Euroopa meistrivõistlustelt 5. koht!!!

Selle suve ristiretk sai tänaseks läbi. Olid pikad ja väga väsitavad neli päeva, pean ausalt tunnistama, et nii raskeid võistluspäevi pole mul veel varem olnud! Õnneks saime omma tiimiga kõik häst, väga hästi, ära kannatatud ja tulemused ka just kõige kehvemad ei olnud!

Teisipäeval oma retke Pärnust Poola poole alustasime. 1200 km autosõitu olid väsitavad ja seda andis tunda ka kolmapäeval, sest muud ma ei soovinud kui magada. Kohale jõudes ootas meid ka külm dušš, erinevalt Eesti 30-kraadisest suvest oli Poznanis 10 kraadi sooja ja tuul puhus kuni 10 m/s ja mis saaks veel hullem olla, kui vihmasadu veel kõigele sellele lisaks! Hommikul kaalusime paadid ametlikult kohtunike silme all ära ja saime omale kleebised paatide peale, seekord oli kohtunikul nii suur allkiri, et see ei mahtunud kleebise peale ära ehk siis joonistas pool paati täis. Esimene trenn oli jube! Distantsil oli „Harku Laine“, kuid mitte külje pealt vaid tagant, kergelt paremalt, tuju sai korralikult ära ikka rikutud! Iga 500 m tagant käisin paadist vett välja valamas, vastasel juhul oleksin lihtsalt ära uppunud. Allatuult sain ka proovistarte teha, 10 tõmmet ja paat vett jälle täis. Üsna ruttu sai isu otsa ja arvasin, et ei ole enam mõtet oma närve raisata. Nagu juba mainisin siis ründas mind uni! Hotellis oli ka parasjagu jamamist enne, kui toad saime. Esimese asjana voodisse magama. Õhtul tuli mul veel Eesti lippu kanda avatseremoonial. Sinna me magasime Tiinaga sisse, ei kuulnud äratuskella, aga õnneks jõudsin 2 min enne avatseremoonia algust kohale ja lipp sai ilusti lehvima viidud! Pärast tseremooniat kiirustasin kohe veepeale, ilm oli küll veidi parem, kuid siiski päris tuuline. Nüüd jäigi ainult üle õhtust süüa ja magama minna ja loota homselt paremat.

Esimene võistluspäev algas samuti tuuliselt, aga siiski kõvasti sõidetavama ilmaga! Esimene sõit oli 1000 m eelsõit, kus sattusin kohe ühte sõitu sama distantsi eelmise aasta Euroopa meistriga,  ukrainlasega, kes ka sellel aastal ülekaalukalt võitis. Ei osanud oma esimeses sõidus isegi pingutada, lõpetasin sõidu ära ja väsimust ei olnud üldse. Esimene sai otse finaali ja teised pidid lohutust otsima poolfinaalidest, poolfinaalides oli  7. aeg. Õhtul aga 500 m eelsõit, sõit jälle mannetu, kuid see eest oli pingutus hea. Nagu 1000 m, sai ka siin ainult võitja otse finaali, mina olin 4. nagu tuhandeski ja poolfinaali koht. Päev oli väga närviline, kõige raskem ei olnudki vist mul, vaid Tiinal, tema närvis olid nii läbi, et ta ei suutnud minuga ühes toas olla. Õhtul läksin magama, korrutades ainult üht: „ Minu koht on finaalis, Joosep, Sa suudad seda!“

Teine päev,  esimene distants 500 m poolfinaal. Ilm oli peaaegu ideaalne, kerge vastutuul väikese nurga alt paremalt poolt. Kahjuks ei vedanud mul sõiduga. Algus oli mul väga jama, alles viimased 50 m tulid välja, sellega oli ka nõus Treener Tiina isiklikult! (Vihjeks võin öelda, et selliseid asju võib Tiina suust kuulda väga väga harva!). Kahjuks sai distants liiga vara otsa, oleks vaj aolnud vaid 10 m, siis oleks finaal täiesti olmas olnud, kuid oleks on paha poiss. Lisaks veel nii palju, et esimesed 6 minu poolfinaalis mahtusid ajaühiku sisse, mis oli väiksem kui sekund!!! Ise olin 5.. 3 tundi hiljem oli 1000 m poolfinaal, kogu oma jõu sinna sõitu ma koondasin. Stardist minama ma väga hästi ei saanudk, aga oh imet, juba esimese 250 m peal olin 2. tõusnud! Kuna minu kõrval veelt startis valgevenelane, kes esimese 250 m juba 5 sekundit mulle sisse tõmbas ei jäänud mul muud üle, kui kohe laksima hakata, sest hiljem lainetes poleks ma enam midagi tagasi suutnud teha. Kõik läks õnneks kannatasin ära ja 500 m peal olin juba need kaotatud 5 sekundit tagasi teinud. Kuid liider oli vahetunud, esimeseks oli tõusnud rumeenlane. 750 m enne lõppi juba kindlalt teine ja kusagil 100 m enne lõppu kõrvale piiludes sai juba selja sirgeks lasta, finišjoonel oli edu 3. koha ees 5 sekundit. Esimese asjana sõitsin plotti, et istuda. Ja nüüd ütlen ma midagi uut! Uskuge või mitte, aga ma valsin oma esimesed pisarad, õnnepisarad!!! See tunne, mis finaali pääs tekitas oli lihtsalt ülim! Aeg oli kehv, aga vastutuul oli ka kõva, 4.19. Kahe poolfinaali peale oli see 2. aeg, ehk siis finaali sain ma 5. ajaga! Ja teate, mis Treener oli sõiduga väga rahul, ka tehniliselt. Õhtul oli kavas veel minu  200 m eelsõit, läks see nagu alati, mõtlesin, et milleks seda vaja oli.

Kolmas päev – Grande finale! Tõehetk oli saabumas, 1000 m A- finaal, soojendus läks nagu kellavärk, kõik sujus ja oli väga hea. Küll oli ilm veidike kahjuks vasaku käelistele ka minule! Stardist sain minema teistega koos, aga esimese 250 m peal olin ma alles 7. Nagu poolfinaaliski oli üks hull minu kõrvale sattunud ja pidin kaasa minema, et lainet mitte saada. 500 m peal ikka 7., kuid nüüd juba 5. ja 6. kohaga ühel joonel. 250 m enne lõppu sain mööda rumeenlasest, kes muidu poolfinaalis oli minu ees esimene, seega 6, koht. Ja finišijoonel oli ma 5., edestades veel hispaanlast, kahju, et disants jälle lühikeseks jäi, sest see kuidas ma venelasele viimase 100 m järgi tõmbasin oli lihtsalt nii ülim tunne ja motiveeriv. Tegelikult finišijoont ületades ei olnud mul õrna aimugi mitmes ma olin, tablool oli küll 5. koht kirjas, kuid kuna tegemist oli väga napi finišiga võib kõik veel fotofiniši ülevaatamisel muutuda, hoidsin närviliselt põialt, et ma 5. kohale  püsima jääks! Ja jäingi, selle tulumsega kordasin Eesti juunior aerutajate EM’i parimat tulemust, Raigo Põdra ja Kaarel Aluperel samuti 5. koht juunioride klassist 1000 m distantsil. See oli siiani elu kõige raskem sõit! Lihased siiani nii valusad, nüüd peab Dr. Tšuškin hakkama minu lihastega imesid tegema! Aeg oli 4:05, mis on ühtalsi ka minu rekord 1000 m distantsil seisva vee peal, kanalil. Õhtul veel 200 m poolfinaal, kus eesmärgiks sai võetud B-Finaal jõudmine.  Järsku, ei kusklilt tulid välja minu sprinterlikud küljed, Gerogi Orlovi kommentaar pärast minu sõitu: „Ma ei uskunud, et Sina ka niimoodi sõita osakad!“ Tempo sain täitsa sama, mis sprinteritel oli,  kuid millesti jäi siiski puudu, siiski B- finaali ma sain ja veel lõdvalt!

Viimane päev, neljas päev, hommikul oli juba tõusmine nii rakse, et seda on lausa raske ette kujutada! Võistlusväsimus on praegu korralik! Kuid vaja oli veel 500 m B- Finaal paugutada! Soov oli ju võita, kuid tänane ilm oli puhtalt parema käe meeste oma. Siiski 3. koha  ma sain, ei jäänud rahule, ei olnud raske ka, sõit oli rohkem selle peale, kes suudad paadis püsida, minul oli näitkes pool paati vett täis! Kokkuvõttes siis 12. koht 500 m’s. Mida tund edasi, seda hullemaks käks ilm. Õhtuses 200 m B- finaalis oli lausa jube olla, stardikopsikute taha veet lausa plotid, mis natukene lainet maha tõmbasid, kuid ega neist eriti abi ei olnud. No see oli kõige naljakam 200 m sõit üldse, mis ma teinud olen. Aga teate mis? Ma olin 200 m B- Finaalis 4. !!! Uskumatu, ise jäin väga rahule, kokkuvõttes 13. koht.  

Pikk jutt lühidalt. Olen väga rahul oma tulemustega: 1000 m V koht, 500 m 12. koht  ja 200 m 13. koht. Suured suured tänud kõikidele fännidele, kes pingsalt ennast toimuvaga kursis hoidsid ja pingsalt kolme pöialt korraga hoidsid. Nüüd ei tohi ainult pilvedesse tõusta! Nüüd istume keset Poolat Mc’Donaldsis ja naudime parimaid burgereid! Varsti olen juba Eestis, kohtumiseni!!!