29. juuli 2020

Magus raud

Viimase postituse lõpetasin pigem ärevate nootidega, kus kogu tiim mu ümber oli väga segaduses, et miks organismile positiivse varjundiga sisendi andmine hästi ei mõju, pigem oli lõpptulemuseks väljund negatiivse märgiga ehk ma olin tühi, midagi polnud endast juurde anda, samas ära ka ei väsinud. Nüüd on üks versioon tekkinud mis seda põhjustada võis. 
Be 1st! / I'm 1st!
Suure tõenäosusega panin ma probleemile aluse 6,5 nädalat tagasi, kui kehakoostise analüüsi tulemus ei olnud päris see mis ta olla võiks - rasvaosakaal kehas 13,5%, eesmärgiks oli seatud võistlusteks 10% peale jõuda. Saadud tulemust analüüsides jõudsime järelduseni, et selleks, et septembri lõpuks seatud eesmärgini jõuda on vaja eesmärgi nimel vaeva näha s.t toitumine võiks olla teadlikum ja kontrollitud. Toitumine saigi kontrolli alla, pea kõik toidukorrad said vastavasse äpp'i kirja pandud ja läbi analüüsitud, ainult et… Meetod rasvamassi vähendamiseks sai valitud vale. Minu dieet oli suviste intensiivsete treeningute kõrval väga süsivesikute vaene. Kui äsja ilmunud Sportlandi Be 1st! podcastis sai öeldud, et olen toitumise teadlikult luubi alla võtnud, et google aitab sellele kaasa. Nüüd tahan öelda, et MA EKSISIN (ei tulnud infokülluses toime) ja soovitan siiski targematega konsulteerida enne kui nii olulisel osal muudatusi sisse viima hakkate! Mina saan tänulik olla oma treenerile, pere- ja spordiarstile, kes kiirelt reageerisid, organiseerisid vereanalüüsi ja nende tulemuste analüüsi, et nõel heinakuhjast leida. Esimesed 4 nädalat ei tundnud ma ennast kurnatult, kõht oli otses mõttes valku täis (tühja kõhtu ei tundnud) ja ka visuaalne pilt läks nähtavalt teravamaks, aga siis kui välk ja pauk olin teine mees, jõuetu midagi treeningul korda saata - lihaste glükogeeni varud olid suure tõenäosusega otsakorral. 

Et tehtud veast kiirelt taastuda langetasime treeningkoormust, ning et eelmises lõigus öeldu, et arutage asja omaala spetsialistidega ei jääks lihtsalt soojaks väljahingatavaks õhuks suust, võtsingi kohe ühendust Martin Luigega. Martin on aerutamistaustaga spordimees, kelle kutsumuseks ongi toitumis- ja treeningkavade koostamine ning kogemust on mehel kappadega.
Sündmuste mõistes oli nädala põnev! Kohe nädala alguses usaldas Eesti Olümpiakomitee terveks päevaks minu kätte oma Instagrami konto, mis on väga lahe ettevõtmine. Sain tutvustada Eesti olümpiafännidele ennast kui inimest ning loomulikult kanuuaerutamist kui OM ala! Kolmapäeval kasutasin võimalust treenida radade vahel, selleks tuli sõita Pärnust 130 km lõunasse Limbažisse, kus on üheksa 1000 m pikkust aerutamisrada vees. Radadel sõit on oluline distantsi tunnetamiseks, julgelt võib paralleele tõmmata kergejõustiklastega (kuskil metsarajal või maanteel treenides staadionil 400m peal head nahka ei tule). Ja nii ma seal tunnetasin 1000 m distantsi, maru pikk tundus… veel. Fookust aitas hoida spordipsühholoogiga harjutatu - seatud tegevuseemärgid ja eelnenud visualiseerimised ehk kogu sõit käis 10 tõmbe kaupa.
Nädal lõppes võistlustega kodujõel 1000 m ja 500 m distantsil. Ma olin õnnelik selle üle, et ma suutsin taaskord endast pingutuselaadse poisi välja võluda. 1000 m peal oli kavas ka väike vimpka! Ühekanuul oli tulemuseks 4:20, võttes arvesse füüsiline- ja vaimne pingutus, hindeks 3/5. Uue tööriistana on mul kasutusel laktaadianalüsaator, mida on väga lihtne soetada MEFO veebipoest (#notsponsored), mis näitas tulemuseks 10,2 mmol/l ehk see juba ise näitab, et pingutus oli tagasihoidlik. Laktaat määratud, anti mulle alla uus paat - ühesüst! Jep, olin ennast üles andnud ka meest süsta võistlusklassis, olin ju vigastuse ajal seda mõned korrad harjutada saanud. Kuna kanuu ja süsta startide vahe oli 14 minuti, siis selleks, et ma üldse süsta starti jõuaksin tõstetigi mind otseses mõttes kanuust süsta. Purdest stardijoonele sõites (1000m) oli mul lähteni aega napid 5 minutit, sisuliselt lõiguga starti ja võidusõiduga tagasi - 4:21, hinne 5/5! Võitlust 3. koha eest jagus viimaste meetriteni ja lõpuks lahutaski 3. ja 4. kohta 0,53 sekundit. Tegin päris hea lõpuspurdi, kuid sel korral jäi vahe minu kahjuks. 
Auk näppu ja paadivahetus (roosa süst on juba sõiduvalmis seljataga)
500 m distantsi alustasin hästi, poole distantsini täitsin pisikeste viperustega oma plaan A'd, siis läks koos kaatrite tekitatud külglainetusega väga raskeks aga lõpuni ma end imesin - 4/5. Pingutus oli kindlasti mehisem, aeg 1:51 ka päris heast puust (rekord 2 sekundit kiirem), aga arvestama peab ka sellega, et kõik ilmastikuolud mängisid superaegadele kaasa. La = 15,9 mmol/l. Antud startide põhjal julgen öelda, et juba esimese nädalaga hakkasin hoogsalt kosuma - asjaosalistele tänu!
Ready to Kayak'n'Roll
Uut nädalat alustasin ma Tallinnas Harku järvel treenides, esimesed 2 päeva olen treeninud üksinda, mõned treeningud saab ehk isegi kohalike süstapoistega koos teha. Siiani on järv olnud kõike muud kui ma mäletan aastatetagustest aegadest - merelainete asemel on olnud peegelsile järv. Sekundeerin eelmise lõigu lõppu, energia hakkab vaikselt tagasi jõudma ja päris mõnus on mõne treeningu lõpus "magusat" raua maitset suus tunda! 

