Ajateenistuse 4. nädal

Järjekordne nädal on jälle Tallinnas möödunud ja see oli juba veelgi kurnavam kui eelmised. Hommikused treeningud on läinud järjest raskemateks ja ega õhtused treeningud Pirital veepealgi kerged ei ole. Saame veel nädalakese koos kõikide sportlastega treenida ning siis võtame osa juba esimesest metsalaagrist, mis kestab pikad ja kindlasti külmad ja sajurohked 5 päeva :)

Varajastel hommikutundidel olen küll harjunud tõusma ja trenni tegema, sest varasemalt tuli päeva esimene treening enne koolitunde ära teha, kuid kell 5.00 jõusaali minna on vähe teine asi. Õnneks ei lähe kaua vaja, et ennast käima tõmmata. Reeglina kuluvad treeningu esimesed 20 min organismi käivitamiseks, siis saab juba raskused ka kätte võtta, et ennast piinata - mida mulle ju hirmsasti ka teha meeldib :) Aga mida päev edasi, seda kergem on hommikust jõusaali seedida ja igal järgneval hommikul on olnud tunda ka kuidas võib kangile või hantlile kilokese juurde panna või paar korda rohkem liigutada raskust.

Mis puudutab pimedaid aerutamistreeninguid, siis tundub, et keskkonna vahetus on ka värskendavalt mõjunud. Pirita jõgi on küll väike, kuid armas koht, kus kolm korda nädalas õhtuti pimedas põlve peal nokitseda :) Küll aga tekitab peavalu väike temperatuuri miinus. Näiteks selle nädala ekstreemseim aerutamistreening oli -4 kraadiga, kui kaldad olid jääs ja jää ujus vastu paadi nina kolks ja kolks, ega tuulgi alla jäänud, oma 5 m/s puhus ära küll. Õnneks on jõgi kitsas ja suht koht kõrge metsaga ümbritsetud ja jõe peal saab pea iga ilmaga käia :) 

Nüüd on jäänud veel kaks päeva treeninguid Pärnus, lunastasin nädalavahetuseks linnaloa, ning kindlasti teen kaasa ka oma esimese võistluse ajateenijana, Pärnu Kahe Staadioni jooksu ning õhtul siban ruttu ruttu Pataljoni tagasi oma päevatööle aega teenima.

Reamees Karlson

Foto: K. Sepp

Pirita Aerutamisklubi

                                                                                                       

Pojast mees on Sul sirgumas...

Selle nädala lõpuks olen juba meelsasti 3 nädalat aega teeninud Tallinnas Staabi- ja Sidepataljonis. Midagi kurta küll ei ole, et see nii meeletult raske oleks, kui siis vaimselt kurnav ainult, sest kohati kipub igav olema seal. Võin öelda, et olen sattunud parimatest parimatega ühte tuppa ja aeg möödub meil koos üsna lõbusalt ja lennates.

Spordiga on asjalood samuti korras. Esimene nädal hoiti meid vähe rohkem kinni ja sportima väga ei lastud, isegi mitte spordirühma, kuid iga nädal edasi on lubatud natuke rohkem ja rohkem. Esimesel nädalal tegin läbi ka NATO testi, sain ikka oma 300 punkti suure varuga kätte. Nüüd, 3. nädalal, lasti sportlased ka jõusaali, aga on selles, et seda tuleb teha uneajast ehk hommikul kell 5.00. Kes tahab, see jõuab! Ja meie jõuame! :) Ning õhtuti on sportlastele 3 korda nädalas võimaldatud ka sportida väljaspool pataljoni, meie Andreasega käime Pirita Aerutamisklubis. Sportimise võimalusi väga siiski piiratud ei ole ja oma 10 tundi saame nädalas treenida, seega kõik on väga OK! 

Mis puudutab ajateenistust ja sööki siis kõik on viis pluss! Kõhu saab alati täis ja tihtipeale rohkemgi! Elu üle nuriseda ei saa. 

Ja natukene ka sellest, kuidas ma ajteenistusse läksin. Nimelt otsustasin ma rattale hääled sisse ajada ja natuke pedaalida. Nüüd on mul Pirital hea lihtne rattaga treeningutel käia! :)

Kuni tänaseni...

