20. aprill 2020

"Aeg maha" & rattad veerema!

Vaatamata segastele aegadele on "croissantid karantiinis" korralikult treenida saanud. Pärast viimast postitust alustasin kenasti aerutamistreeningutega aga... juba 3,5- nädalane pikkuseks veninud treeningtsükkel ja soov uut treeningnädalat võimsalt alustada muutsid juba niigi hella küünarnuki väga hellaks ja  neli päeva hiljem (alates 9. aprillist) olin sunnitud aerutamisest mõneks ajaks aja maha võtma, kahjuks... Õnneks on ajastus parim vigastusega maadlemiseks!
Tol "saatuslikult" esmaspäeval tuli treeningut kaema ka füsioterapeut, ilmselt oli ka see üks välistest stiimulitest, mis pani mu endast andma kõik mis mul anda on, just tehnilises võtmes ja tõenäoliselt nõnda ma ka triitsepsi üle koormasin. Samas mõnel päeval sain justkui valuvabalt aerutada, siis neljandal päeval sai otsustatud, et võtan aerutamisest mõneks ajaks aja maha ja keskendun üldfüüsilise võimekuse tõstmisele. Lisaks aerutamisele on jõutreeningutel "no go" ka harjutused, mis sisaldavad kätt sirutavat liigutust.
Martin Tarkpea filmitud kaadrid karantiini ajast
Alustasime kohe taastusraviga, sain omal nahal (ja lihases) tunda sellist protseduuri nagu "dry needling", kuna ma nõeltega väga Sina- sõber ei ole siis tundsin enne protseduuri meeletut ärevust. Aga pean tunnistama, et torget pole tundagi, küll aga kõditab see nõelake vahel ebamugavalt ja magusat punkti lihases tabades võtab lihase isegi meeldivalt tõmblema. Väidetavalt jõudis nõel isegi maksimaalselt 4 cm sügavusele, ise vaadata ei julgenud, nii igaks juhuks...
Foto on illustreeriv
Kuna aerutamistreeningud on praegu teadmata ajaks tühistatud siis hakkasid neid treeninguid asendama jooksu-, ratta- ja sõudeergomeetri treeningud. Veloteek rattapoest sai Tanel Kangerti isikliku soovituse järgi rattapaar välja valitud ja jalgadele valu antud. Kohe kutsus Danek ka endaga "kruiisima", sain aru, et ees ootab 40 km pikkune rattatiir, tegelikult ootas ees aga ligi 80 km pikkune rattatiir maastikul, treeningaeg 4,5 tundi. Ütleme nii, et Daneki jalg on vähe teravam ja trenni lõpus jalad mind enam ei kandnud ja enesetunne oli oksendamiseni paha, aga kõik kannatan ära! Kuna mul varasem rattasõidu kogemus on ümmargune paranka, siis mees areneb praegu päevadega!
Süda jõuaks, aga jalg veel ei jõua...
Läinud nädal oli taastav. Veele ei saanud, juba ainuüksi ilmastikuolude tõttu ei saanud, sest jõgi lainetes rajaaerutamise aluste jaoks liialt võimsalt. Seega esimene taastusravi nädal läks väga õigesse kohta. Treenisin valdavalt korra päevas, treeningute sekka mahtus ka üks orienteerumine Raeküla metsas, kus praegu on põnev püsirada sees. Magusaim treening otseses mõttes oli aga rattaga maiustuse järgi sõitmine - 45 km pikkuse ringiga Pärnamägedesse moonirulli järele! Põnevaim ja ärevaim oli võimlemine ja oma esimene live treening ja -intervjuu Terevisiooni otseeetris. Otseeetril oli täitsa põnev mõju ühel jalal seismisele - muutus endalegi väljakutsuvaks harjutuseks. Kes tahab minu ja DTR füsioteraapia ja massaaž koostatud võimlemiskava kaasa teha siis kliki SIIA!
Kosmos on piiriks!
Taastaval nädalal oli mul 2 täiesti vaba päeva ja mõlemal otsisin endale viisi, kuidas ennast natukenegi liigutada. Neljapäeval ja pühapäeval olin üks neist, kes käis Pärnu jõekallast koristamas. Saak oli kahjuks korralik, prahti leiab igasugust: pudelid, madratsid, kanistrid, jalanõud, kalameeste tarvikud, rehvid jne. Mind inspireeris koristama Raimo Pull ja aerutamistreeningul kogetu (pääsesin napilt klaastaaraga kokkupõrkest) ja nüüd ma katsun anda enda panuse, et minu jaoks oluline koht, Pärnu jõgi, natukenegi puhtam oleks! Maru hea tunne on ka pärast!
Pullijüngrite hunnik 60m pikkusel kallasribalt
3 inimtöötunni saak
Paneme uue treeningtsükli rattad veerema! Tänase seisuga on jäänud võimalus, et septembri keskpaigas on mitte OM alade MM, nii et pöidlad pihku, et see peaks!
Kõigile (võistlus)näljastele! 1. - 3. mai toimuvad Sihtasutuse Noored Olümpiale eestvedamisel Eesti esimesed lahtised MV Remote Run'is. Registreeru ja toeta Sihtasutuse stipendiaate (k.a mind) ja pane märk maha! Ka mina võtan osa (tõenäoliselt 10 km jooksus), vaatame kui kaugele seljataha te mu jätate 😉! Loe lisaks SIIT!

