Nädal enne üllatust...

Pärast kahte tugevat treeningnädalat Läti Vabariigis võtsin natuke mahtu maha, see eest aga intensiivsus väga kannatada ei saanudki.

Sai rohkem isegi pallimänge mängitud, mis teadagi aerutajate puhul on siis vahetpidamata punases olemine. Kolmel korral sai ka tormiste ilmadega aerutamiskilomeetreid koguda, temperatuuri aerutamise jaoks on rohkem kui küll Eestis, aga tuult on rohkem kui tahaks. Käisin oma uut gümnaasiumi spordikompleksi kaemas ja olin positiivselt väga üllatunud. Uhke spordisaal ja jõusaal ja see kõik sisaldas kõige moodsamaid treeningvahendeid, seetõttu tuligi teha 45 min lauatennist soojenduseks ja 1h 30 min jõudu uhkes gümnaasiumi jõusaalis + õhtune ujumistreening teatevõistlustena.

Nädalalõpu võtsin täitsa rahulikult, üheks huvitavaks õhtuprogrammi osaks oli Pärnu aerutamise pensionäridega kino külastamine - "Must alpinist", mis oli väga hes teos eestlaste poolt.

Pühapäeval juhtus aga selline positiivne juhtum, kus Eesti mõned aerutamiskoondise liikmed lähetati Türki Antalyasse laagrisse 18- päevaks koos vanameistri Urmas Varmiga. Laagrist lähemalt aga juba nädala pärast, kui on juba fotomaterjali ja lugusid mida rääkida.

Kahjuks interneedust meil väga ei ole, seega pilte sel korral njema, ehk järgmine kord.

STAY TUNED!!!

@Liepaja vol 2 #SiS

Teinegi treeningnädal sai Läti Vabariigis otsa ja kulmineerus aerutajate vahelise jooksuvõistlusega Riias, selle juurde tulen kohe tagasi. Eelmise nädala kohta jäi mainimata, et üks lõuna sai veedetud paintballi relvadega sõdides, mis jättis ka paar sinist jälge keha peale. Ning üks õhtupoolik sai Leedu Vabariiki külastatud, et rahulikult Gatise 29. sünnipäeva õhtu mööda saata hea toidu ja toredate inimeste seltsis.

Läti Vabariigi 97. aastapäev 18. novembril

Sel nädalal õnnestus samuti ainult 2 veetreeningut teha, sest kurikuulsad Liepaja tuuled tegid oma töö. See eest sai veepeal väga kiiresti liigutatud ennast 2x2500m ja mõlemad ajaga 12 minuti juurde, üks natuke kiiremini ja teine natuke aeglasemalt. Kõik mis veepeal tegemata jäi tegime Gatise ja Aivisega ära jooksurajal, 1000 m jooksulõigud tuli läbida 16km/h kiirusega ehk 3 minuti ja 45 sekundiga viis korda ja intervaliks jällegi see maagiline numbrite kombinatsioon 3'45''. Läti poistel hakkas muidugi kolmapäevast juba nädala kergem osa, hakati mõtlema laupäevase 7,5 km pikkuse jooksudistantsi peale, edasi keskenduti  rohkem ülakeha jõutreeningutele: staatilised harjutused, kerged raskused, rasked raskused ja ujumistreeningud, mis olid päris rasked! Muide Läti aerutajate naljakas traditsioon on enne ujuma asumist saunas end soojendada "kerge" leiliga :) 

Tibukesed reas

Rahvusvaheline aare

Selgus, et laupäevane aerutajate jooksuvõistlus on erand ja ametlikult starti mind ei lasta, aga starti otsustasin ma ikkagi minna, et Gatisel ja Aivisel natukenegi elu raskemaks teha ja endagi vormu natukene kontrollida. Siiski siiski tehti väike erand ja lubati mul suurte meestega startida ja seda ainult tänu sellele, et olin 2 nädalalt Läti Vabariigis elanud :D Esimese 2,5 km pikkuse ringi lõppedes oli selge, et kas mina või Gatis paneb selle asja kinni, kahjuks oli Gatisel viimasel ringil 1,5 km enne lõppu võtta selline kiirendus, et hoia ja keela! Naljaga öeldes läks esikolmik seekord Liepajasse, sest kolmas oli Aivis :) 7,5 km 26 minuti ja 59 sekundiga ja kaotus umbes 30 sekundi juurde.

