23. oktoober 2016

Suvi, võrratu suvi...

No tere!!! Pole ammu kirjutanud ja mis kõige kurvem, ma ei hoidnud Sind kursis oma edukaima võistlushooaja käekäiguga. Kui aus olla, oli mul pikk ja emotsionaalne tekst valmis kirjutatud pärast täiskasvanute EM'i Moskvas, kus kahel võistlusdistantsil finaalivääriliselt võitlesin. Õnnetuseks suutsin ma Moskvast tagasi lennates telefonisse kirjutatud memo ära kustuda, mis mu enese peale hirmus tigedaks tegi ja motivatsiooni blogi täitmiseks nullis.

Nagu sissejuhatus juba ütleski siis suvi oli MARU!!! Praktiliselt nädal sain olla kodus pärast Budapesti taelndi laagrit, kui juba jälle sai asju pakkida ja sõita Venemaale Moskvasse EM'ile. Enne võistlust näitasid märgid ainult head minekut, 1500m krossijooksus isikliku rekordi parandus rohkem kui 8 sekundiga, paat lendas, 1000m ajad treeningutel paremad kui läinud hooajal võistlustel... Vot, suutsingi ära end lõpuks realiseerida ja sõitsin korraliku isikliku märgi maha - 3.56.388. Tasuks Euroopa MV 9. KOHT OM distantsil. Veel oli mul taskus ka üks trump - 5000m distants, ei olnud just kõige ideaalsem sõit, kuid EM'i 6. KOHT pakkus rahulolu!

Täiskasvanute EM'il Venemaal Moskvas
Ei läinud mööda nädalatki, kui Pärnus juba vana head 2500m distantsi (silla ring) aja peale kupatatud sai ja tõesti, minekut sel suvel oli - 10.52, mis teeb 22- sekundit ajaparandust ja minust esimese eestlase alla 11' klubis. Edasine ettevalmistus omaealiste tiitlivõistlusteks kulges Viljandis, kus organism hakkas näitama väsimuse märke.

Suvesprint suusatmises keset suve - Whaaat?!?! Prominentide sõidu panime Vane Vähiga kinni ka!
Suure väsimuse pealt võistlesin U-23 EM'il Plovdivis, kust lootsin kindlasti kohta 8 parima seas 1000m ühekanuul, aga võta näpust, ei aidanud ka uue rekordaja püstitamine - 3.56.300 jättis mu esimesena finaalist eemale ja pidin kaka maitse suus Euroopa U-23 10. kanuumehena koju tagasi minema. Näis, et see õudus ei tahtnud ka lõppeda - naastes Eestisse, koduvetel Pärnus, pidin vastu võtma ka esimese kaotuse kodustel võistlustel, õnneks siiski 200m sprindidistantsil, kuid murelikuks tegi see mind tuleva U-23 MM'i suhtes. Ühtlasi jõudsin suvel veel traditsiooni hoida ja võtsime Pärnu Aerutamisklubiga auasjaks korraldada taas üks vinge võistlus - Vallika Sprint!

U-23 EM''il Bulgaarias Plovdivis - maru soe...
Vallika Sprint 
Vallika Sprint
Valgevenes omaealiste MM'il sujus kõik kui kellavärk! Eelsõidust poolfinaali neljandana ja liidritega koos, poolfinaalist finaali teisena, olles sel korral ise tempo dikteerija, enamuse sõidust juhtisin (2. jäämine oma p/f oli taktikaline lüke). Kui seni oli tuul mind kui kergekaallast tagant lükanud siis finaalis seda õnne enam ei olnud ja võidelda tuli juba tunduvalt raskemates oludes, mis kajastus ka minu finaalsõidus. Eelsõidu ja poolfinaali ajad olid vastavalt 4.01 ja 4.00 - organismis oli varu veel kõvasti sees. Siis finaalis oli ajaks 4.10 ja kapsaks ma ennast sõitsin. Taganttuulega oli mul eesmärgiks seatud 6. parima seas olemine, kuid vastutuulega osutus reaalsus selliseks, et leppisin 8. kohaga 1000m ühekanuul, ning selle suurepärase tulemusega võis hooaja justkui lõppenuks lugeda.

U-23 MM Valgevenes Minskis - üks selg kitsam kui teine...
MM'i poolfinaal
Kõik mis võistlemiseks vajan - Compressport Estonia
Kuid siiski mitte, Pärnu lipp oli tarvis hoida kõrgel ka Eestikatel! Tegin puhta töö ehk kuuest kuus kulda! Ka 200m sprindidistantsil kõik kullad, kuigi hüppajaid mehi oli üksjagu, kes lubasid kulla mujale viia, kui Pärnu... Suurt tänu avaldan ka oma paarimehele Andreas Baumile, kellega me ei andud kellelegi sõnaõigust kahekanuu medalite jagamises ja kes ise tegi oma hooaja parimad sõidud just Eestikatel! PÄRNU FOR LIFE!!!

Eestikate 200m ühekanuu
Eestikate 200m kahekanuu
Eestikate 1000m ühekanuu

Sõbralikult mahasõidul - kaks parimat Pärnust
Nüüd aga ootas ees välja teenitud puhkus, mis osutus igati mõnusaks ja aktiivseks, korraldasime mitmepäevaseid matku ja võtsin osa rattavõistlustest, meeletult discgolfi ja palju muud huvitavat.

3-päevane süstamatk, 100km rõõmu - parasjagu Tori Põrgus
OM'i kommenteerimine Visat Sport Baltic'us
Septembrist aga alustasin uut eluetappi Tartus - tudengielu! NB! Sport on nr. 1 ja kui kool sporti segama hakkab tuleb koolis järele anda. Leivad on kapis nüüd Andreas Baumiga ja elame koos mõnusat pereelu! #Nohomo.

Raske tundengi elu
Septmebri lõpus võitsin oma 30. Eesti meistritiitli maratoni võiduga, mis oli kõige muu kui võistluse moodi - tugev intervall treening. Oktoobri alguses Balti MV'l maratoni pidin leppima 2. kohaga, mis on lausa 2 korda parem tulemus kui eelmisel aastal. Uuele hooajale põhja ladumist alustasin uue alusega ja juba ongi keskmised kiirused ühtlastel treeningutel sedavõrd palju tõusnud, et ilmselt aerutan kiiremini kui jooksen.

Tüdruksõbraga Taevaskojas
Nüüd edaspidi läheb blogimine aina kergemaks ja postitusi üha rohkem! Stay tuned!!!