"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye

5. aprill 2020

Mis on fookus, kus on fookus, kus on fookuse koht?

Viimase kolme nädalaga juhtus ilmselt rohkem kui kolme kuuga. Mõne võrra huvitaval kombel sain ma meedias enda seiklustega päris palju koormust, mistõttu ei leidnud ma jaksu, et kogu infot samaaegselt enda spordiblogis dubleerida ehk on nüüd hea aeg möödunu kokku võtta.
Paadi ninas on fookus!

Seoses "põnevate" sündustega on tulnud 2 korda oma plaani hinnata või ümber korraldada ja läinud nädala uudiste põhjal tuleb ilmselt korra veel plaan ja lähiaja eesmärgid üle vaadata:

1) Koju naasmisega oli tunnetus juba selline, et Euroopa OM kvalifikatsioonvõistlused on ohus, sellele vaatamata otsustasime isolatsioonis olles enda ja treeneri nägemuse järgi esialgset plaani täita antud oludes nii hästi kui vähegi võimalik. Motivatsioon püsis laes, sest kanuu oli hakanud liikuma üha kiiremini. Ei heidutanud tuule ja külmaga aerutamine Pärnu jõel ega üksikute saadaolevate raskustega jõutreeningud lageda taeva all. 

2) Esimese Eestis rassitud treeningnädala lõpus tuli uudis, et Olümpiamängud on aasta võrra edasi lükatud, kuna minu pääs pole veel tagatud, siis see ei heidutanud mind, võtsin seda (siiani võtan) kui kingitud lisanduvat aastat veelgi kiiremaks saamisel ja säilis veel lootus, et pärast jaanipäeva on lootust saada kanuuga stardijoonele. Nüüd otsustasime plaani muuta, sisuliselt läksime ettevalmistusplaanis tagasi kolme kuu võrra ehk treeningute intensiivsus langes, maht tõusis ja seda oli ja on siiani raske vastu võtta - kõige mõnusam periood aastast lükkus edasi, seda enam, et suudan kanuu juba päris kiiresti liikuma tõmmata.

3) Teise treeningnädala lõppu tuli uudis, et augusti keskpaigani aerutamisvõistlusi ei toimu. Pean tunnistama, et see uudis mõjus mulle halvasti, jäänud oli küll ainult 3 viimast treeningut treeningnädala lõpetamiseks ehk ka mitte kõige värskem olemine aga laupäeva hommikul ärgates ja õues tuule käes pendeldavaid puid vaadates ei tekkinud seda rõõmu, et minna aerutama ja veel intensiivsusega kuni anaeroobne lävi. Seega tuleb plaan uuesti üle vaadata, mõelda välja lähiajaks uued vahe-eesmärgid ja sihik paika sättida.

Miks ma käsitlen Olümpiamängude edasilükkamist kui kingitust? Eelkõige sellepärast, et läinud talvine ettevalmistus itaallastega oli kindlasti samm, kui mitte kaks, edasi ja Sitsiiliast lahkudes oli signaal selline, et kui olukord stabiliseerub siis olen tagasi oodatud, kasvõi juba sellel suvel kui ainult olukord lubaks. Füüsiline võimekus tegi põneva tõusu, mis tekitas endale küsimusi, et mida siis viimased 3 talvist ettevalmistuvat hooaega tehtud on? Tähtsaim ilmselt isegi on tehnilise poole järele aitamine, aga puudu jääb veel stabiilsusest. Kokkuvõttes, kui ma suudaksin itaallastega koos treenides kasvõi pool sammu juurde panna aastaga - olla aasta pärast vähemalt samas füüsilisel konditsioonis (loodetavasti ikka paremas) ja stabiilselt kontrollida oma tehnilist sooritust, siis hoidke piip ja prillid.
Team ITONIA
Aga enne nagu juba öeldud on vaja sihik paika saada ka lähitulevikuks. Sisuliselt tähendab võistluste ära jätmine kuni augusti keskpaigani, et ainuke variant võistlemiseks on veel maratoni MM 27. - 30. augustil, kuhu on ka aega jäänud pikad 5 kuud. Seega võiks olla see üheks väljundiks ja tõestamiskohaks selle aasta suvel. Nii, et ma ikkagi siiralt loodan, et kuskil lubatakse see loom mul seest välja lasta!
Kas olukord sunnib maratoniaerutajaks ümber kehastumist?
Treeningtingimuste osas on asjalood vähemalt väga head: sõber Carl- Daniel Haidak laenas mulle teadmata perioodiks (seni kuni minu kanuu Itaaliast tagasi jõuab, vist) enda kanuud ja EOK/Matti Killing tagasid ligipääsu ka Kalevi Sõudebaasi jõusaali, et ole ainult mees ja tee!
Ole ainult mees ja pane hullu!
"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye