Sitsiilia. Part 1.

Jätkan sealt kus eelmise postitusega pooleli jäin... 

Sabaudia 2- nädalases laagris võtsin viimase nädala poole pealt koormused maha, sest ees oli ootamas uus laager ja seekord koos Itaalia aerutamiskoondisega. Koostöö itaallastega sai jaanuariks kokku lepitud tegelikult juba novembri laagri jooksul, kuid veel ei olnud täpselt paigas laagri toimumispaik ja -periood. Itaallastele endalegi üllatuseks valiti toimumispaigaks Sitsiilias väikene San Leonardo jõgi Catania külje all pisikeses agroturismitalus.

Road to Tokyo - 10'086km to go!

Enne veel kui ma Sabaudiast Sitsiiliasse siirdusin tegin 3 päevase vahepeatuse Castel Gandolfos ja Roomas. Kuna ülejäänud Eesti aerutajad, kes Sabaudias olid hakkasid juba laupäeval autoga Eesti poole vurama ja minu uus laager algas pühade tõttu sellisel kummalisel päeval nagu kolmapäev. Vahepeatusesse mahtus 1 korralik veetreening juba tuttaval järvel Castel Gandolfos, peale mida pakkisin paadi ja jätsin selle itaallaste hoolde, et see Sitsiiliasse jõuaks. PS! itaallastel oli samal ajal pooleli protsess nimega "pakime oma jõusaali siin kokku, laeme kaubikutesse ja viime Sitsiiliasse". Ja kui juba Roomas sai oldud, siis tuli tutvuda suursuguste majadega, monumentidega, parkidega ja muidugi ka toiduga!

Tingimused treeninguteks: Väga head! Jõgi on küll kitsas ja sõidetav umbes 4 km pikkuselt, kuid on kaitstud tuulte eest, seega ka tormituultega on võimalik veetreeningud läbi viia. Kuna me oleme ka ainukesed aerutajad sellel jõel, siis on kohe välistatud ka kõrvaliste treeninggruppide lained. Väga suureks plussiks on 2 jõelõiku, mis on enam- vähem sirged ja kuhu itaallased on ainult selle laagri jaoks sisse pannud 1000 m pikkused ja iga 25 m järel tähistatud rajad, mis on väga suureks abimeheks distantsi tunnetamisel. Jõusaal, nagu juba mainitud, transporditi Castel Gandolfost kaubikutega kohale, kuna jõusaal pole väga agroturismitalu teema. Ilmad on senini olnud suurepärased, hommikused treeningud algavad veidikene jahedamatest tingimustes kui sooviks, aga päeva peale viskab mõnusad 14-15 kraadi ära, mis on igati mõnus temperatuur veespordialaga tegelemiseks!

Enne veel kui treeningute juurde jõuan, märgin mõne lausega ära ka, et itaallased süüa teha oskavad! Kuna tegemist on ka agroturismitaluga, siis väga paljud toidulaua saadused kuuluvad kategooriasse 0 km. Minule toob siiani naeratuse näole, et saan pärast trenni aplesiniaiast läbi jalutades noppida värske ja parimas küpsusastmes vitamiinipommi. Ma olen väga tänulik, et sporditee on mind toonud nii lähedale sellisetele ja veel paljudele teistele kogu eluks meeldejäävatele kogemustele! Siinkohal tahangi tänada oma toetajaskonda, et saan Olümpia plaani ellu viia ja veel nii meeldejäävalt! 

Aitäh!

Sihtasutust Noored Olümpiale

Science in Sport Baltics

Visu Sport

Meene Teele

EAF

Pärnu Aerutamisklubi

TÜASK

Korilased tööl

Vitamiinipomm

Treeningud olid jaanuaris veel üsnagi sarnased novembri treeningutele, natukene on intensiivsust juurde krutitud, aga õige vähe. Muidugi alustasime laagrit väga intensiivselt - esimesed 2 päeva loeti novembri ja detsembri tibusid ehk kuidas senised treeningud kellelegi mõjunud on. Toon välja üksikud testid: Cooperi test kanuuergomeetril (tulemuse oli 25 m vähem kui novembris) ja maksimaalsed jõunäitajad (1 korra maksimum tõmme vastu lauda 130 kg, mis on 10 kg parem kui 2 kuud tagasi). Jällegi, kel rohkem huvi see võib julgelt minult otse küsida, et mida maailmatasemel aerutamiskoondis talvisel ettevalmistusel veel järjepidevalt kontrollib. Igal nädalal on seni täpselt  teada olnud mis meid ootab ees kolmapäeval ja laupäeval - an. läve sõidud. Flirdime an. lävega, kuid üle veel ei vajuta. Treeningud on siis vastavalt 8 x 2000 m (millest 3 an. lävel) ja 2 x 6000 m. Esimese 6000 m sõidame individuaalselt minutise stardiintervalliga, teise aga paarides. Minul on au olnud sõita paaris Carloga.

Italia liga

Pöial valetab, ei ole kõige parem konditsioon

Pain train on its way!

Seis novembriga on sarnane, madala intensiivsuse juures olen veduri rollis või vähemalt esimesega mehega (Carloga) ninaninas ja intensiivsuse tõustes kipun langema teise ešeloni. AGA! Ma saan rääkida ökonoomsuse tõusust, sest sama raskusastme juures (an. lävi) on ajad märgatavalt paranenud ja tulnud lähemale ka esinumbrile. Meeletult olen vaeva näinud oma tehniliste oskuste arendamisega, kaasa aitab muidugi ka heade tehniliste oskustega sportlastega koos treenimine. Aga ma usun, et veelgi tähtsamat osa on mänginud visualiseerimine ja tehniliste aspektide lahti mõtestamine ja nendest päriselt ka aru saamine - ausalt ei saa veel väga paljudest asjadest aru! Seega on asju mille kallal tööd edasi nokitseda küllaga!

Team lunch

Oma lemmikud on laagris ikka kaasas!

Etteruttavalt annan juba teada, et ka veebruaris treenin ma Sitsiilias koos itaallastega. Järgmisel korral lausa 4. järjestikusel nädalal. Seega olin ma tõsise dilemma ees, mida teha 2 laagri vahelisel perioodil. Ilmateade Eestisse midagi ilusat ei lubanud - ei aerutamisilma, ei suusatamisilma. Kuna koormus on ka järgmisel nädalal lahjem siis otsustasin vahenädala treenida siit kiviga visata Maltal! Tegelikult tahaks veel kirjutada, aga pikk jutt teadagi mis jutt, tuleb vist tihedamalt postiada, võis mis?

Syracusa

Kanuu vs Süst (1:0)

Pain(t)pall

Peatse lugemiseni!