Enne veel kui teisipäeval Eesti riiki teenima asun, mõtlesin, et teeks paar postitust ka. Kuna terve suve jooksul ühtegi postitust ei tulnud, siis nagu sõnu mida ritta seada, peaks olema palju, aga ei hakka tervet suve teieni tooma. Märgin ära, et sel suvel sõitsin 1000 m ühekanuul välja aja 4:01 U-23 MM'il Szegedis Ungaris, mis 19. koha. Veel jõudsin ära käia ka Prantsusmaal U-23 EM'il, mille kohta kommentaare kohe üldse ei tahaks anda. Ning spordiaasta tipphetk oli muidugi MM Moskvas juba täiskasvanute vanuseklassis, kus õnnestusin 5000 m sõidus, jõudes esitosinasse, 12. koht! Nüüd pommitan natukene fotodega.

FRA - meeleolu oli siiski hea :)

Turist

Turistid

Eesti koondis Prantsusmaal, pildilt puudu Baumid

Eesti koondis Ungaris 

Oh seda võistelmisrõõmu

Kasutasime ka metrood Venemaal

Ka Kremmel sai siniseks värvitud

Tervitused reamees Sulale 

Suurepärane Eesti koondis MM'il!

Ka kodustel võistlustel sai võisteldud, kõik võistlused siiani võidetud. Eestikatelt kuus kulda kuuest + maratoni kuld, mis teeb mind 18-kordseks Eesti meistriks. Andreasel tiitleid kokku 6.

Mulle 6 kulda, Andreasele 3 kulda ja pronks

Ja nüüd jõudsin oma postituse tegeliku eesmärgini - Jelgavas kauss ehk maraton, millest ei ole olnud raskemat! 22 km aerutamist 11 km pikkusel ringil ning kahe ringi vahele mahtus veel 150 m jooksmist. Esimene kilomeeter läks täiega, et Dangnisele, mees kes on 2012. a U-23 EM'i hõbe, 2013. a U-23 MM'i hõbe ja 2013. a EM'i 5., lainele jõuda, esimesed 5 km käis vahetpidamata spurtide tegemine üksteise maha raputamiseks, õnneks talusin mina seda paremini ja finišijoonel oli edu ligi 2 minutit.

Esikolmik 

Mäng hakkas pihta

Saangi rõõmuga teatada ,et minu gümnaasiumipõlv on läbi ja spordipõlv saab veelgi suurema lennu sisse! Aga kiirelt kokkuvõttes need kuu ja 15 päeva, siis on olnud vahe peal 5 võistlust ja neist kolm väljas pool Eestit.

1 - Avastart Lätis Jelgavas 6000 m ühekanuul. Ise oleks lootnud natukene paremat aega ja koha võrra oleks võinud ka ju paremini, sest kuld sätendab ikka paremini kui hõbe ;) Väikene kaotus lätlasele polnud sel päeval häbiasi, küll edasine hooaeg asjad paika paneb.

2 - Avastart Eestis Tartu Kevadregatil 5000 m ühekanuul, kus võidus polnud kahtlust, tundus, et talvel ammutatud jõud pani asjad kohe stardist paika ja nii ma läksingi, küll ei olnud konditsioon nii hea, et sõidust endast viimast võtta, aga hooaja alguse kohta läheb küll.

3 - Karikavõistluste 2. ja 3. etapp Narvas ja Aidus uuel valmival sõude- ja aerutamiskanalil. 200 m sai sõidetud võimsa isikliku rekordiga, mida ei julgegi tunnistada, sest aeg oli liiga liiga hea minu jaoks - 42.38. Üllatuslikult olin järgmisest konkurendist 1,1 sekundiga ees ehk siis üpris kindlalt. Ja päev hiljem Aidu kanalil 5000 m, mis oli ka kindel võit minu jaoks.

Minu hotell 2 võistluspäeva vahel

4 - Vast kõige huvitavam ja raskeim võistlus minu jaoks sel aastal - International Regatta Piestany. Nagu mullugi lõpetasin oma leiba sisse tooval distantsil, 1000 m ühekanuul, kolmandana ja veel ulmelise ajaga - 3.55,68. See on 7 sekundit kiirem minu eelmisest ajast, kuid tagant tuult arvestades päris rekordiks seda lugeda ei julge, kuid siiski hea algus hooajaalgusele. Kaotus võitjatele oli 2 sekundit, mis on täiesti tagati tehtav, kui ka stardi korda saan ja ei tohi unustada ka tehnilist poolt!

Vajuta pildile ja vaata sõitu :)

5 - Srubadu airi ehk Hõbedne aer, sprindivõistlus Lätis Limbažis. Täitsa OK võistluse tegin. Eelsõidust sain otse finaali ja kahjuks oma 4. aega finaalis hoida ei suutnud ja langesin 6. kohale. Medalist jäi lahutama 0,4 sekundit, mina usun, et ma olin medaliväärilist sõitu võimeline tegema. Kahesega õnneks tõime kastanid tulest välja ja pronksise autasu ikka saime Andreasega.

Mis edasi? Edasi teeme trenni ja valmistume tulevasteks võistlusteks Prantsusmaal, Ungaris, Venemaal ja muidugi ka Eestimaal. Plaanidekohaselt läheme külla juba Viljandi kolleegidele, et seisval veel treenida ja konkurentsi rohkelt treenida.

Ja muidugi, 21. juunil kõik Pärnusse Vallikääru Sprindile kaasa elama! Õhtu algab 18.00 ja Eesti paremik aerutamises on kohal, et saata Vallikäärus esinevaid muusikuid. Näeme Pärnus!

Lõpp pole muud kui uus algus

Vaatan, et ma olen ikka väga laisk olnud ja lausa 2 kuud ja 10 päeva on möödas viimasest postituses. Loodame, et siia hakkab uuesti infot tekkima minu tegemistest, eriti nüüd, kus kooliga on lõpuks ühele poole saadud, saab korralikult trennigi teha ja puhata. 

Kiirelt teen ülevaate selle kohta kus käisin ja mida tegin. Käisime koondisega Horvaatias laagris märtsi kuus, imeilusas väikelinnas nimega Skradin, trenni tegime nagu loomad, nüüd polegi muud, kui kõik see võim, mis laagritest ammutatud on, panna tõmbesse ja teistele tagatulesid näidata. Laagrist tegin ka väiekse kokkuvõtva video, milline minu päev tavaliselt laagris välja näeb. 

Kõige kangemad koos

Laagrist tagasi tulles võttis ka Eesti meid soojalt vastu ja panime loomamoodi edasi. Tegime ühe kergema nädala ja siis 3 tugevat otsa, mis saigi täna läbi. Vahepeale jäi veel ka Luite jooks, kus õnnestus isegi meesjuunioride vanuseklassis kolmas koht saavutada, mis oli suureks üllatuseks, jooksuvorm on kuidagi kahtlaselt hea! Ja vorm vee peal läheb aina paremaks! Kui jooksen hästi, siis olen ka vee peal hea! Tsükkli lõpetasime ajapeale sõitudega, 3 korda 2500m. Esimene kord individuaalselt 11.38, sõites arvasin küll, et alla 12 minuti küll ei tule, tunne oli, et enam rohkem valesti tehniliselt küll sõita ei saa, järelikult oli jõudu rohkem, mis aja siiski alla 12 minuti tõi. Teine kord juba ühisstardis ja hoopis teine minek, aeg 11.32, sellega olin juba väga rahul, ausalt öeldes ei oleks osanudki sellist aega loota hooajal hakul. Kolmas 2500m oli enne starti juba kaotatud, ei leidnud enam endas motivatsiooni, et end kooma sõita. aeg 11.53 - normaalne. 

Kolmapäval teen oma esimese riigieksami - eesti keel ning neljapäeval oma esimese võistluse Lätis Jelgavas täiskasvanute klassis, võidu nimel! 

PS, ei jää ka Vallikääru Sprint 2014 sel aastal toimumata!