15. detsember 2014

66.666...%

Avalikustan ka teisel nädalal toimunud sündmused...
Treeningud olid suuresti samalaadsed mis esimesel nädalalgi ehk siis suuri muutusi treeningkavas ei olnud. Enamasti pikemad otsad kuni 20 km ja kuni 6 minutised lõigud maksimaalselt 80% koormusega. Hommikuti mootori käima tõmbamiseks samuti kiiremad ja lühemad lõigud mis panid päevale kusjuures väga hea alguse :) Pikematel maadel sai sõidetud uued treeningrekordid: 20 km ajaga 1 tund ja 48 min - tavaliselt võtab sellise distantsi sõitmine aega 6-8 min rohkem ja 15 km ajaga 1 tund ja 18 min - seegi hea, aga rahul ei tohi olla, sest alati saab veel paremini :) Õnneks on jõunäitajadki paranenud ja külmalt rinnalt surumiskangile peale minnes enam 100 kg alla ei jää :) Uuendusliku poole pealt oleme loopinud topispalle - virutame palle vastu seinu ja maad ja sain nii mõnegi huvitava kommentaari: "Ma vaatan, et Joss on kohe eriti vihane kellegi peale!" Nädala lõpus saabusid Vahemerelt siia kurjad pilved ja tuuled, mis tõid küll endaga kaasa natukese soojema ilma, kuid kahjuks ka vihma. Vihma intensiivsus oli nii muljetavaldav, et tunnipikkuse treeningu jooksul olin sunnitud paati kaks korda veest tühjaks valama. Treeningute osas sai tehtud ka väikene vangerdus seoses kehvemate ilamstikuoludega. Laupäeva õhtune treening asendati vaba õhtuga ja pühapäeva vaba õhtu asendati treeninguga.

Muidugi, et 2000 m ajasõidud sõitmata ei jäänud! Kolm korda sõitsime ja mina tublisti sõit sõidu järel paremini. Esimene katse jäigi katseks - aeg 9:39 - kisselli sees ja kummiga stardis kinni, Teine sõit oli juba märksa parem, kuigi pingutuse taha jäi veel päris palju sekundeid kinni - aeg 9:16 - kui ma ei eksi, siis Sevilla vetel olen sõitnud ainult sekundi kiiremini. Kolmas ehk viimane 2000 m oli juba peaaegu see, mis olema peaks - aeg 9:05 - nagu öeldud sai, siis esimese nädala ajad saavad üle sõidetud ja nii oligi, aga et 30 sekundiga parandan, seda ma päris ei osanud oodata. Rekordile jääb kaotust veel 13 sekundit - elame, näeme ;)




Kestvus 23:34
Dinstants 197,1 km
Aerutamine 179,5 km
Jooksmine 18,5 km

7. detsember 2014

Sevilla

Olen jälle veel, ei jõua oodata mil jälle veel...
Tagasi Sevilla vetel treenimas, esimene nädal on juba kiiresti mööda läinud, kuid ega see kõige kergem ei olnud. Kolm trenni päevas ei olnud esialgu kehale just väga meelepärane tegevus ja üleüldse andis pisikene paus spordist natukene tunda. Päev päeva järel hakkas tekkima spordimehe tunne, kiirused kasvasid ja südagi hakkas kiiremini lööma. Selle pisikese progressi juures meeldis mulle kõige rohkem see, et mingil määral jõuab ka süstameestega koos sõita, muidugi natukese suurema pingutusega kui süstamehed. Nädala tipphetk oli treening Slovakia koondise kanuumeestega : Lubomir Hagara (OM'i 6. C-1 200m), Matej Rusnák (MM'i 4. C-1 5000m), Ratislav Kohút (MM'i 8. C-1 500m), tegu on siiski maailmaklassi meestega. Oma 90 min treeningu asendasin kibekiirelt 7 x 10 min, interval 2 min treeninguga ja oleme ausad see treening pakkus tõsise naudingu koormusena! 

Lubomir Hagara

Traditsiooniliselt sõitsime treeningnädala lõpus 2000 m lõike aja peale, seekord kolm korda. Ajad just hiilgavalt head ei olnud. Laeks jäi 9:32. Kaotust rekordile kalendriga! Kui järgmine nädal päris hauda veel ajama ei hakka ja sooritus vähegi rohkem maksimumi-lähedane on, ei tohiks selle aja sõitmine suuremat sorti kunst olla. Praegu sõidetud 2000 m alahindasin tugevalt oma võimeid - tundsin suurt raskust sõitmisel alles viimasel 500 m peal - alates esimesest meetrist tuleb sõita nii, et homset ei ole!

Treeningnädalalt kokkuvõttes harjus organism treenimisega hästi, treenitud sai mitmekülgselt nagu alati: aerutatud, joostud, jõudu treenitud ja mis kõige tähtsam jälgitud sai pingsalt tehnikat! Homesest uue hooaga nädalale peale!

Kestvus 24:00
Distants 211,6 km
Aerutamine 178,2 km
Jooksmine 33,4 km

Pärast treeninguid on sportlastele tavapäraselt ettenähtud ka päev puhamiseks, muidugi et aktiivseks puhkamiseks. Sai jalutatud linna vaatamisväärsusi vaatama, sest mida paremat on Hispaanias riigi iseseisvuspäeval teha, passida hotellis? Ei! 

Expo 92' 


Minu HIRM!

1. detsember 2014

Oma ala peal tagasi

Minu sulest siis veel eelviimast korda ajateenistuse kohta ka informatsiooni. Vähemalt 95% sellest on minu jaoks läbi ja need tulevased 5% on kindlasti kuki-muki.

Ajeteenistuse lõppu tähistasid muidugi viimased eksamid ja see kaua oodatud ja kardetud lõpurännak. Ausalt öeldes ei oska ma ainult öelda, et mida seal karta oli. Hirmutati 50 km’ga ja isegi see ei vastanud tõele, mina pigistasin oma GPS’iga välja „kõigest“ 42 km, mille läbimiseks kulus koos vaheülesannete täitmisega 18 tundi ja minutid peale. Rännaku ajal pandi proovile ka meie teadmised ja oskused. Muidugi iga eksimus tähendas lisamotivatsiooni näiteks jõest läbimise või siis tankimiini rännaku lõpppunkti kandmise näol. Tähelepanelik tuli olla ka marsuudi valikul, sest soo ei olnud just kõige kuivem koht ja mul endal õnnestus ära testida kui kergesti sõdur koos täisvarustusega läbi pinnase vajub, kuid oskuslikult teekonda valides oli võimalik kergelt külmunud soost läbi minna päris edukalt. Suureks katsumuseks olid viimased 4 km rännakust, mis olid aja peale läbimiseks. Selleks, et terve jagu kiirelt kohale viia võtsin enda kanda ka ühe kaasvõitleja seljakoti. Sidusin magamismati relvarihmaga ümber puusade ja asetasin koti matile + enda kott. Julgelt võib öelda, et tol hetkel oli mul varustust umbes 100kg juurde ja see andis tunda ka südamelöögi sageduses. Kiirusel 5km/h jalutades tõusis pulss 175 löögini minutis ja keskmiselt oli 171 lööki minutis. Külm auto viis meid otse pataljoni, kus ootas meid leige saun kell 6.00 hommikul. Kokkuvõttes oli hea põhjaladuv matk.


Vana hea 108 - Mikid reas 

Rännakujärgsetel päevadel anti meile ohtralt aega ka puhkamiseks ja varustuse hooldamiseks, kui aus olla, siis miski väga ei motiveerinud varustust puhastama, aga tehtud sai vast küll paremini kui varem. Ehk siis trenni sisuliselt teha pärast rännakut ei saanud aja puuduse tõttu. Kolmapäev vastu neljapäeva äratati meid üles kell 23.10 häirega, mis tegelikult osutus pidulikuks medalite üleandmise tseremooniaks. Minagi sain oma hõdedase medali kätte ja asusin seda endale külge õmble sel samal ööl kell 00.30!!! Neljapäeval kiideti tublimaid ja kuldmedaliste ja lasti meid teenitud puhkusele, kes 4-päevasele, kes pikemale. Nagu juba alguses mainisin, siis ajateenistus ei ole veel läbi ja küll tuleb veel postitus selle kohta!