Kõik medalid Liepajasse! :)

Ning juba täna oli aerutamistreening kodujõel ja Sauga jõel, koos Andrease, Anette ja Euroopa juunioride MV pronksise mehe Uko Kõrgega - 16 km 1 h 30 min.

Suurimad tänud Sience in Sport Estonia meeskonnale, kellega mul õnnestus käed lüüa!

Eesti parim kanuuaerutaja ja Sience in Sport liiguvad koo

Sporditoit SiS'ilt ;) Liha, kartul salat, mahl - kõik on olemas :)

@Lipeaja #CompressportEstonia

Jõudsin eelmise postituse kirjutamisest ja pikast võistlushooajast lõpuks välja puhata, nüüd saan jälle kirja panna kõik põneva ja mitte nii põneva, mis minu ümber toimub.

Kiirelt ka võistlushooajast - alustasin mai kuu alguses täiskasvanute EM'iga Tšehhi Vabariigis 1000 m 14. kohaga. Slovakkia rahvusvahelisel aerutamisvõistlusel mai lõpus sai koju aerutatud pronksine autasu ulmelise 3:54 ajaga. Kodustel võistlustel ei suutnud mind murda keegi, välja arvatud tugev Harku küljelaine, kokku 5 Eesti meistritiitlit. Augusti keskpaigas olin täiskasvanute MM'il Itaalias 500 m distantsil 15. Ning juba hooaja viimasel võistlusel septembri keskpaigas, U-23 EM, Rumeenias olin 1000 m distantsil 8. Ahjaa uus paat on ka ;)

Täiskasvanute EM

Ning Pärnu sel suvel võitmatu kahekanuu

U-23 EM finaal

U-23 EM poolfinal

Praegu olen aga otsapidi Lätti jõudnud, täpsemalt Liepajasse, mis on suuruselt 3. linn Lätis. Legendid räägivad, et Liepaja ongi koht, kus tuul pärit on ja seda ma juba isegi usun. Nüüdseks on 14 treeningut koos lätlaste Gatis Pranksi ja Aivis Tinstusga tehtud ilma puhkepäevata ja läheb veel vähemalt 10 trenni otsa. Võtsin oma paadikese küll siia kaasa, kuid veetreeninguid on mõnusate tuuleiilide tõttu ainult 2 korda olnud. Muideks aerutamisklubi on siin saare peal, kuhu ei vii ükski sild, seega tuleb saarele rahvapaadiga sõuda ise. Enamasti käime jooksmas, ujumas ja raskusi tõstmas. Treenida on siin väga hea, eriti kui tugevad mehed kõrval on! 

Kanal, mis ühendab järve ja merd

Aerutamisklubi saarel

Treener sõuab sportlased üle kanali. "Treener on tugev mees!"

Elamisega on mul ka hästi läinud. Gatis andis mulle oma korteri kasutada, ise elab ta oma tüdruksõbra juures. Hommiku ja õhtu söögi suudan endale ise kokku keeta ja lõunaid söön kohalikus koolis nii hea hinna eest, et ise ka ei usu :)

Riis ja kana

Voila! :)

Enne veel kui tsau- tsau ütlen tänan A2K Spordi ja Compressport Eesti meeskonda suurepärase varustuse eest!

Compressport alussärk praeguste ilmadega lihtsalt SUPER! 

Ka lätlased teavad, mis on hea ;) Gatis Pranks

Ardievas!

Kuhu kaugustesse on see Päike taandunud?