"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye



19. juuli 2020

Magusa järele janunen!

Another 3 weeks in the books. Mööda läks nädalane laager Viljandis, esimene Xdream, taastav nädal koos koormustesti ja Pühajärve regatiga ning ka töisem nädal Pärnus "uhkes" üksinduses. Kronoloogilises järjekorras kõigest lähemalt.
Enne testi oli pöial püsti, veel...
Esimene päev Viljandis näitas väga selgelt, et noored süstapoisid on talvega kõvasti rammu juurde kasvatanud ning minu mõnevõrra kehvem erialane võimekus ei luba veel nina ninas noorte süstapoistega võidu sõita. Olin ühtäkki enesegi jaoks ootamatult olukorras, kus olin treeningutel jälitaja rollis. Veel 50:50 küünarnukiga jätsin ka mõned kanuutreeningud pooleli, alternatiiviks valisin süstatreeningud. Plaane lõi sassi ka väga tuuline ilm, mistõttu osad veetreeningud ei täitnud kindlasti oma eesmärki seoses tormituulte ja -lainetega, kehvematel päevadel tuli treening suisa vee pealt maa peale üle tuua. Kokkuvõttes jäi Viljandi laager kuidagi väga kripeldama, täpp i'le jäi kindlasti panemata, vaatamata sellele, et sportlased kellega koos treenida olid kiired.
Kui Viljandis jäi täpp i'le panemata siis läinud treeningtsükli viimasele koormavale nädalale pani mõnusa rasvase täpi Ace Xdream Elva etapp. Eesmärkideks oli B- rada esiteks lõpetada, teiseks teha võimalikult vähe vigu, mis tooks kaasa trahviminuteid ja kolmandaks kanuuga ikka eesotsas olla. Eesmärgid said täidetud möödaminnes, teine kord võiksime ka õigeks ajaks starti jõuda ning legendi põhjalikumalt lugeda, et ei võtaks kõiki üleliigeseid punkte ära. Tundus, et tiim pidas ka ilusti vastu ja pärast kuut tundi ratast, kanuud, jooksmist ja ujumist olid naeratused jätkuvalt näol! Tänks Janno & Anna, et vahva väljakutse õhku viskasite! Trahvi tuli ka ainult 15 min!
Põhimõtteliselt võitsime 
Üks põhjus miks me starti hilinesime oli kaardialuse projekteerimine oma peas ja selle elluviimine - vaja läks kinkekarpi, kahte metallist riidepuud (tagantjärele tarkus - piisanud ka ühest) ja kahte oksa.
Taastaval nädalal oli päris laastav lõpp. Esialgu laupäeval toimuma pidanud Pühajärve regatt lükkus tormimõõtu tuulte tõttu päeva võrra edasi pühapäevale ja ning pühapäeval toimuma pidanud koormustest tuli päeva võrra varasemaks. Koormustest kanuuergomeetril näitas, et organism on (vist) hästi treenitud, mida toetavad ka jõunäitajad ja jooksutulemused, küll aga ei ole head lood kanuuspetsiifilise võimekusega. Seda negatiivse varjundiga informatsiooni tuleb võtta väga rahulikult - targalt treenides on võimalik septembri lõpuks olla seal kus tarvis, tuleb arvestada sellega, et otseteid pole, prioriteet nr 1 on küünarnukk korda saada.

