27. oktoober 2012

Seljakotid selga!

Selle hooaja esimene nädal algas koolivaheajaga. Õnneks just esmaspäevaks olid kohale saabunud esimesed  külmad ilmad, nii et ei osanud enam riideid selgagi panna. Kõige meeldivam selle juures oli jällegi see, et ilm oli vaikne ja Pärnu jõe peal pole peeglit nähtud juba ma ei tea mitu nädalat. Lisaks sellele, et olid ilusad ilmad sain ma ohtralt lainel sõitu harjutada. Nädala esimesel poolel tuli Pärnusse Andreasega kahest sõitma Tallinna poiss. Ütleme nii, et esimene trenn kahese lainel sõita osutus siiski päris rakseks. Teisipäeval proovisime ka lõike, 14 korda 2 minutit ja 1 minut puhkust lõikude vahel. Ütleme nii, need lõigud olid mõeldud, et sõita tugevalt, paadi jooksu peale, kuid minu jaoks oli esimene lõik korralik kannatamine ehk täiskäigul edasi liikumine kahese lainel. Kuid mida lõik edasi, seda kergemaks mul läks, kahesel paadil rauges jõud! Õhtuses trennis sõitsime 1000m lõike, kus stardist lendasin kahesel paadil eest nagu püssikuul, hiljem aga kannatasin laine peal. Kordagi maha õnneks ei jäänud. Kolmapäeval olime juba kõik kolm üsna kutud ja üles oli öelnud ka minu põlv, mis oli paistes ja poole suurem kui kunagi varem. Alustasime ka päris suurte koormustega pärast kaht puhkenädalat, juba esimese kahe päevaga tuli 11,5 treeningu tundi. 

Kohustuslik laul kõigile SIIN! Samaaegselt loe blogi ;)

Neljapäeval tegin midagi, mida normaalse mõistusega inimesed ei teeks. Eelnevalt matkakotid pakitud (~10kg) ja hommikul bussiga Ikla poole ajama. Muidugi mitte üksinda, olime seitsmekesi: Andreas, Anette,     Rannar, Tiina, Triinu ja Uko. Sealt aga algaski meie jalgsi retk mööda Ikla- Oandu matkarada, mille kogu pikkuseks on 370 km. Meie küll läbisime ainult 60 km ja jõudsime välja Kilingi-Nõmme. See valu, mis esimese päeva lõppedes jalgades ja selja sees oli jube. Esimesel päeval läbisime 37 km 10 tunniga ja muide kõndimine on palju raskem kui Te arvata oskate, see oli raskem kui jooksmine! Ööbisime Laiksaare metsaonnis, mis oli päris huvitav kogemus! Küll oli esimesel päeval tüütu see, et terve distants tuli läbida asfalt teel.


Veel enne starti


Varustatud mina


Kimamis Camera

Teisel päeval oli juba maha sadanud õhuke lumekiht, nii et sai teha ka selle sügise esimesed lumepallid ja nendega Tupsu pommitada ;). Tegime teisel päeval ainult ühe puhkepeatuse ja see oli kauni Rae järve ääres, pärast seda suutsime ära eksida ja olime teelt kõrvale kaldunud, kuid oma vahesihtpunkti (loe: lõpp-punkti) Kilingi-Nõmme me jõudsime. Plaan oli jõuda küll Kopra talu metsaonni, kuhu oleks olnud täpselt 38 km eelmisest metsaonnist, kuid meie  NÕRGAD LÜLID (treenerid) otsustsid Pärnu tagasi minna, kuid ilma nende tarkusteta ei olnud enam edasi mõtet minna! Oleks me sinna taluni jõudnud oleks me oma eesmärgi täitnud ja oleks läbinud 74 km pikkuse matka raja. Nii me lõpetasimegi oma matka kell pool üheksa Pärnus.
Nüüd kus matk pooleli jäi on võimalik minna veel enne kooli minekut paar korda trenni ja võimalus, et saan kunagi veel tugevaks siiski veel püsib! ;)


Selline pann hoidis meid soojas


Hommikune sirutus




11km Kilingi-Nõmme

2 kommentaari:

  1. loodan, et treenerite all ei olnud mõeldud ka abitreenerit! :D

    VastaKustuta