11. märts 2018

Leidmas võitjat enda seest!

Merhaba mu sõber! Tore, et oled jälle end mu blogilainele sättinud! Kohe kohe ka kiire ülevaade selle aasta esimese lõunalaagri esimesest nädalast alustades siia reisimisega kuni pühapäeva õhtuni välja!
Protseduuridel
Reis Türki Antalyasse tõotas tulla kaunis lühike (taustaks võrdlus 2016. aastaga, mil autosõit Antalyasse võttis aega 71,5 tundi!), kõigest 6 tundi vahepeatusega Istanbulis. Kahjuks siiski nii kiiresti ei läinud ja Istanbul -> Antalya lend hilines lõpuks 3 tundi. Päeva aitas üle elada survival kit (mehised võileivad), mis oli suure hoole ja armastusega kaasa pakitud. Probleemid jätkusid ka Antalyas - hotellist tellitud transfer ei pidanud targaks meid ära oodata või siis hiljem järgi tulla, aga pole olemas probleemi, mida eurod Türgis lahendada ei saaks.
Selle eest kõige suurem lennuk, millega lennanud olen <= 400
Vähemalt ei olnud ruumiga probleeme😏
Kokkuvõtvalt võib öelda, et vihaseid treeninguid esimesel nädalal ei teinud. Vee peal on olnud intentsiivuse osas üsna rahulikud tiksumised, kogu tähelepanu tehnilise poole jälgimisel, mille käigus sai jõge läbi kammitud 142,5 km. Nädala highlight võis olla laupäevane pikk ots - 25 km, mille sisse oli planeeritud 5 - 6 10 minutilist lõiku, kus samuti oli tähelepanu tehnilisel poolel. Juhuse tahtel oli ka valgevenelastel täpselt sama treening, aga nemad olid alustanud 45 min varem kui meie, seega saime pool treeningut koos teha, suure pundiga on hoopis teine asi treenida! Viimasest tingituna ei piirdunud ma 6 lõiguga, otsustasin kehas valitsevat head tunnet maksimaalselt ära kasutada ja täitsin kõik need 25 km 10 min lõikudega (kokku 9) juba sellepärast, et ei jääks niisama tühja tiksuma. 
Võib koogikese või kaks lubada ju?!?
Lisaks aerutamistreeningutele üritame 2 korda nädalas hõivata jõusaaligi, aga kuna siin on rahvast tõesti väga palju (uzbekid, kazahhid, venelased, ukrainlased, türklased, grusiinid, valgevenelased), siis ei ole see kõige kergem ülesanne täita. Kui võrrelda end eelmise aasta samade treeningutega, siis arengut on! 10 x 1' üle 1' surumine 30 kg (kordused 70 - 80) ja tõmme 30 kg (kordused 80 - 90).
Tagasihoidlik teine
Esimesed veetreeningud on käed lõhkunud. Hea oli, et kindad taskusse jäid!
Pole jooksujalanõudki tolmu koguma jäänud! Sarnaselt jõusaalitreeningutega kulutame 2 korda nädalas kohalikke teid. Ning need teede kulutamised on pigem intentsiivsed 12 x 1' üle 1' tempos 3.20 - 3.30.
Eesti esimene virtuaaljooks Maraton Eesti Vabariik 100 toimub juba varsti! Loe lisa!
Taastumiseks aga ohtralt jäätist ja kohalikku (mitte minu maitsemeelte jaoks) koogilaadset toodet. Kuskile ei ole kadunud ka vana hea foamrolling, venitmine ja massaaž. Viimane oli üsna omapärane, aga meeldiv kogemus! 
Antalya põks

Meelelahutus
Lõpetuseks teadeanne ka suusahooajast - Estoloppeti suusasarja 4. koht tuli koju!



4. märts 2018

Paberid välja!

Heia heia!!! Läheb läheb!!!” karjuti suusaradadel ja nõnda ma siis kihutasingi! Aga nüüd on aeg paberid projektist “Joosep kimbutab suusatajaid 17/18” välja võtta ja minna vee peale liuglema! Enne veel aga kiire kokkuvõte viimastest Estoloppeti sarjadest:
"3:51"
Tallinna maraton - 8. koht - vabatehnika maratoni jaoks ei ole jalg piisavalt tugev ega koordinatsioongi piisavalt tugev, et Marko Kilbi suguste mehemürakatega rinda pista! Kukkumine liidrite pundist oli kiire, juba 5. kilomeetrist jätkus võitlus kohale 7. Järgi jäänud 35km istusin 8- liikmelises pundis ja üsnagi raskelt, siiski suutsin hambad risti suruda ja viimasel 3 kilomeetril karistama hakata. Lõpptulemuseks ennast vägagi rahuldav 8. koht! 

Haanja maraton - 10. koht - sain üle 2 aasta pidamismäärdega suusad alla ja ei tundnud end üldesegi halvasti tõusude peal. Kahjuks suusk (libisemine) sel päeval konkurentsivõimeline ei olnud - isegi liidrite tuulekotis olles tekkis laskumistel üsna veenev vahe sisse, mida tõusudel tagasi tuli tegema hakata, aga üle 4 km ma nõnda vastu ei pidanud, siis tekkis ka vahe esimestega, selleks hetkeks olin juba väga punasesse ennast tõmmanud. Üllataval kombel olin minagi selleks ajaks juba järgmistega piisavalt suure vahe sisse sõitnud, nii et silmsidet tagumistel minuga ei olnud. See tähendas 38 km soolosõitu. Olin enam kui kindel, et kaua ma üksinda vastu ei pea, seda enam, et keha piirajas oli, aga suutsin järgmiste kilomeetritega korralikult oma tempos sõites kosuda ja vaatamata ka kukkumisele jälitajad kindlalt seljataga hoida. Kokkuvõttes üks mõnusaimaid maratone, sai vahelduseks silmad peast välja punnitamisele rada ja päikest nautida! Ja suures tänud saateekipaažidele - olite suureks abiks! 

Kui teha projekti “Joosep kimbutab suusatajaid 17/18” kokkuvõte, siis hetkel hoian Estoloppeti sarjas 4. kohta ja seda saab muuta ainult Karl- Erik Rabakukk juhul kui mees Viru maratonil ennast vähemalt kaheksandaks sõidab - EDU! Seega eesmärk olla Estoloppetil TOP 6 on pigem juba täitunud! Ja tahate teada miks?!? Sest mul on paganama vahava tugimeeskond: Team Horeca Service (know-how, suusad), perekond Einaste (know-how, joogineiu), Scienci in Sport Baltics (#fuelledbyscience), A2K Sport (parim õueapordi varustus), Compressport Estonia (taastumine kiirelt käima), SA Noored Olümpiale, Eesti Aerutamisföderatsioon jne jne! AITÄH TEILE! 
#FuelledbyScince
Nüüd aga lumele, mis on vähe vedelemas agregaatolekus! Türki, lausa 7 nädalaks! Algab projekt “3:51”!
Lumelt veele


Stay tuned!