Päev hiljem toimus pea ideaalsetes tingimustes Pühajärve regatt - 5 km. Arvestades hetkevormi siis ajaline kaotus rekordile oli tühised 4 sekundit, mida võib kindlasti võiduks lugeda. Võistluseks oli mul endale seatud 4 erinevat eesmärki, millest 3 täitusid kenasti:
  1. Jõuda valuvaba küünarnukiga finišisse - TEHTUD
  2. Võita meestekanuu võistlusklass - TEHTUD
  3. Võita klubikaaslase Keviniga sõlmitud kihlvedu kohvrile kaljale - TEHTUD
  4. Olla absoluutarvestuses 6 parima seas - olin 9. - TULEB UUESTI PROOVIDA
35 minutit pärast finišeerumist anti lähe juba uuele stardile - 10 km, sedapuhku legendaarse aerutaja ja aerutamistreeneri Heino Kurveti mälestuseks, kes käesoleval aastal läks taevasesse riiki. 10 km oli Kurveti lemmikdistants, samal distantsil saavutas 1971. aastal Heino MM'il NSVL'i esindades neljasüstal KOLMANDA koha. Minu jaoks oli see kohustus/austusavaldus, et ma olen stardijoonel, paadiklassiks oli sel korral meeste kahekanuu. Kahesüsta peale minu ja Andrease hammas ei hakanud ja lõpetasime memoriaali teisena. Taustaks Heino Kurvetist veel nõnda palju, et tema oli treeneriks minu treenerile Tiina Hodakovile ja teisele Pärnu treenerile Uko Kõrgele. Tegemist oli kuldsete kätega mehega, kes pälvis oma kodu, Lusika talu, ehitamisse panustatud töö eest ka Viljandimaa kauneima kodu tiitli 1998. aastal.
Võitjad Pühajärvel ja Heino Kurveti memoriaalil
Läinud nädal tõi kaasa endaga päris olulise koormuse tõusu. Keha ei olnud nõus seda aga vastu võtma - valmisolek, värskus, tahe, motivatsioon jpt nüanisid käisid kui ameerika mägedel ja vägagi ettearvamatult. Veelgi arusaamatum tundus see kõik selle taustal, et olen suurema fookuse pannud korrapärasemale taastumisele ja toitumisele. Unetunde kogunes öösel minimaalselt 8,5 ning lisaks vähemalt pooltunnikest iluund lõunalgi. Iga päev lähemale nädalalõpule muutusin ma koos treeneriga ärevamaks, mõtted enda peas muutusid järjest enesekriitilisemaks - laupäev & pühapäev juhe seinast välja. Reedel saatsin ka vere analüüsimisse, loodetavasti annab see mingit infot, vastasel juhul on vaja otsida nõela heinakuhjast. Veel parem oleks kui see oli kordumatu anomaalia - limonaadi on sidrunitest sel hooajal pigistatud juba küll, janunen juba millegi magusma järele!
Uni ja seda soodustavad tegurid kasutusel ja/või kontrolli all

Meenutusi J2o2osep 25 üritusest:

Paavo vettehüppe stiilinäide
Multitalent uut ala avastamas

"Punaste kukepükstega poiss" Ermo 
SabotörAnna
Pärnu klubi tegelinskid
This time powered by non- alcoholic Sauna Session by Tanker Beer
Nüüdsest kroonitud pea - KING. suurus 43 - tänan Tarkpead!
Klääbu
Klääbu teeb puust ja punaseks

Tänks Maks & Moorits, BalSnack ja Tanker, teieta nii meeleoluks see spordipäev poleks olnud!
"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye

4. juuli 2020

Sidrunitest limonaadi!

Pea 3- kuuse postituse pausi järel oleks viisakas Teile natukene infot juurde pritsida. Viimane postitus rääkis sellest, et ma ei ole praegu 100% terve ja pole võimeline kanuud sõitma, ühtlasi oli üsna selgusetu mis saab võistlushooajast. Tänaseks on nii mõnedki asjad natukene selgemaks saanud ja kohe ka neist lähemalt!
Daydreaming
Oluliseim on ilmselt info, et kuidas tervis vastu peab - paranen, aga visalt. Viimased 3 nädalat olen saanud üle poolte veetreeningutest kanuuga kaasa teha, aga üsna julm on praeguse seisu võrdlemine märtsikuise seisuga. Samas tuleb endale aru anda, et 10- nädalane kanuu paus jätab paratamatult oma jälje ja tuleb kannatlikult treenida, et jõuda tagasi märtsi kuise tasemini.
Mida ei jätku on kannatus - teadmine, et 23. septembril algavad Ungaris Szegedis mitte Olümpialade maailmameistrivõistlused tekitavad parasjagu stressi ja käristust, et kiiresti kanuusse tagasi saada ja taastada see mis oli märtsis. Kahjuks olen juba lisapinge tõttu ämbrisse astunud ehk  olen endalt liialt kiiresti liialt palju nõudnud ja oma taastumist pidurdanud. Tuleb ikka ise reha otsa astumised ära astuda, et aru saada... 

Vigastuse taustast - tegemist on küünarnukis triitsepsi kõõluse koormusvigastusega. 8. mail sain küünarnukki vereplasma süsti ja pärast seda on olukord koos spetsiaalsete harjutustega (isomeetrilised, ekstsentrilised) ja elektristimulatsiooniga paranenud. Prognoos on, et minimaalselt võtab 100% jõudluse juurde tagasi jõudmine aega 6 kuud. Regulaarselt olemegi mõõtnud triitsepsi valuvaba jõudlust, algust sai tehtud 3 kilogrammiga ja jõudnud olen 12 peale, minna on vaja 30 peale... Pikk tee ootab veel ees!

