Ciao kaasaelajad! Seekordsed tervitused tulevad (tahaks öelda soojast, aga ei saa) Itaaliast! 3- nädalasest laagrist pool on juba möödas nii, et ei pannud tähelegi! Eks heas treeningkeskkonnas aeg lendabki ja rasked päevad ei tundugi enam nii rasked ehk mulle on justkui taevast sülle kukkunud võimalus treenida üheskoos Itaalia aerutamiskoondisega!
 |
| La forza Italia! |
Kuidas siis selline asi võimalikuks osutus? Möödarääkimiste teel!!!😁Olin parasjagu just ennast Eesti sõudekoondise külge pookinud, et nendega koos Itaaliasse Sabaudiasse laagrisse sõita, samal ajal võtsin ühendust Itaalia esikanuutajaga Carlo Tacchiniga, et uurida, kas ta teab kedagi või mingit treeningpunti, kellega ma sel perioodil Sabaudias koos treenida saaksin. Peale mitut mitut päeva vaikimist sain aga hoopsiski sellise vastuse, et jah Joosep, Sa võid minuga ja ülejäänud koondisega koos treenima tulla! Pluss!!! Kutt oli selline aktivist, et tegi minu osavõtu võimalikuks, rääkides ITA alaliidu sees juba asjad enne minu kinnitavat vastust selgeks ning muretses kontaktid, kellele mina ja Eesti Aerutamisföderatsioon pidid oma lõpliku kinnituse laagrist osavõtmiseks saatma. Sõudjad (ole te tervitatud), teiega oleks olnud küll väga tore koos laagris olla, aga valiku tegemine Itaalia koondise kasuks ei olnud väga keeruline.
 |
| Sellepärast ongi aerutamine vinge spordiala! Foto: Tarmo Haud |
Aklimatiseerumiseks väga palju aega ei antud, juba esimesel treeningul alustasime 2- päevase testimisega veepeal, kanuuergomeetril kui ka jõusaalis. Testide sisu ma blogis täpsustama ei hakka, aga kui kellelgi on huvi siiski teada saada, siis ma olen enam kui nõus omavahel vesteldes informatsiooni jagama. Nii palju ma veel testide kohta mainin, et näitasin ennast Itaalia koondise sees väga heast küljest! Testimise käigus võtsin kohe ühendust treeneri ja Tartu Ülikooli sporditeadlasega (vt. eelmist postitust), et saada lisaks teadulikku seletust testimisele ja tulemustele, usun, et selline koostöö on samm edasi professionaalsuses! Tänusõnad treener Tiina Hodakovile, Sihtasutus Noored Olümpiale ja Tartu Ülikooli Sporditeaduste Instituudile!
 |
| Testing, testing 1, 2, 3... |
 |
| See saal pisareid ei usu! |
Järv millel me treenime on 1960. aasta Rooma Olümpiamängude võistluspaik Lago di Albano. Kahjuks ei ole kõige parem veekogu, siiani olen näinud ainult kahte varianti, kas peegelsile või merelaine, ehk mitmed veetrennid on asendunud keeruliste olude tõttu ergomeetri treeningutega. Aga ei ole siin ergomeetri treeningutel viga midagi kui on võimalus kõrvuti treenida viimasel 3 aastal maailma finaalis aerutanud sportlasega! Peegel otse ees, musternäide kõrval, treeneri õpetussõnad - lihtne on teha järeldusi või näha paranduskohti tehnilistes aspektides. Õppida on võimalik siit palju!
 |
| Ei olnud peegelsile |
 |
| Lago di Albano |
Oma puhkepäeva otsustasin veeta sõudjate seltsis! Sõitsin ligi 60km eemal treenivatele eestlastele Sabaudiasse külla! Oli mõnusalt värskendav istuda laua taha teha meestega üks kohv ja koogiamps! Ning omamoodi huvitava kogemuse võrra rikkamaks sain ka ühe sõudjate poolt tellitud üllatusesineja näol! Oli tore ja järgmiste kordadeni! 😉
Ja kust selline nimi postituse pealkirja? Ei läinud paari tundigi kui olin endale külge pookinud hüüdnime Peppe: Joosep -> Joseppe (vms) -> Peppe. Kogu see pea 20- liikmeline koondis on mind väga hästi vastu võtnud. Sportlased on motiveeritud ja distsiplineeritud ja mis kõige tähtsam - heasüdamlikud ja tunduvad protsessi nautivat!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar