetked kui raua maitse suus oli, kuid ega see on jällegi omamoodi mõnu. Küll aga panid kukalt kratsima need hetked, kui arvuti ekraanilt ilmateadet vaadates näitas Pärnus soojakraade ja päikesepaistet väheke rohkem kui Portugalis. Vaatamata kaduma läinud Härra Päikesele, on mul nahk käsivartel ikkagi tumepunane ja nii mõnigi vesivill tekkinud, ei mõista mina kuidas ma suudan sedasi.

Nutt tuli peale

Ei lähe pruuniks

Ja jaaa on pühapäev, see on puhkepäev, mis on ka vaikselt õhtusse juba veerenud, jäänud oodata veel õhtusööki. Aga mis põnevat täna tegin? Absoluutselt mitte midagi :) Jalutasin linna teise otsa apteeki, soetasin nipet-näpet ja tegin traditsioonilise jäätise pausi tagasiteel koju. Õhtu poole kuulsin avatud aknast ilmelikke huikeid ja vilekoore ning selgus, et kohalikud mängivad täna jalkat ja otsustasin ka kaasa elam minna, nägin oma silmaga ära 2 värava sünni, minu linn võitis 2:0 !

Manga ja straciella


1. mai - 3, mai  -> hooaja 1. võistlus, hooaja 1. tiitlivõistlus - Euroopa meistrivõistlused aerutamises Tšehhi Vabariigis.

15. märts 2015

25-th day @ Portugal

Täna tiksub juba lausa 25. päev Portugalis koos Valgevene koondise kanuumeestega koos treenides, see teeb siis 3,5 nädalat hullumeelseid treeninguid koos kõvade meestega ja mõnikord ka hullumeelselt püsside naistega. Et midagi aru saamatuks ei jääks, siis püssid = kiired ;) 

Nüüd aga tutvustan oma päevaplaani, et näidata kui kerge see kõik siin on :)

7.25 Äratus
7.30 Hommikune 3,5 km pikkune jooksutiir 
8.00 Hommikusöök
9.00 Esimene veetreening (2h-2,5h)
12.15 Lõunasöök
15.30 Õhtune veetreening (2h) + jõusaal (1h)
19.15 Õhtusöök
21.25 Tuttu!

Arvan, et Kaitsevägi on vajutanud minusse sügava jälje sisse ja millegi pärast on suur, suur tahtmine teha kõike täpselt minutilise täpsusega ja nii mõnedki teised kombed on Kaitseväest külge jäänud, igatahes väga huvitav, kuidas 2 kuud ajateenistust võib inimest muuta :) Täpsustuseks päevaplaani kohta veel nii palju, et vaatamata 10 unetunnile jääb ikka raskete treeningute kõrval väheks ja lisa tuleb otsida päeval lõunasöögi ja õhtuse veetreeningu vahelt.

Mhmmmmm....

Jõgi millel treenime kannab nime Mira, vesi on võrrelduna õhutemperatuuriga (viimased kaks nädalat ei ole n-ö pikki/sooje rõivaid vaja olnud) ikka väga jäine, kuna ookeanini on aerutamiskeskusest vähem kui 3 km, ja nagu juba eelmises postituses ära märkisin siis looded on siin kõvad, voolab päris palju vett jõkke sisse ookeanist. Ainukene ebameeldiv asi treeningute juures ongi see, et pärast trenni olen üleni kaetud ühtlase soola kihiga. Väga huvitavad on ka veetreeningute algusajad, tundub justkui treenerid on meelega pannud sellised ajad, et me saaksime jões mõlemat pidi sõites vastuvoolu aerutada, seega ei ole ka kilomeetreid kogunenud tavapäraselt, ajaliselt on tööd tehtud meeletult ja minu jaoks on treeningud märtsi kohta enneolemetult intensiivsed, mis mulle väga meeldib. Hea fiilingu annab treenigutele juurde veel olemaks osa 18-liikmelisest treeningrupist, kõigi eesmärgiks üksteist tappa.

Vaade klubile (Moinho de Aseneira)

Vaade linnale ja ookeanile

Veel jääb rääkida nädalaplaanist, mis kujutab endast 2,5+2,5 süsteemi, see tähendab, et kaks ja pool päeva treeninguid, millele järgnev vaba õhtupoolik, seejärel kordame tsükli esimest poolt - kaks ja pool päeva treeninguid, millele järgneb vaba õhtupoolik ja terve vabapäev ja edasi on lihtsalt REPEAT, REPEAT, REAPEAT ja nii lihtne treenimine ongi koos valgevenelastega. Aga ei ole valgevenelased siin ainukesed aerutajad, hetkel on siin seltskond päris kirev: iraanlased, hollandalsed (crazy Dutch team), kazahhid, poolakad, sakaslased, uzbekid, ukrainlased, austerlased ja võib-olla isegi veel mõi rahvus. Nii mõnegi rahvuskoondisega sai sõbralikult juttu puhutud ja räägitud maailmaasjadest, kõige rohkem sümpatiseeris mind Hollandi koondis (nüüd ma tean miks neile nii väga oranž meeldib)! 


Iranian Canoeing Team koos piimalõuaga (Kaarli konkurendid)

Kord jäid ka treenerid kuivale ;)

Mida ma teen vabal ajal? Üritan ikka aktiivne olla, ei pikuta ainult voodis. Linn on risti-rästi läbi käidud, linnatiir võtab jalutades maksimaalselt 20 minutit, seega kipub isegi vahel juhtuma, et teen linnas mitu tiiru. Näiteks selle nädala esimesel vabal õhtupoolikul rentisin ratta ja sõitsin kõrval linna (Odemira) uurima. Ja eile sai linnas taga otsitud juuksurit, mille ka leidsin ja sain endale 5€ eest uue soengu. Ka õppimine käib täies hoos, kuna mul eesti keelega pole siin midagi teha, peale blogi kirjutamise ja uudiste lugemise, siis olen kaasa võtnud eesti-vene vestmiku, et arendada veelgi vene vene keele oskusi. Ja arenguks võib pidada seda, et ei ole enam hirmu sõnade kasutamise pärast isegi kui ma neid valesti käänan/pööran.

Naistepäeva special

Kindlus müügis 400 000€ eest 

Milfontese klubi

Kiiver on siin kohustuslik

Sama jõgi millel aerutame, ainult, et 28 km eemal vettpidi ja veidi kitsamal kujul

Odemira

22. veebruar 2015

Belmeken -> Otepää -> Vila Nova de Milfontes

Vahel tuleb kas postitusi blogisse teha kolm in üks ehk teisisõnu kolmest erinevast, tähtsamast väga huvitavast teemast.

Alustuseks hakkan jälle lahtiseid otsi kokku tõmbama ja toon teieni Bulgaaria suusalaagri viimased "huvitavad" päevad. Üleüldse võtsid viimast nädalat kõik sportlased juba rahulikemas nootides - aerutajte talvine MM (Tartu Suusamaraton) oli tulemas. Vaikselt hakati ka suusatamisest puhkama ja koliti ära siseruumidesse, kes jõudu tegema, kes tranasööri tõmbama või kes ratast sõitma. Ühlasi valitses väljas ka tormine ilm, külmakraade kõigest 7*C, kuid tuulekülma indeks tõusis isegi tunnetatava 27*C 'ni. Küll aga ei seganud see mind ja terassüdamega meest Tarmot. Suusatreeningute ajal veendusime, et kui torm peaks jätkuma, siis koju sõiduga läheb meil hapuks ja paratamatult nii läksgi. Kuna tuul oli autoteele puhunud kokku kohati kuni 3 või 4 meetrised lumevaalud, kõvad kui betoon, siis koju sõitu polnud nii pea oodata. Märkasime kohaliku tööjõu laiskust ja otsustasime ka oma käed külge panna, ju vist oli meeste koduigatsus nii suur, aga tolku ei midagi, ootasime uut päeva, mille lõppedes saime ka sõitu, kuid nüüd juba otse Otepääle. Olime lumevangis istunud juba 36 tundi (33 tundi kulub Eestisse sõiduks).

3 meest Eestist vs 1 mees Bulgaariast (töödejuhataja)

Lumefreesid, mis tee puhtana peaks hoidma väga ei saanud hakkama

Nüüd aga Tartu suusamaratoni juurde, kus aerutajad panid ikka paganama kõvasti! Vaatamata hullumeelsetele seiklustele eelnevatel päevadel olime Andrease ja Tootsiga kolmekesi TOP 40's! Hullumeelne!!! Muidugi olid meil suusad ka väga hästi libisema ja pidama määritud, ei kurtnud ükski aerutaja kehva suusa üle - siin kohal tulebki tänusõnad postitada Eesti Aerutamisföderatsiooni presidendi Martin Pedai (suuskade määrimisse organiseerimise eest) ja Craft/ToKo maaletooja Risto Rooneti (suuskade määremise eest) kapsaaeda. Oma sõitu kirjeldavad märksõnad on: hammastega kinni hoidmine, vihaga panemine. Eesmärgiks võtsin endale ületada Jüri Jaansoni parim koht Tartu suusamaratonil 1999. aastal, milleks on väga kõrge 38. koht. Esimesed 4 km oli hilisem võitja käeulatuses ja selgelt silmaga näha, edasine võistluskäik sujus stabiilselt ja vaikselt tõusavas joones. Poolel distantsil olin veel 32. Ei suutnud sõita ilma, et oleks varustust lõhkunud, umbes 17 km enne finišijoont astuti mu suusakepp 2 cm lühemaks, kartsin et nüüd on kõik, täna tugevale rajapõhjale sain sõitu katkise kepiga jätkata. Kahjuks ei suutnud just kinni püütud pundiga kaasa minna. Olen enamgi kui kui kindel, et om aerutaja paaristõukega ei oleks ma sellele pundile sõnaõigust jätnud! Nii jäigi finiši protokolli juba 46. km välja sõidetud 25. koht ajaga 3 tundi 1 minut ja 28 sekundit. Andreasele kuulus kõrge 31. koht ja Tarmole 36. koht.

Foto: Kayvo Kroon

Foto: Kayvo Kroon


Praeguseks olen Eestimaalt juba sooja Portugali ära põgenenud ja tegelen oma päris alaga, aitab küll rahvaspordist! Treenin ookeani-äärses väikses linnas nimega Vila Nova de Milfontes, kus elab umbes 5000 inimest. Kõige huvitavam on see pisike fakt, et treenin koos Valgevene U-23 kanuukoondisega. Siiani olen sõitnud rahulikult kilomeetreid alla ja esmaspäevast algab õige treeningnädal pihta. Jõgi, kus aerutan, on sõidetav 25 km pikkuselt, õnneks nii paljut endal vaja lähe. Paadiks on Plastex Evo 200, mõeldud küll sprinteritele, kuid endale väga meeldib ja ei ütleks, et Nelole alla jääb. Olen jõudnud ka ümbrust uurimas käia, ookeanis väga külm ja loodus on kummaliselt huvitav. Temperatuurid 15-20*C juures.

Jõusaali seinal

Lennuk


Linna peatänav

Looded


5. veebruar 2015

Suur LUMI!

Rohkem kui meeter lund tuli maha ja valgeks läks maa, kuus aerutajast mehehakatist nüüd suusarajale ei saa :(

Sõbrad on kiusamiseks ;)

Selline seis on suusarajal

Teine treeningnädal Belmekenis on mööda tuisanud ja vägagi positiivsetes nootides. Päevakava oli eelmise nädalaga täpselt sama. Hommikul enne söömist kerge jooks äratuseks (valetan, sest uni läheb ise juba 6.30 paiku ära), hommikune treening suusarajal ja õhutne treening jõusaalis ja nädala viimasel päeval basseinis. Kui rääkida suusaradadest, siis neid siin enam ei eksisteeri, küll aga on autoteed olemas, mida mööda on võimalik vägagi edukalt suusatada. Ise oleme mööda autoteed mäest alla sõitnud umbes 8,5 km mööda käänulist teed, kus kiirusega 50 km/h kurvi kihutades loodad ainult üht - et ühtegi autot vastu ei sõidaks. Selle 8,5 km'ga libiseme me umbes 1970m kõrguselt 1755m ja kõige lõbusam osa treeningust on selle kõrguse vahe tagasi sõitmine :) Üha lähenev Tartu suusamaraton pani mind rohkem klassikalises tehnikas treenima, õnneks suudan uisutavate Ässadega sammu pidada, mäkke minnes on raskem, aga üksinda treenima ei pea. 

Suusarada

Veel oskan lisada, et jõudu on poistel juurde tulnud küllaga! Endale enam 110 kg'ga 6 seeriad surumises pinget ei paku ja täna läksin 115 kg peale üle. Napilt napilt pidin tunnistama pärast surumise seeriaid 130 kg kangile alla jäämist. Tõmbe kangile võib ka vabalt üle 100 kg panna. Oma pisikese keha kohta jõudu peaks jaguma, tuleb ainult suvel oma kanuus ära realiseerida! Aga küll seda jõudu veel juurde tuleb! 

Biceps

Tegelikult ei taha kakelda ;)

Treeningplaani tõi muutusi äkitselt maha sadanud lumi, mis ulatus kohati üle pea. Olime sunnitud suusatreeningu katki jätma ja asendasime selle pallimänngudega, mis oli tore vaheldus. Muidugi ei saanud me kasutamata jätta võimalust teha tagasi lapsepõlve (2. korruse rõdult lummehüpped), sest sellist lund polnud meist keegi varem näinud! Lund on tõesti palju, kohe ei tahakski, et juurde sajaks, kuid ilmaprognoos ennustab veel ühte sellist sajulainet siia piirkonda.

Võib ka nii

Puhkepäeval oli ilmtingimata vaatamata tugevale tuisule linna saada! Külastasime seekord väiksemat ja lähemat linna nimega Velingrad. Oleme seal ka varem käinud, kuid sel korral uurisime linna teisi külgi. Leidsime nii mõndagi huvitavat ja vajalikku. Leidsime väikese saiaputka ja mõtlesime, et oleme tublid olnud küll ja võtame pisikesed õunapirukad ja peab tõdema, et 0,5€ eest sai pirukat umbes 300g! Teel tagasi mäkke ostsime teeääres olevate tädide käest koahlikku mett, mis on tõesti puhas kuld! Kuid mida üles poole jõudsime seda huvitavamaks läks, tee oli kohati täiesti kinni tuisanud ja umbes 8 km enne kodu jõime lumevangi. Kulus tund, et auto tee äärde saada - vähe võimakatelt sõidukitelt eest ära - ja kulus järgmine tund, kuni saabus lumefrees, mis meie tee vabastas. Õnneks oli see aeg autos sisustatud ja igav ei hakanud! 

Piiiirukaaaas

Igav ei hakanud ;)

29. jaanuar 2015

Bulgaarias Belmekenis 2000 m kõrgusel

Viimasest postitusest Sevillas on möödas juba poolteist kuud ja nii mõnedki asjad on sel perioodil läbi tehtud, nüüd aga kõigest lähemalt!

Alustuseks tõmban lahtised otsad kokku - Sevilla laagri läbisime kõik plaanidepäraselt ja tundus, et vorm oli pärast ajateenistust siiski mõnusalt hea, üllatavalt :) Kokku kogusin 3 nädalaga 72 treening-tundi 23 min ning 615,6 liikumise kilomeetrit.


Pärast Sevillat jäigi mul ainult neli päeva veel Pärnus treenida ning siis ootas ees juba viimane nädal aega ajateenistust, mis hõlmas enda sisse ka pidulku aastavahetuse õhtu. Sportimine pataljonis aga probleemiks ei tulnud, terve nädala sai sisuliselt kaks korda päevas jõusaali külastatud, kus ka lõviosa treeningutest olidki jõutreeningud. Natukene sai piinatud ka ergomeetrit ja 750 m pikkust pataljoni jooksuringi (1 treening = 22 ringi). Sellega on asjad enam-vähem ühel pool!

Järgmine etapp ---> kaks ja pool nädalat raskeid treeninguid Pärnus ja Jõulumäel. Tehtud said esimesed suusatreeningud ja ka ujumistreeningud. Suusatamises olid kiirused kuidagi megahead, sest Jõulumäe rada oli reeglina nagu valatud ja kindel nagu raudtee, mida mööda rong sõidab. Parimaks näiteks võib vast tuua 17. jaanuari 3-tunnise suusatreeningu, millega läbisin 56,6 km! Keskmiseks kiiruseks treeningul 18,9 km/h! Esimesed ujumistreeningud on ikka nagu nad on, väsitavad ülekeha korralikult ära, kuigi juba teisel ujumistreeningul 100 m kontrollujumises suutsin oma rekordit parandada - 1:04 - see on kahesekundiline parandus, jõu juurdekasv on ikka kasuks tulnud!

Vanad head Visud

Etapp "Spordiarst" - kokkuvõtvalt olen terve, keha keemilised ja füüsilised näitajad normis. Üllatavalt kombel on verenäitajad paranenud, rasvkoe % langnud, keha mass tõusnud, pikkust juures ja ventileerimine paranenud.

Nüüd on aeg tulla mägede juurde, täpsemalt Bulgaariasse ja Belmekeni laagrisse. Tänasest anti start laagri teisele treeningnädalale. See tähendab, et esimene nädal sai läbi ja minu jaoks oli päris õnnetu nädal too. Alustuseks avastasime, et suusaraja sissesõitmise eest peavad sportlased ise hoolt kandama ja kui rada ongi juba sissesõidetud, sajab öösel 20 cm lund juurde ja raja "valmistamise" töö on ära nullitud. Kiirused on suusarajal madald, sest lund nagu öeldud kõvasti üle saapa. Halva põhjaga rada maksis mulle ka ühe suusa, mille ma juba laagri teise treeningu ajal katki astusin, kuid asi oli natukene veelgi kurvem, umbes 20 min enne suusa murdmist murdus ka uhiuue suusakepi käepide käes pooleks. Õnneks on kamba peale varustust piisavalt, et treeninguid jätkata. Korra päevas jõuame ka jõusaali, kus alla 100 kg kangidega ei tehta väga midagi, seega jõudu nagu meestel peaks jaguma. Laagrit alustasin hommikuti jalutuskäikudega, mis olid siinse mägise maastiku tõttu isegi mingit koormust andvad, nädala teises pooles asendasin jalutuskäigud juba jooksmistega, hea värske algus päevale! Esimese nädalaga 19 treeningtundi ja 6 minutit ning 154,6 liikumikilomeetrit.

Kõik on katki...

100kg

Lipp mastis


Roadtrip to Plovdiv

Lumepaksus kohati 1 meeter +