Kui juba jõu juurde oma jutuga jõudsin, siis jõusaalis olen saanud askeldada korralikult, modifitseeritud kujul on kavas harjutused, mis nõuavad käe sirutamist. Füüsiliste näitajate seis on  väga hea! Isiklik rekord Pärnus tõmbes vastu lauda - 120kg, 2 minuti testis 60 kg kangiga 86x, lõuatõmbeid 69. Ega aeroobne võimekuski langenud pole, pigem on väga hea - 10 km jooks SA Noored Olümpiale virtuaaljooksu raames 37:50 ja Cooperi test 3,44km. Põhi millele kanuuvormi uuesti rajama hakata on SUPER!
Uued võimalused oma füüsilist testida ja ka mind toetada!
Enne kui ma kanuusse tagasi sain ja praegugi kui ma kanuud sõitnud olen on minu lemmikuteks alternatiivseteks treeninguteks olnud esiteks #BMC maastikurattaga sõitmine ja teiseks süstaga sõitmine. Alguses sõitsin matkapaadiga, tänaseks olen julguse kokku kogunud ja suudan juba rajaaerutamise süstalaadse tootega süstapoistelegi pinget pakkuda.
#RideBMC 
Treeningkaaslased on tugevad, aga kes? Pane kommentaaridesse oma pakkumine, kes on pildil! 😉
 
Kokkuvõttes, jah, praegu on üsna keeruline periood, tundub, et hullem on möödas ja küünarnukk lubab ühe enam leida endast võitjat! Positive thiniking is the key!

Kogu see kriisiaeg ja sellest väljumise aeg on andunud võimaluse mais ja juunis askeldada "väljadel" kus muidu tiheda võistlusgraafiku tõttu askeldada ei oleks mõistlik. Juuni lõpus korraldasin vähemalt üle 10 aasta oma sünnipäeva koosviibimise koos sportlike tegevustega Pärnu Aerutamisbaasis ja juuli algusesse on planeeritud natukene ekstreemsem osavõtt Xdreamist. Kui sellised võimalused on kätte antud, siis tuleb need ka ära kasutada - ma loodan, et oma edaspidise karjääri jooksul ma enam selliseid aegu ei näe! When life gives you lemons, make lemonade!

"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye

20. aprill 2020

"Aeg maha" & rattad veerema!

Vaatamata segastele aegadele on "croissantid karantiinis" korralikult treenida saanud. Pärast viimast postitust alustasin kenasti aerutamistreeningutega aga... juba 3,5- nädalane pikkuseks veninud treeningtsükkel ja soov uut treeningnädalat võimsalt alustada muutsid juba niigi hella küünarnuki väga hellaks ja  neli päeva hiljem (alates 9. aprillist) olin sunnitud aerutamisest mõneks ajaks aja maha võtma, kahjuks... Õnneks on ajastus parim vigastusega maadlemiseks!
Tol "saatuslikult" esmaspäeval tuli treeningut kaema ka füsioterapeut, ilmselt oli ka see üks välistest stiimulitest, mis pani mu endast andma kõik mis mul anda on, just tehnilises võtmes ja tõenäoliselt nõnda ma ka triitsepsi üle koormasin. Samas mõnel päeval sain justkui valuvabalt aerutada, siis neljandal päeval sai otsustatud, et võtan aerutamisest mõneks ajaks aja maha ja keskendun üldfüüsilise võimekuse tõstmisele. Lisaks aerutamisele on jõutreeningutel "no go" ka harjutused, mis sisaldavad kätt sirutavat liigutust.
Martin Tarkpea filmitud kaadrid karantiini ajast
Alustasime kohe taastusraviga, sain omal nahal (ja lihases) tunda sellist protseduuri nagu "dry needling", kuna ma nõeltega väga Sina- sõber ei ole siis tundsin enne protseduuri meeletut ärevust. Aga pean tunnistama, et torget pole tundagi, küll aga kõditab see nõelake vahel ebamugavalt ja magusat punkti lihases tabades võtab lihase isegi meeldivalt tõmblema. Väidetavalt jõudis nõel isegi maksimaalselt 4 cm sügavusele, ise vaadata ei julgenud, nii igaks juhuks...
Foto on illustreeriv
Kuna aerutamistreeningud on praegu teadmata ajaks tühistatud siis hakkasid neid treeninguid asendama jooksu-, ratta- ja sõudeergomeetri treeningud. Veloteek rattapoest sai Tanel Kangerti isikliku soovituse järgi rattapaar välja valitud ja jalgadele valu antud. Kohe kutsus Danek ka endaga "kruiisima", sain aru, et ees ootab 40 km pikkune rattatiir, tegelikult ootas ees aga ligi 80 km pikkune rattatiir maastikul, treeningaeg 4,5 tundi. Ütleme nii, et Daneki jalg on vähe teravam ja trenni lõpus jalad mind enam ei kandnud ja enesetunne oli oksendamiseni paha, aga kõik kannatan ära! Kuna mul varasem rattasõidu kogemus on ümmargune paranka, siis mees areneb praegu päevadega!
Süda jõuaks, aga jalg veel ei jõua...
Läinud nädal oli taastav. Veele ei saanud, juba ainuüksi ilmastikuolude tõttu ei saanud, sest jõgi lainetes rajaaerutamise aluste jaoks liialt võimsalt. Seega esimene taastusravi nädal läks väga õigesse kohta. Treenisin valdavalt korra päevas, treeningute sekka mahtus ka üks orienteerumine Raeküla metsas, kus praegu on põnev püsirada sees. Magusaim treening otseses mõttes oli aga rattaga maiustuse järgi sõitmine - 45 km pikkuse ringiga Pärnamägedesse moonirulli järele! Põnevaim ja ärevaim oli võimlemine ja oma esimene live treening ja -intervjuu Terevisiooni otseeetris. Otseeetril oli täitsa põnev mõju ühel jalal seismisele - muutus endalegi väljakutsuvaks harjutuseks. Kes tahab minu ja DTR füsioteraapia ja massaaž koostatud võimlemiskava kaasa teha siis kliki SIIA!
Kosmos on piiriks!
Taastaval nädalal oli mul 2 täiesti vaba päeva ja mõlemal otsisin endale viisi, kuidas ennast natukenegi liigutada. Neljapäeval ja pühapäeval olin üks neist, kes käis Pärnu jõekallast koristamas. Saak oli kahjuks korralik, prahti leiab igasugust: pudelid, madratsid, kanistrid, jalanõud, kalameeste tarvikud, rehvid jne. Mind inspireeris koristama Raimo Pull ja aerutamistreeningul kogetu (pääsesin napilt klaastaaraga kokkupõrkest) ja nüüd ma katsun anda enda panuse, et minu jaoks oluline koht, Pärnu jõgi, natukenegi puhtam oleks! Maru hea tunne on ka pärast!
Pullijüngrite hunnik 60m pikkusel kallasribalt
3 inimtöötunni saak
Paneme uue treeningtsükli rattad veerema! Tänase seisuga on jäänud võimalus, et septembri keskpaigas on mitte OM alade MM, nii et pöidlad pihku, et see peaks!
Kõigile (võistlus)näljastele! 1. - 3. mai toimuvad Sihtasutuse Noored Olümpiale eestvedamisel Eesti esimesed lahtised MV Remote Run'is. Registreeru ja toeta Sihtasutuse stipendiaate (k.a mind) ja pane märk maha! Ka mina võtan osa (tõenäoliselt 10 km jooksus), vaatame kui kaugele seljataha te mu jätate 😉! Loe lisaks SIIT!