Märgatud Tallinnas: Kojusõit


Kodus ootasid juba reedest väga korralikud treeningud. Kahjuks oli Pärnu jõgi juba jääsuppi täis ja sõita ei olnud enam võimalik, seega korralikud jooksutreeningud. Jooksukiiruse ja enesetunde suhe oli täiesti arvestatav, kui südametöö ja kiiruse suhe on siiski natukene kannatada saanud. Kuid küll selle pisikese vea välja ravime, sest esmaspäevast ootab mind, meid, kuum ja päiksepaisteline Hispaania Sevilla laager!





9. november 2014

Esimene metsalaager

Sain ka vapralt oma esimese metsalaagri tehtud, mis oli üpriski huvitav ja kõvasti huvitavam kui kasarmus olemine! Ja tervelt üks metsalaager ootab veel ees, mida ma põnevusega ootan! Ja nüüd täpsemalt selle nädala juurde.

Esmaspäeval saime oma esimese kogemuse veoki kastis sõitmise näol. Alustasime motoriseeritud rännakut Soodla metsadesse, et võtta ette huvitav nädal metsas. Enne veel kui metsa jõudsime jaotati rühm kolmeks jaoks ja muidugi peab igal jaol olema ka jaoülem ja õnn naeratas ka mulle :) Metsas elasime 12-kohalises telgis, kus külm ei hakanud, pigem võis magada aluspesu väel ja ka siis oli natukene liiga soe. Saime kätte ka oma esimesed NATO toidupakid, mis sisaldasid väga lihtsaid ja küllaltki maitsvaid toite, et nurisemiseks põhjust mitte jätta. Seejärel saime ka oma esimesed teoreetilised tunnid kätte ja metsalaagri hügieeni tunnid ning saimegi nautida oma esimesi unetunde metsas.

Väga pinglsalt sai harjutatud ka sööstmist ja katmist, hea aktiivne tegevus, kuna nädal aega olin sisuliselt treeningutest kõrvaldatud, siis üritasin asjadest võtta maksimumi, et kehale mingigi füüsiline koormus kätte saada. Veel olid meil rännakud 2 km ja 5 km täisvarustuses ja huvitaval kombel oli esimene neist ränkraske, sest rakmed ja seljakott oli kehvasti reguleeritud. Ja minu leivanumber orienteerumine oli ka sees ja ausalt seekord me ära ei eksinud, vaid jõudsime 2. kohale Reamees "Sierraga". Ning kõige toredam päev oli neljapäev, mil me kaevasime terve päeva omale kaevikuid, et maha pidada üks põnev lahing oma positsioonidel.

Reedene päev tõi meile huvitava teadaandmise, et kaevikud tuleb ka kinni ajada nagu polekski meid seal metsas olnud ning pärast motoriseeritud rännakut pataljoni ootas ees meeldiv varustuse hooldamine - relv ja labidas ja muud riided läigivad kui teemantid!

Nädalavahetuse veetsin treenides oma kodulinnas Pärnus. Alustasin M.Lelle mälestusjooksuga Niidumetsas - jooks, mis on sigaraske oma tõusude pärast. Õhtu veetsin lõõgastades, sest inimene peab hoolt kandma ka oma keha eest ja ideaalseks partnerik oli sel korral Estonia SPA. Pühapäeval kerge aerutamistreening, misa polegi juba nädal teha saanid ja peab mainima, et aerutamine on MÕNUS! Andis mulle veel puhanumad tunde! Ja pärast trenni tegin ilmselt selle aasta viimase supluse Pärnu jões! Väga hea ja värskendav!


Pildid eelmisest aastast!


1 km pikkusel ringil on 6 tõusu mille tõusumeetrid on rohkem kui 8 ! Ja ringe oli 10 !


Meestes 2. koht pole üldsegi halb tulemus arvestades olusid! Aeg 50 min 16 s ; Avg HR 194 (98%) 

2. november 2014

Teguderohke nädal...

Oi kus sellel nädalal olid mul huvitegevused. Sai marsitud, relva hooldatud, sprintida relva järele nappides riietes, treenitud ja ka märki lastud 25 m peal "pikutades"!

Esmaspäeval sai alustatud kohe pikema treeningpäevaga. Hommikul tund rauaga mängimist ja õhtul jooksime Piritale, tegeime kiired tund aega veepeal ja ohtralt rattaga sõitu. Ütleme nii, et ilus Kaitseväe dress Tallinna tänavatel ja jõgedel oleks pidanud silma küll jääma.

Teisipäeva alustasime hoopis huvitavamalt :) Hommikuse treeningu 26. minutil tuli keegi karjudes jõusaali akna taha "HÄIRE!!!" - sealt ka minu kõige kiiremad liigutused elu jooksul relvaruumi ja sealt edasi pataljoni ringkaitsesse :) Hakkas tunduma, et elu Kaitseväes hakkab ilmet võtma ju huvitavamaks minema, kuid asi mis häirima jäi oli see, et trenn jäi kohe väga-väga poolikuks kuidagi. Ning päev läks edasi marssides - tuli välja, et rühma taktitunnetus on täiesti kadunud ja on vaja harjutada marssimist ja tervitamist ja nii me siis harjutasime nii "paar" lipuväljaku ringi :)

Neljapäeval käisime tiirus ja ossapoiss, 25 m pealt lamades laskmine tuli täitsa välja. Kuid jätkuvalt relvad on minu jaoks NO GO - ei meeldi. Pluss relvad on pärast laskmist kole tahmased, mis annab sõduritele paar tunnikest tööd juurde hooldamise näol, mida on juba tehtud küll ja küll :)

Nädalavahetuseks lunastasin välja endale linnaloa ning sain sportida nii kuis hing ihaldas. Ärkasin juba hommikul vara pimedas, et  päeva alustada ja lõpetasin hilja pimedas :) Ja positiivne oli see, et nädalavahetusel sai testid palju seljas jõudu on ja hea meel on tõdeda, et seda on juurde tulnud! Nüüd aga sean ennast valmis järgmiseks nädalaks, et minna metsa ja nautida sõdurielu täiel rinnal NATO pakkide ja oma satsiga :)

2 STAADIONI JOOKS - esirida tugevamatele :)

Finiš - tagapool nõrgematele :)
7,5 km ajaga 28:03,9 ; Koht 20

25. oktoober 2014

Ajateenistuse 4. nädal

Järjekordne nädal on jälle Tallinnas möödunud ja see oli juba veelgi kurnavam kui eelmised. Hommikused treeningud on läinud järjest raskemateks ja ega õhtused treeningud Pirital veepealgi kerged ei ole. Saame veel nädalakese koos kõikide sportlastega treenida ning siis võtame osa juba esimesest metsalaagrist, mis kestab pikad ja kindlasti külmad ja sajurohked 5 päeva :)

Varajastel hommikutundidel olen küll harjunud tõusma ja trenni tegema, sest varasemalt tuli päeva esimene treening enne koolitunde ära teha, kuid kell 5.00 jõusaali minna on vähe teine asi. Õnneks ei lähe kaua vaja, et ennast käima tõmmata. Reeglina kuluvad treeningu esimesed 20 min organismi käivitamiseks, siis saab juba raskused ka kätte võtta, et ennast piinata - mida mulle ju hirmsasti ka teha meeldib :) Aga mida päev edasi, seda kergem on hommikust jõusaali seedida ja igal järgneval hommikul on olnud tunda ka kuidas võib kangile või hantlile kilokese juurde panna või paar korda rohkem liigutada raskust.