Järjekordne nädal Portugalis mööda treenitud ja ikka korralikult sai valu antud ka. Samas tundub, et nädal on juba väga-väga väikene aeg, ei saa õieti arugi, kui jälle on pühapäev käes ja ootad juba uut treeningnädalat. Eks suuresti aitab sellele kaasa ka piiratud vaba aeg, kuna trenningutele tuleb sõita 7 km linnast eemale, siis kulub 2 korda päevas edasi ja tagasi sõidu peale koos sättimisega julgelt 2 tundi kokku. Seega ongi päevad siin sisuliselt nii nagu sportlasel olema peavad - söö, maga, treeni ja korda, ilma, et oleks väga aega kõrvaliste ja puhkamist segavate faktoritega tegeleda. Kui rääkida numbritest, siis treenitud sai sel nädalal põhimõtte poolest 5 täispäevaga, kuid reaalselt 6 päevaga 26,5 tundi ja punnitatud tagasihoidlikud 187 kilomeetrit. Pikim veetrenn kestis 2 tundi ja 40 minutit, see oli vaesele kanuupoisi põlvele juba natuke liig. Intensiivsus on jätkuvalt kõrgem kui tavaliselt sel perioodil, kuid sel nädal oli vist isegi natuke madalam kui eelmisel nädalal, tunudub, et Belorussid on ära väsinud. Nädal sai lõpetatud nagu tavaks ikka, kontrollsõitudega, ajad midagi head just ei näidanud, aga hea märk on see, et mahlad suudan endast välja pigistada! Ja juba pidigi meelest minema, et nädala viimasel treeningul sai uhatud ka 6x20'' maxiga seisval veel koos neidudega, ilmselt sellest oli ka tingitud uus kiirusrekord 18,3 km/h.

Panin kanuule ABS'i peale

Rulliga on kutu-piilu :(

Millele viitab postituse pealkiri? Ikka sellele, et juba nädal aega ei ole mina siin maal Päikest näinud, saanud kael taevast ainult hunnikutes pussnuge, vihma ja muud säärast, samas kurta väga ei ole, sest tuulega on sel nädalal olnud lihtsalt meeletult super ja kõik treeningud said mõnusa enesetundega läbitud, v.a need mõned hetked kui raua maitse suus oli, kuid ega see on jällegi omamoodi mõnu. Küll aga panid kukalt kratsima need hetked, kui arvuti ekraanilt ilmateadet vaadates näitas Pärnus soojakraade ja päikesepaistet väheke rohkem kui Portugalis. Vaatamata kaduma läinud Härra Päikesele, on mul nahk käsivartel ikkagi tumepunane ja nii mõnigi vesivill tekkinud, ei mõista mina kuidas ma suudan sedasi.

Nutt tuli peale

Ei lähe pruuniks

Ja jaaa on pühapäev, see on puhkepäev, mis on ka vaikselt õhtusse juba veerenud, jäänud oodata veel õhtusööki. Aga mis põnevat täna tegin? Absoluutselt mitte midagi :) Jalutasin linna teise otsa apteeki, soetasin nipet-näpet ja tegin traditsioonilise jäätise pausi tagasiteel koju. Õhtu poole kuulsin avatud aknast ilmelikke huikeid ja vilekoore ning selgus, et kohalikud mängivad täna jalkat ja otsustasin ka kaasa elam minna, nägin oma silmaga ära 2 värava sünni, minu linn võitis 2:0 !

Manga ja straciella

1. mai - 3, mai  -> hooaja 1. võistlus, hooaja 1. tiitlivõistlus - Euroopa meistrivõistlused aerutamises Tšehhi Vabariigis.

25-th day @ Portugal

Täna tiksub juba lausa 25. päev Portugalis koos Valgevene koondise kanuumeestega koos treenides, see teeb siis 3,5 nädalat hullumeelseid treeninguid koos kõvade meestega ja mõnikord ka hullumeelselt püsside naistega. Et midagi aru saamatuks ei jääks, siis püssid = kiired ;) 

Nüüd aga tutvustan oma päevaplaani, et näidata kui kerge see kõik siin on :)

7.25 Äratus

7.30 Hommikune 3,5 km pikkune jooksutiir 

8.00 Hommikusöök

9.00 Esimene veetreening (2h-2,5h)

12.15 Lõunasöök

15.30 Õhtune veetreening (2h) + jõusaal (1h)

19.15 Õhtusöök

21.25 Tuttu!

Arvan, et Kaitsevägi on vajutanud minusse sügava jälje sisse ja millegi pärast on suur, suur tahtmine teha kõike täpselt minutilise täpsusega ja nii mõnedki teised kombed on Kaitseväest külge jäänud, igatahes väga huvitav, kuidas 2 kuud ajateenistust võib inimest muuta :) Täpsustuseks päevaplaani kohta veel nii palju, et vaatamata 10 unetunnile jääb ikka raskete treeningute kõrval väheks ja lisa tuleb otsida päeval lõunasöögi ja õhtuse veetreeningu vahelt.