"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye

5. aprill 2020

Mis on fookus, kus on fookus, kus on fookuse koht?

Viimase kolme nädalaga juhtus ilmselt rohkem kui kolme kuuga. Mõne võrra huvitaval kombel sain ma meedias enda seiklustega päris palju koormust, mistõttu ei leidnud ma jaksu, et kogu infot samaaegselt enda spordiblogis dubleerida ehk on nüüd hea aeg möödunu kokku võtta.
Paadi ninas on fookus!

Seoses "põnevate" sündustega on tulnud 2 korda oma plaani hinnata või ümber korraldada ja läinud nädala uudiste põhjal tuleb ilmselt korra veel plaan ja lähiaja eesmärgid üle vaadata:

1) Koju naasmisega oli tunnetus juba selline, et Euroopa OM kvalifikatsioonvõistlused on ohus, sellele vaatamata otsustasime isolatsioonis olles enda ja treeneri nägemuse järgi esialgset plaani täita antud oludes nii hästi kui vähegi võimalik. Motivatsioon püsis laes, sest kanuu oli hakanud liikuma üha kiiremini. Ei heidutanud tuule ja külmaga aerutamine Pärnu jõel ega üksikute saadaolevate raskustega jõutreeningud lageda taeva all. 

2) Esimese Eestis rassitud treeningnädala lõpus tuli uudis, et Olümpiamängud on aasta võrra edasi lükatud, kuna minu pääs pole veel tagatud, siis see ei heidutanud mind, võtsin seda (siiani võtan) kui kingitud lisanduvat aastat veelgi kiiremaks saamisel ja säilis veel lootus, et pärast jaanipäeva on lootust saada kanuuga stardijoonele. Nüüd otsustasime plaani muuta, sisuliselt läksime ettevalmistusplaanis tagasi kolme kuu võrra ehk treeningute intensiivsus langes, maht tõusis ja seda oli ja on siiani raske vastu võtta - kõige mõnusam periood aastast lükkus edasi, seda enam, et suudan kanuu juba päris kiiresti liikuma tõmmata.

3) Teise treeningnädala lõppu tuli uudis, et augusti keskpaigani aerutamisvõistlusi ei toimu. Pean tunnistama, et see uudis mõjus mulle halvasti, jäänud oli küll ainult 3 viimast treeningut treeningnädala lõpetamiseks ehk ka mitte kõige värskem olemine aga laupäeva hommikul ärgates ja õues tuule käes pendeldavaid puid vaadates ei tekkinud seda rõõmu, et minna aerutama ja veel intensiivsusega kuni anaeroobne lävi. Seega tuleb plaan uuesti üle vaadata, mõelda välja lähiajaks uued vahe-eesmärgid ja sihik paika sättida.