Mis puudutab pimedaid aerutamistreeninguid, siis tundub, et keskkonna vahetus on ka värskendavalt mõjunud. Pirita jõgi on küll väike, kuid armas koht, kus kolm korda nädalas õhtuti pimedas põlve peal nokitseda :) Küll aga tekitab peavalu väike temperatuuri miinus. Näiteks selle nädala ekstreemseim aerutamistreening oli -4 kraadiga, kui kaldad olid jääs ja jää ujus vastu paadi nina kolks ja kolks, ega tuulgi alla jäänud, oma 5 m/s puhus ära küll. Õnneks on jõgi kitsas ja suht koht kõrge metsaga ümbritsetud ja jõe peal saab pea iga ilmaga käia :) 

Nüüd on jäänud veel kaks päeva treeninguid Pärnus, lunastasin nädalavahetuseks linnaloa, ning kindlasti teen kaasa ka oma esimese võistluse ajateenijana, Pärnu Kahe Staadioni jooksu ning õhtul siban ruttu ruttu Pataljoni tagasi oma päevatööle aega teenima.

Reamees Karlson
Foto: K. Sepp
Pirita Aerutamisklubi
                                                                                                       


19. oktoober 2014

Pojast mees on Sul sirgumas...

Selle nädala lõpuks olen juba meelsasti 3 nädalat aega teeninud Tallinnas Staabi- ja Sidepataljonis. Midagi kurta küll ei ole, et see nii meeletult raske oleks, kui siis vaimselt kurnav ainult, sest kohati kipub igav olema seal. Võin öelda, et olen sattunud parimatest parimatega ühte tuppa ja aeg möödub meil koos üsna lõbusalt ja lennates.

Spordiga on asjalood samuti korras. Esimene nädal hoiti meid vähe rohkem kinni ja sportima väga ei lastud, isegi mitte spordirühma, kuid iga nädal edasi on lubatud natuke rohkem ja rohkem. Esimesel nädalal tegin läbi ka NATO testi, sain ikka oma 300 punkti suure varuga kätte. Nüüd, 3. nädalal, lasti sportlased ka jõusaali, aga on selles, et seda tuleb teha uneajast ehk hommikul kell 5.00. Kes tahab, see jõuab! Ja meie jõuame! :) Ning õhtuti on sportlastele 3 korda nädalas võimaldatud ka sportida väljaspool pataljoni, meie Andreasega käime Pirita Aerutamisklubis. Sportimise võimalusi väga siiski piiratud ei ole ja oma 10 tundi saame nädalas treenida, seega kõik on väga OK! 

Mis puudutab ajateenistust ja sööki siis kõik on viis pluss! Kõhu saab alati täis ja tihtipeale rohkemgi! Elu üle nuriseda ei saa. 

Ja natukene ka sellest, kuidas ma ajteenistusse läksin. Nimelt otsustasin ma rattale hääled sisse ajada ja natuke pedaalida. Nüüd on mul Pirital hea lihtne rattaga treeningutel käia! :)



25. september 2014

Kuni tänaseni...

Enne veel kui teisipäeval Eesti riiki teenima asun, mõtlesin, et teeks paar postitust ka. Kuna terve suve jooksul ühtegi postitust ei tulnud, siis nagu sõnu mida ritta seada, peaks olema palju, aga ei hakka tervet suve teieni tooma. Märgin ära, et sel suvel sõitsin 1000 m ühekanuul välja aja 4:01 U-23 MM'il Szegedis Ungaris, mis 19. koha. Veel jõudsin ära käia ka Prantsusmaal U-23 EM'il, mille kohta kommentaare kohe üldse ei tahaks anda. Ning spordiaasta tipphetk oli muidugi MM Moskvas juba täiskasvanute vanuseklassis, kus õnnestusin 5000 m sõidus, jõudes esitosinasse, 12. koht! Nüüd pommitan natukene fotodega.

FRA - meeleolu oli siiski hea :)

Turist

Turistid


Eesti koondis Prantsusmaal, pildilt puudu Baumid

Eesti koondis Ungaris 

Oh seda võistelmisrõõmu

Kasutasime ka metrood Venemaal

Ka Kremmel sai siniseks värvitud

Tervitused reamees Sulale 

Suurepärane Eesti koondis MM'il!