Mhmmmmm....

Jõgi millel treenime kannab nime Mira, vesi on võrrelduna õhutemperatuuriga (viimased kaks nädalat ei ole n-ö pikki/sooje rõivaid vaja olnud) ikka väga jäine, kuna ookeanini on aerutamiskeskusest vähem kui 3 km, ja nagu juba eelmises postituses ära märkisin siis looded on siin kõvad, voolab päris palju vett jõkke sisse ookeanist. Ainukene ebameeldiv asi treeningute juures ongi see, et pärast trenni olen üleni kaetud ühtlase soola kihiga. Väga huvitavad on ka veetreeningute algusajad, tundub justkui treenerid on meelega pannud sellised ajad, et me saaksime jões mõlemat pidi sõites vastuvoolu aerutada, seega ei ole ka kilomeetreid kogunenud tavapäraselt, ajaliselt on tööd tehtud meeletult ja minu jaoks on treeningud märtsi kohta enneolemetult intensiivsed, mis mulle väga meeldib. Hea fiilingu annab treenigutele juurde veel olemaks osa 18-liikmelisest treeningrupist, kõigi eesmärgiks üksteist tappa.

Vaade klubile (Moinho de Aseneira)

Vaade linnale ja ookeanile

Veel jääb rääkida nädalaplaanist, mis kujutab endast 2,5+2,5 süsteemi, see tähendab, et kaks ja pool päeva treeninguid, millele järgnev vaba õhtupoolik, seejärel kordame tsükli esimest poolt - kaks ja pool päeva treeninguid, millele järgneb vaba õhtupoolik ja terve vabapäev ja edasi on lihtsalt REPEAT, REPEAT, REAPEAT ja nii lihtne treenimine ongi koos valgevenelastega. Aga ei ole valgevenelased siin ainukesed aerutajad, hetkel on siin seltskond päris kirev: iraanlased, hollandalsed (crazy Dutch team), kazahhid, poolakad, sakaslased, uzbekid, ukrainlased, austerlased ja võib-olla isegi veel mõi rahvus. Nii mõnegi rahvuskoondisega sai sõbralikult juttu puhutud ja räägitud maailmaasjadest, kõige rohkem sümpatiseeris mind Hollandi koondis (nüüd ma tean miks neile nii väga oranž meeldib)! 

Iranian Canoeing Team koos piimalõuaga (Kaarli konkurendid)

Kord jäid ka treenerid kuivale ;)

Mida ma teen vabal ajal? Üritan ikka aktiivne olla, ei pikuta ainult voodis. Linn on risti-rästi läbi käidud, linnatiir võtab jalutades maksimaalselt 20 minutit, seega kipub isegi vahel juhtuma, et teen linnas mitu tiiru. Näiteks selle nädala esimesel vabal õhtupoolikul rentisin ratta ja sõitsin kõrval linna (Odemira) uurima. Ja eile sai linnas taga otsitud juuksurit, mille ka leidsin ja sain endale 5€ eest uue soengu. Ka õppimine käib täies hoos, kuna mul eesti keelega pole siin midagi teha, peale blogi kirjutamise ja uudiste lugemise, siis olen kaasa võtnud eesti-vene vestmiku, et arendada veelgi vene vene keele oskusi. Ja arenguks võib pidada seda, et ei ole enam hirmu sõnade kasutamise pärast isegi kui ma neid valesti käänan/pööran.

Naistepäeva special

Kindlus müügis 400 000€ eest 

Milfontese klubi

Kiiver on siin kohustuslik

Sama jõgi millel aerutame, ainult, et 28 km eemal vettpidi ja veidi kitsamal kujul

Odemira