Miks ma käsitlen Olümpiamängude edasilükkamist kui kingitust? Eelkõige sellepärast, et läinud talvine ettevalmistus itaallastega oli kindlasti samm, kui mitte kaks, edasi ja Sitsiiliast lahkudes oli signaal selline, et kui olukord stabiliseerub siis olen tagasi oodatud, kasvõi juba sellel suvel kui ainult olukord lubaks. Füüsiline võimekus tegi põneva tõusu, mis tekitas endale küsimusi, et mida siis viimased 3 talvist ettevalmistuvat hooaega tehtud on? Tähtsaim ilmselt isegi on tehnilise poole järele aitamine, aga puudu jääb veel stabiilsusest. Kokkuvõttes, kui ma suudaksin itaallastega koos treenides kasvõi pool sammu juurde panna aastaga - olla aasta pärast vähemalt samas füüsilisel konditsioonis (loodetavasti ikka paremas) ja stabiilselt kontrollida oma tehnilist sooritust, siis hoidke piip ja prillid.
Team ITONIA
Aga enne nagu juba öeldud on vaja sihik paika saada ka lähitulevikuks. Sisuliselt tähendab võistluste ära jätmine kuni augusti keskpaigani, et ainuke variant võistlemiseks on veel maratoni MM 27. - 30. augustil, kuhu on ka aega jäänud pikad 5 kuud. Seega võiks olla see üheks väljundiks ja tõestamiskohaks selle aasta suvel. Nii, et ma ikkagi siiralt loodan, et kuskil lubatakse see loom mul seest välja lasta!
Kas olukord sunnib maratoniaerutajaks ümber kehastumist?
Treeningtingimuste osas on asjalood vähemalt väga head: sõber Carl- Daniel Haidak laenas mulle teadmata perioodiks (seni kuni minu kanuu Itaaliast tagasi jõuab, vist) enda kanuud ja EOK/Matti Killing tagasid ligipääsu ka Kalevi Sõudebaasi jõusaali, et ole ainult mees ja tee!
Ole ainult mees ja pane hullu!
"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye

15. märts 2020

Quarantena - va tutto bene!


Selles episoodis tuleb juttu karantiinist Itaalias ja vastan ka mõningatel korduma kippuvatele küsimustele, mida mulle viimastel päevadel palju esitatud on. Esialgne mõte oli teha postitus laagri päevakorrast, ega selle kohta väga pikka sisulist juttu ilmselt ei tulegi.
Sellest lõigust ja teistest ajapeale sõitudest järgmisel nädalal juttu kui ka videosid!
Jah, ma olen Itaalias, kui veel mõned päevad tagasi tundus, et Itaalias olemine on ekstreemsus siis täna ei ole Euroopas enam peaaegu ühtegi riiki, kus olemine ei oleks ekstreemsus. Sitsiiliasse treeninglaagrisse jõudmine läks mul tegelikult väga napilt, sest kui laager oleks alanud 2 päeva hiljem, ei oleks ma suure tõenäosusega Itaaliasse üldse pääsenud. Situatsiooni eskaleerudes jõudis Itaalia koondis otsusele, et 2- nädalane treeninglaager, mis pidi 21. märtsil lõppema lõppeb praeguse seisuga 6. aprillil.
Kui range on kehtestatud karantiin Itaalias?
Ilma mõjuva põhjuseta avalikus ruumis liikumine on keelatud, keelu rikkumise korral on oht, et rikkujale määratakse rahatrahv 206€ või isegi kuni 3 kuud vangistust.
Kuidas mõjutab kehtestatud liikumiskeeld sportlaste tegevusi?
Igasugune koordineeritud sporditegevus on avalikus ruumis keelustatud vähemalt 30. aprillini, erandiks on saavutussportlased, aga tingimusel, et nad on ülejäänud ühiskonnast isoleeritud. Meie puhul on see nõue täidetud ja luba Itaalia Olümpiakomiteelt tegevuseks on olemas ja saame jõel oma treeningud läbi viia. Näiteks on Itaalia Aerutamisföderatsioon teinud üleskutseid viia kodus läbi video silla abil läbi ühistreeninguid, et olukorda natukenegi lõbusamaks muuta -> ideed kodus treenimiseks IG @federcanoe
Kui turvaliseks ma enda situatsiooni Itaalias pean?
Terve Itaalia on liikumiskeelus ning lisaks oleme me Itaalia aerutamiskoondisega ümbritsevast keskkonnast isoleeritud, seega justkui topelt karantiin -> turvaliseks! Karantiini kehtestamise hetkest alates saadeti kõik majutusasutuse külastajad peale aerutajate koju ning vähendati abistava personali koosseisu miinimumini ja kõrvalistele inimestele majutusasutuse territooriumile sisenemine keelati. See aga ei välista ohtu!
Kuidas on sportlaste meeleolu laagris ja kas Itaalia aerutamisföderatsioon toetab oma sportlasi sel keerulisel perioodil?
Silmaga vaadates ja kõrvaga kuulates sportlased meeleolus kaotanud ei ole! Kuuma antakse nii jõel kui ka jõusaalis marudalt! Küll aga arutatakse söögilauas erinevaid võimalusi, kuidas võib viirus meie spordiala kalendrit mõjutada, teateid ju teistelt spordialaliitudelt ilmub igapäevaselt, aga Rahvusvaheliselt Aerutamisföderatsioonilt on avaldust oodata alles 18. märtsil. Suur toetusavaldus Itaalia alaliidult on juba ainuüksi see, et sportlased esialgu vähemalt kaheks lisanädalaks laagrisse turvalisse keskkonda jäetakse. Treenerid pingutavad sportlastega käsikäes: stopper ühes käes võetakse aega, fikseeritakse tõmbesagedusi, teise käega filmitakse sportlasi ning analüüsitakse filmitut, lisaks määratakse laktaadi taset veres ning söödetakse ja toidetakse vajaliku energiaga treeningu ajal! #FueledbyScience #ScienceinSportBaltics
Kas ma plaanin seoses Välisministeeriumi üleskutsega koju tulla?
Esialgne plaan on jääda vähemalt 6. aprillini Itaaliasse „topelt karantiini“ ja seda kahel põhjusel, esiteks, siin on treenimiseks tingimused ideaalsed ja teiseks on minu peas toimunud mõttekäik tunnistanud reisimise Eestisse ohtlikumaks kui siin püsimise, viiruse külge pookimisel olen ohuks kahele kodusele inimesele, kes kuuluvad viirusesse nakatumisel kõrgemasse riskirühma ja enda füüsilisele võimekusele. Loodetavasti saadakse ajaks asjad maailmas selgemaks. Kindlasti ei saa antud plaani kiiresti muutuvas olukorras vettpidavaks plaaniks pidada ja arvestanud olen ma ka võimalusega, et juba alates tänasest võib koju naasmine osutada väga keeruliseks või suisa võimatuks.
Kokkuvõttes hindan me hetkel enda olukorda turvaliseks ja minu pärast muret tunda ei ole tarvis! Siinkohal on õige aeg tuua välja kodus olijate toetus, aitäh Teile, kes te panustate minu tegemistesse hea sõnaga ja nõuga või vahenditega, mis on taganud praeguse ettevalmistuse! Sihtasutus Noored Olümpiale, MeeneTeele, Science in Sport Baltics, Visu Spordipood, treener Tiina, sõbrad/tuttavad, PolarMefo, EAF!
Hoidke mõistus kaine ja pidage meeles, et sportliku inimese immuunsüsteem on tugevam, seega leidke sel ebameeldival perioodil võimalus mõnel kodulähedasel liikumisrajal jalutamiseks, jooksmiseks, rattasõiduks, MOBO’ks, geopeituseks või veel mõnel muul huvitavalt võimalusel liikumiseks! Tehke seda koos nende inimestega kellega ta koos isolatsioonis olete või võtke aeg ainult iseendale! Laagri päevakorrast teine kord! ;)