Ka kodustel võistlustel sai võisteldud, kõik võistlused siiani võidetud. Eestikatelt kuus kulda kuuest + maratoni kuld, mis teeb mind 18-kordseks Eesti meistriks. Andreasel tiitleid kokku 6.

Mulle 6 kulda, Andreasele 3 kulda ja pronks

Ja nüüd jõudsin oma postituse tegeliku eesmärgini - Jelgavas kauss ehk maraton, millest ei ole olnud raskemat! 22 km aerutamist 11 km pikkusel ringil ning kahe ringi vahele mahtus veel 150 m jooksmist. Esimene kilomeeter läks täiega, et Dangnisele, mees kes on 2012. a U-23 EM'i hõbe, 2013. a U-23 MM'i hõbe ja 2013. a EM'i 5., lainele jõuda, esimesed 5 km käis vahetpidamata spurtide tegemine üksteise maha raputamiseks, õnneks talusin mina seda paremini ja finišijoonel oli edu ligi 2 minutit.

Esikolmik 

8. juuni 2014

Mäng hakkas pihta

Saangi rõõmuga teatada ,et minu gümnaasiumipõlv on läbi ja spordipõlv saab veelgi suurema lennu sisse! Aga kiirelt kokkuvõttes need kuu ja 15 päeva, siis on olnud vahe peal 5 võistlust ja neist kolm väljas pool Eestit.

1 - Avastart Lätis Jelgavas 6000 m ühekanuul. Ise oleks lootnud natukene paremat aega ja koha võrra oleks võinud ka ju paremini, sest kuld sätendab ikka paremini kui hõbe ;) Väikene kaotus lätlasele polnud sel päeval häbiasi, küll edasine hooaeg asjad paika paneb.

2 - Avastart Eestis Tartu Kevadregatil 5000 m ühekanuul, kus võidus polnud kahtlust, tundus, et talvel ammutatud jõud pani asjad kohe stardist paika ja nii ma läksingi, küll ei olnud konditsioon nii hea, et sõidust endast viimast võtta, aga hooaja alguse kohta läheb küll.

3 - Karikavõistluste 2. ja 3. etapp Narvas ja Aidus uuel valmival sõude- ja aerutamiskanalil. 200 m sai sõidetud võimsa isikliku rekordiga, mida ei julgegi tunnistada, sest aeg oli liiga liiga hea minu jaoks - 42.38. Üllatuslikult olin järgmisest konkurendist 1,1 sekundiga ees ehk siis üpris kindlalt. Ja päev hiljem Aidu kanalil 5000 m, mis oli ka kindel võit minu jaoks.




Minu hotell 2 võistluspäeva vahel



4 - Vast kõige huvitavam ja raskeim võistlus minu jaoks sel aastal - International Regatta Piestany. Nagu mullugi lõpetasin oma leiba sisse tooval distantsil, 1000 m ühekanuul, kolmandana ja veel ulmelise ajaga - 3.55,68. See on 7 sekundit kiirem minu eelmisest ajast, kuid tagant tuult arvestades päris rekordiks seda lugeda ei julge, kuid siiski hea algus hooajaalgusele. Kaotus võitjatele oli 2 sekundit, mis on täiesti tagati tehtav, kui ka stardi korda saan ja ei tohi unustada ka tehnilist poolt!

Vajuta pildile ja vaata sõitu :)


5 - Srubadu airi ehk Hõbedne aer, sprindivõistlus Lätis Limbažis. Täitsa OK võistluse tegin. Eelsõidust sain otse finaali ja kahjuks oma 4. aega finaalis hoida ei suutnud ja langesin 6. kohale. Medalist jäi lahutama 0,4 sekundit, mina usun, et ma olin medaliväärilist sõitu võimeline tegema. Kahesega õnneks tõime kastanid tulest välja ja pronksise autasu ikka saime Andreasega.



Mis edasi? Edasi teeme trenni ja valmistume tulevasteks võistlusteks Prantsusmaal, Ungaris, Venemaal ja muidugi ka Eestimaal. Plaanidekohaselt läheme külla juba Viljandi kolleegidele, et seisval veel treenida ja konkurentsi rohkelt treenida.

Ja muidugi, 21. juunil kõik Pärnusse Vallikääru Sprindile kaasa elama! Õhtu algab 18.00 ja Eesti paremik aerutamises on kohal, et saata Vallikäärus esinevaid muusikuid. Näeme Pärnus!


26. aprill 2014

Lõpp pole muud kui uus algus

Vaatan, et ma olen ikka väga laisk olnud ja lausa 2 kuud ja 10 päeva on möödas viimasest postituses. Loodame, et siia hakkab uuesti infot tekkima minu tegemistest, eriti nüüd, kus kooliga on lõpuks ühele poole saadud, saab korralikult trennigi teha ja puhata. 
Kiirelt teen ülevaate selle kohta kus käisin ja mida tegin. Käisime koondisega Horvaatias laagris märtsi kuus, imeilusas väikelinnas nimega Skradin, trenni tegime nagu loomad, nüüd polegi muud, kui kõik see võim, mis laagritest ammutatud on, panna tõmbesse ja teistele tagatulesid näidata. Laagrist tegin ka väiekse kokkuvõtva video, milline minu päev tavaliselt laagris välja näeb. 




Kõige kangemad koos

Laagrist tagasi tulles võttis ka Eesti meid soojalt vastu ja panime loomamoodi edasi. Tegime ühe kergema nädala ja siis 3 tugevat otsa, mis saigi täna läbi. Vahepeale jäi veel ka Luite jooks, kus õnnestus isegi meesjuunioride vanuseklassis kolmas koht saavutada, mis oli suureks üllatuseks, jooksuvorm on kuidagi kahtlaselt hea! Ja vorm vee peal läheb aina paremaks! Kui jooksen hästi, siis olen ka vee peal hea! Tsükkli lõpetasime ajapeale sõitudega, 3 korda 2500m. Esimene kord individuaalselt 11.38, sõites arvasin küll, et alla 12 minuti küll ei tule, tunne oli, et enam rohkem valesti tehniliselt küll sõita ei saa, järelikult oli jõudu rohkem, mis aja siiski alla 12 minuti tõi. Teine kord juba ühisstardis ja hoopis teine minek, aeg 11.32, sellega olin juba väga rahul, ausalt öeldes ei oleks osanudki sellist aega loota hooajal hakul. Kolmas 2500m oli enne starti juba kaotatud, ei leidnud enam endas motivatsiooni, et end kooma sõita. aeg 11.53 - normaalne. 
Kolmapäval teen oma esimese riigieksami - eesti keel ning neljapäeval oma esimese võistluse Lätis Jelgavas täiskasvanute klassis, võidu nimel! 
PS, ei jää ka Vallikääru Sprint 2014 sel aastal toimumata!


16. veebruar 2014

A2K Sport Võiste "Tartu" Maraton

Kahjuks teatati esmaspäeval, et selle aasta rahvapidu Tartu Maraton jääb kehvade lumeolude tõttu ära, seega ei hakanud sel nädalal ka siis koormusi enne TM alla laskma ja panime täiega edasi. Kuna suusatamise olud on Pärnus võimatud, siis tuli hästi palju jõusaali tunde ja ohtralt ujumise kilomeetreid ning hulganisti minuteid ühe koha peal aerutades basseinis, no ja paar jooksu kilomeetrit ka, et siis soojendusjooks kodust trenni ja trennist lõdvestuseks tagasi. Pean mainima, et enesetunne on iga nädalaga järjest paremaks läinud ja seda näitavad ka maha peetud võistlused sellel nädalal. Tervelt kaks kalassika võistlust tegin kaasa sellel nädalal. Aga kui veel rääkida treeningpäevadest, siis algavad need nagu ikka hommikuti kell 6.20 enne kooli ja lõpevad 7.50, et siis natukene ikka tundi ka saaks hilineda :) 

Kolmapäeval võistlesin Peltonen Cupi II etapil, kus oli 7,5 km klassikat ühisstardist, mis oli väga meeldiv. Algusest läksime viiekesi eest ära ning hiljem said omakorda 2 veel minema, seega oli minu võistlus 3. koha peale. Kuna ma nii osav olen ja 2 km enne lõppu endale kepi täiega saapasse kinni lõin ja kukkusin, siis jäingi 5. koha peale, lõin niivõrd kõvasti, et jalg oli verine! Vahe Andreasega jäi 10 sekundit, nii kahju oli, sest tunne oli väga hea ja oleksin võinud lõpus vajutada nii mõndagi selgeks!

