14. september-
Väljasõit Eestist, tuuline ilm kuni 13 m/s tuul ähvardas paadid autokatuselt minema viia. Välja sõitsime Eestist kell 8 õhtul ja kella 3 öösel olime kusagil Poolas, kui Tiina otsustas kelleltki teed küsida (kõik teised peale Tiina muidugi magasid siis), saanud vastuse kuhu me minema peame küsis too mees, kas me talle küüti pakume. Pakkusimegi ja lubas ~30km pärast maha minna, kuid pärast 100km sõitu tekkis Tiinal kahtlus, et tegemist võib olla mingi pätiga ning ta äratas meid ülesse, et me oleks valmis, kui midagi peaks juhtuma. Kõige naljakam selle loo juures oli see, et kui me küsisime kuhu ta minna tahab näitas ta meile kaardil kohta kus me olime 3 tunni eest olnud ning ei saanud ta ka aru sellest, et me ei lähe sinna tagasi. Lõpuks saime tast kavalusega suuremas linnas lahti ja selgus, et olime teda rohkem kui 300 km sõidutanud! Jube võib olla küll kui sa lõpuks mõistusele tuled ja avastad, et oled kodust rohkem kui 300 km kaugusel.
15. september-
Jõudsime hommikul kell 9:00 kohale sealse aja järgi. Ilm oli väga kehv ja distantsi peal oli korralik laine üleval, eriti viimasel 200 m, kus raja vasakul ja paremal kaldal oli betoonist valatud äär, seal oli pea võimatu sõita ilma, et aeru veepeale paneks, isegi süstamehed olid raskustes. Pärast sellist masendavat vaatepilti ostsustasin uinaku teha ja magasin kokku 4 tundi, küll see oli hea, nimelt viskasime enda oma Olerex Canoeing Team bussist istmed välja ja panime pehmed madratsid maha, kus oli mõnus lebotada. Uinak tehtud asusime veele, juba esimste meetritega kadus isu ära kuna ilm oli lihtsalt nii PORNO! Väike 4 km tutvustrenn kanaliga tehtud ja õhtust sööma. Söök oli sel võistlusel erakordselt hea ning seda jagus kõvasti. Ööbisime kohalikus ühikas, kus oli suht raske magama jääda, tänu naabertoas elavate leedukate otsusele, et lõhuks natuke tuba, nimelt olid nad enda toas kappide ja toa uksed eest löönud.
16. september- 200m päev
Äratus kell 5:50 ja kohe sööma, esimene start kell 8:50 ühekanuuga. Esimeses sõidus olin 6. ei suutnud hakkama saada ning tuju oli ka kohe ikka päris kehv. Järgnes kahekanuu eelsõit jälle 6. tuju veel kehvem, kahese aeg oli 2 sekundit aeglasem kui ühese aeg! Poolfinaalis ühesega paar uut nippi ja ja kohe aeg paranes 1 sekundi võrra ja võitsin ka poolfinaali napilt poolaka ees ning kokkuvõttes oli mul päeva 3. aeg. Kahesega oli sõit jälle nagu ta oli, aga edasi saime finaali, 3. poolfinaalis, kuid aeg sekundi võrra kehvem kui ühesel. Väike paus lõunal ja väike lõunasöök ja siis juba finaale sõitma. Lisaks minule ja Andreasele oli eestlaste seast finaalis veel Taainel, kes lõpetas sõidu 4. kohaga (eelmine aasta samanimelisel võistlusel Slovakkias oli 5.). Ühese finaalis lõpetasin 5. täpselt nagu eelmine aasta Slovakkias, kuid seekord kaotus võitjale 1,5 sekundi võrra väiksem, millega peab rahul olema, kuid samas ei saa ka rahul olla kuna leedukas võitis mind ja jäi 4.. Kahekanuuga suutsime endid üllatada, me ei olnudki finaalis viimased, vaid hoopis 8. ning kaotus vähenes eelmise aastaga võrreldes 2 sekundit. Kokkuvõttes tuli päevaga rahule jääda, tulemused kehvemaks pole aastaga läinud, pigem paremaks.
17. september- 1000m päev, minu lemmik!
Hommik algas täpselt nagu eelmine päev. 1000m eelsõitu ootasin väga, sattusin eelmise aasta võitjaga ühte sõitu ja veel kõrvuti vetele. Algul oli kartus, et saan talt laineid, kuid selgus, et ei ole ta enam nii tugev, et ta võiks sõita mult 20 sekundiga eest. Lõpujoone suutsin imekombel mina esimesena ületada ja edasipääs otse finaali tagatud. Kahekanuu sõit suutis mind täieliult üllatada, nii mina kui Tups olime kindlad, et otse edasipääsemine ei ole meile võimalik, kuid saime viimastena otse finaali. Olime väga rahul! Jällegi väike lõuna paus ja siis finaalid. Ühese finaalis suutsin enam vähem koos püsida koos teistega, kuid vahe, mis stardis sisse sõideti ei kahanenud distantsi vältel mitte grammigi. Seega tuli leppida 4. kohaga nagu eelmine aasta, ainult vahe oli selles, et eelmine aasta oli kaotus võitjale 12 sekundit, siis see aasta oli 5 sekundit ja eelmise aasta võitjale ainult 2 sekundit! Kahene läks ka meie kohta üsna tublilt, olime 5.. Tol päeval olin ma väga rahul, kuigi sisimas kripeldas, et medal oli käe ulatuses!
18. september- 500m päev
Seekord sai ärgata tund aega hiljem kuna sõidud olid meil kõigil seekord hiljem. Ühesekanuuga oli kohe finaal, seega hommikul ei olnud vaja ühest torkida. Kahese eelsõidus olime 4. ja pidime edasipääsu püüdma poolfinaalis. Poolfinaalis olime 3., mis tagas meile pääsu finaali. Õhtul ühekanuul olin ma 5. nagu eelmine aasta kuid kaotus 3 sekundit väiksem kui eelmine aasta. Kahesega olime 9. nagu eelmine aasta, kaotades napilt meie sõpradele Prantsusmaalt. Koheselt pärast võitlust sidusime paadid katusele ja asusime kodu poole sõitma. Pärnu jõudsime hommikul kell 9 ja pärast kiirpesu kodus läksin kohe kooli!
Võistlustega jäin ise rahule, kuigi medal oli käe ulatuses, aga ehk läheb järgmine aasta paremini, kui mul on viimane võimalus sellel võistlusel kaasa lüüa. Kuuldavasti pidi võistlus järgmine aasta toimuma Ungaris Szegedis - aerutamise Mekas ! Ungaris on AERUTAMINE NR 1 spordiala, sest see on kõige vägevam ala! Tänud toetajale Olerexile !!!