"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye



8. märts 2020

Taastav või laastav nädal?

Oli see alles mõnus puhkenädal! Sebimist oli pärast 70- päevast laagrit Eestis küll palju, kuid emotsionaalselt andis see kuhjaga tagasi ja annab ka lootust, et patareid said uueks treeningtsükliks ilusti laetud! Pean mainima, et üle pika aja tuli kodust ära minek vastu võtta raske südamega.
Pärnu saalis
Kohtutud sai paljude põnevate ja toredate inimestega, keda polnud ammu näinud või keda suisa esimest korda kohtasin! Mõnega neist sai lausa ühine treening ette võetud kas siis jooksurajal või jõusaalis, mis aitasid taastaval nädalal treeningrutiini murda. Aga... kui aerutaja läheb jõusaali treeningkaaslasega, kelle lemmikharjutused on peamiselt alakehaga seonduvad, siis sellest head nahka tulla ei saa ja mingil määral sai taastavast nädalast jalgadele laastav nädal... Põnev oli külastada ka Pärnu Koidula Gümnaasiumit, kus sain anda enda pisikese panuse koolisisese spordiviktoriini korraldamisse ning oli tore taaskohtuda õpetajatega, kes mullegi tarkusi jaganud on! Jõudsin ka ERR'i uudistemajja, kus armastatud spordireporter Aet Süvari minuga dialoogi maha pidas -> shorturl.at/fiAW2
Tartu
Viljandi
Pärnu Koidula Gümnaasiumi spordiviktoriin. Foto: Kaisa Kaljumäe - PKG huvijuht
8 Eestis oldud päeva sisse mahtus ka üksjagu erialaseid treeninguid, kahjuks küll mitte veetreeninguid, sest ilmad ei olnud väga soosivad. Seega olid need erialased treeningud kanuuergomeetril. Tartus oldud aega õnnestus ära kasutada ka koormustesti tegemiseks, mida Sihtasutus Noored Olümpiale Tartu Ülikooli sporditeadlaste vahendusel koordineerib. Sellist mitmesammulist arenguhüpet nagu eelnevatel kordadel ei tulnud - jõudsin välja detsembri kuuga võrreldes sama koormuseni, küll aga minutilise spurdiga suutsin läbida 9 meetrit rohkem (273m -> 282m). Viimaste laagrite treeningute mõju oli selgesti märgatav - anaeroobse läve tõus 6 löögi võrra (177 -> 183).
Põnev oleks kindlasti mainida, et lõin koostööks käed Mefo'ga, Polari spordikellade edasimüüja Eestis, ja nüüd olen uhke Polar Vantage M omanik. 3,5 aastat kasutamist olid oma jälje Polar V800'le jätnud ja see vajas varem või hiljem uuendust. Põnevaid uusi funktsiooni kellal jagub, nädalaga pole ma veel endale kõike päris selgeks suutnud teha, aga õpin! Näiteks on mul viimasel ajal olnud probleeme unega ja Vantage M pakub väga palju põnevaid andmeid unekvaliteedi jälgimiseks - ole ainult mees ja pane data enda jaoks töötama! Nii, et minu sõbrunemisest Vantage M'iga kuulete kindlasti veel edaspidigi!
Üle kümne aasta positiivseid kogemusi!
Nüüd olen juba jõudnud uueks treeningtsükliks tagasi Sitsiiliasse ja esimesed 2 päeva treeninud. Rutiini tagasi murdmine on läinud kergelt ja gaasi vajutamisele reageerib keha meeldivalt, nii et ikkagi sai taastav nädal kodus maha peetud!
Reisin targalt! #VisuSport #CompressportEstonia
Kas Tallinn on asukohta muutnud või on Pärnu uus Tallinn?
Esimene veetreening uue sõbra Polar Vantage M'iga!
"I Yam What I Yam" - Mr. Popeye