Jõusaalis 125 kg'iga möllamas



Nüüd aga "Tartu" Maratoni juurde! 21 korda 3 km! Kui alguses suuski testisin siis ei arvanud ma küll, et hästi võiks minna! Kuid ma jätsin ühe väga väga olulise asja kahe silma vahele! Ka teistel olid keerulised ilmastikuolud ja raske rada :) Start antud ja esimene laskumine, see ei lubanud küll head, olin küll teisel positsioonil, kuid see kuidas mind edasi lükati oli kurjakuulutav, et teistel on niivõrd palju kiiremad suusad? :O Aga distants oli piisavalt pikk, et raske tööga ennast eesotsas hoida. Pärast kuuendat ringi läks huvitavaks, oponent vahetas suuski ja tegi kiirendusi, püüdsin uuesti kinni, kosusin ja läksin ise vedama. Näha oli, et tõusude peal oli Tarvi jännis ja nii ma 8 ringi enne finišit vajutasin, mõtlesin ka, et ehk liiga vara sõitsin eest ära, aga mis tehtud see tehtud ja tuleb lõpuni kannatada! Muide väga tähtis oli rajaabiline Tiina, kes mind igal ringil väikese spordijoogiga kosutas. 24 km'iga kasvatasin edu 1 minuti ja 38 sekundi peale. Kolmas oli juba üle 11 minuti maas. Muide ainult üks võistleja jäi mul kinni püüdmata, ülejäänutele sõitsin ringi sisse! Andreas oli täna kuidagi väga liimist lahti ja alles 4. kohal. Suusad jällegi A2K Spordilt ja väga väga suured tänud üliheade suuskade eest! Ütleks, et need OneWay mehed, kes ütlesid, et A2K Sport ei oska suuski määrida, siis võtke siit! ;) 



Fotod: Pärnu Postimees Ants Liigus




7. veebruar 2014

32. ehk kuidas iidol ja füsioterapeut "nooreneb"

Aasta oli siis 2006, kui mina oma esimestele treeningutele aerutamises jõudsin! Kohe tärkas silma üks mees, kelle rinnalihased olid suuremad kui mina ise. Sellest ka siis rinnalihase uus nimi - Daneki lihas. 2007. aastal toimus muutus, kolisin süstast kanusse üle ja tegin endale kiirelt selgeks, et see mees, see kuradima suur Danek, omal ajal Eesti parim kanuumees, ma tahan olla nagu tema! Lihased ja värki, uhked paadid, aerud, suusad, korralik üldine treeningvarustus pluss resimine mööda laia maailma. Kui ma juhuslikult kuulsin, et Danek oli juba 14 aastat treeninud, siis ma lubasin, et ma ei jää lahjemaks ning nii ma oma esimesed sammud aerutamises tegin Danekiga õlg õla kõrval, tegelikult olin igas asjas tükkmaad taga pool :) Aastad on läinud ja Daneki teatepulk on edasi antud, õnneks ikka koduklubisse! Nüüd on minu üks eeskujudest, kes ka aasta aega mulle füsioterapeudi eest on olnud ja meie koostöö on olnud meeldivalt VALUS! :D Danek, palju palju õnne Sulle! 

Esimene võistlus kanuuga, nii Andrease kui minu seljas Daneki käest laenatud särgid (2007)

Aastal 2009 sain enda kasutusse Daneki välgu!

2010. aasta parimad kanuutajad vasakul ja parmal äärtes

Ning nüüd leiab Daneki viimane tipp-paat kasutust maratoni sõitudel

No ma räägin, suur suur suur....

Veelkord palju õnne!