1. märts 2020

Sitsiilia. Part 2.

Kui pikk on olnud Sinu kõige pikem laager? Mina arvutasin just kokku, et Riiga maandumise päeval olin kodust eemal olnud lausa 70 järjestikust päeva, omamoodi rekord. Nüüd on aeg teha lühike kokkuvõte ka laagri teisest poolest!

Umbes täpselt kuu tagasi sai läbi laagri esimene pool ja algas puhkenädal. Nagu juba mainitud, siis koju naasmise asemel otsustasin hoopis Malta kasuks, kui juba puhkenädal, siis selleks ka vastav koht 🙂! Tagantjärele tarkusena olen veelgi enam rahul, et sellise otsuse vastu võtsin, olen igapäevaselt ka Eesti ilmal silma peal hoidnud ja Malta perioodil midagi roosilist Eesti ilm ei olnud, sest ega puhkenädal ei tähenda jalagade seinale viskamist. Ei oleks saanud aerutada ega ka mitte suusatada. Tõsi, ka Maltal ei saanud aerutada, kuid meeldiv kliima, jooksu-, jõu- ja ujumistreeningud olid puhkenädal treeningkoormuseks piisavad! Ma ei tea palju Sina, blogilugeja, trenni teed, aga puhkenädalal kogunes minul treeningtunde näiteks 8 ja natuke peale. Lisaks on kirjas järgmine külastatud riik ja patareid said ka täis laetud!
Popeye village
Pärast Maltat jätkasime itaallastega sealt kust pooleli jäi ehk Sitsiiliast - algas 3,5 nädalane treeningtsükkel. Esimestel päevadel toimus traditsiooniline testimine, tundus, et puhkenädalaga oli toimunud ilus taastumine: kolmest jõunäitajast 2 tõusid ja 1 jäi samaks ning tõmbe ökonoomsuses mõõdeti samuti kasv! Aga sel korral aega atra seada ei antud, täpsustan, et Carlo ei andnud! Kohe kontrolltreeningute vahel läks lammutamiseks. Üleüldiselt järgime kõik ühte masterplaani, kuid Carlol on plaanis sees mõned täiendused, mida keegi teine kaasa muidu ei tee, aga kuna ma ennast Carlo külaliseks pean siis olen alati tema special diilid kaasa teinud ja ma pean ütlema, et need special diilid on parajad kirsid tordil!
Incollingo ja Santini
Gun fun
6 km fun
Plaanipäraselt tõusis jällegi treeningute intensiivsus, üha rohkem hakkasime käima an.läve juures ja korra nädalas proovisime ilma piiranguteta vajutada. Esimesel ja viimasel nädalal 6 km ja kahel keskmisele nädalal 3 x 2 km. Kolmandaks nädalaks oli füüsiline keha ja kindlasti ka vaim pikast treeninglaagrist juba nii kurnatud, et piiranguteta sõitude puhul oli keeruline isegi üle an.läve pulss saada - tunne ei olnud isegi raske, aga juurde polnud nagu panna midagi...
Vabariigi aastapäeval lehvis ka Itaalias Eesti lipp
Seletus neile, kes ei tea mida tähendab tennisepalliga sõitmine... 
Eesmärgiks on spetsiifiline jõutreening. Pidurdav hoogu päris hästi ja nõuab jõudu väga palju
Igatahes sai see periood läbi ja tulen koju ära taastuma, aga mitte kauaks, 6. märtsil olen juba uuesti lennus Sitsiilia poole - koostöö itaallastega jätkub!!! Enne veel aga üks viimaseid testimisi enne OM kvalifikatsiooni Tartu Ülikoolis Purge ja Mäestu valvsa pilgu all, et saada hinnang tehtud tööle sporditeadlaste poolt ja nõuanded tuleval perioodil targalt treenimiseks!
The Blue Team
I yam what I yam!