Suur LUMI!

Rohkem kui meeter lund tuli maha ja valgeks läks maa, kuus aerutajast mehehakatist nüüd suusarajale ei saa :(

Sõbrad on kiusamiseks ;)

Selline seis on suusarajal

Teine treeningnädal Belmekenis on mööda tuisanud ja vägagi positiivsetes nootides. Päevakava oli eelmise nädalaga täpselt sama. Hommikul enne söömist kerge jooks äratuseks (valetan, sest uni läheb ise juba 6.30 paiku ära), hommikune treening suusarajal ja õhutne treening jõusaalis ja nädala viimasel päeval basseinis. Kui rääkida suusaradadest, siis neid siin enam ei eksisteeri, küll aga on autoteed olemas, mida mööda on võimalik vägagi edukalt suusatada. Ise oleme mööda autoteed mäest alla sõitnud umbes 8,5 km mööda käänulist teed, kus kiirusega 50 km/h kurvi kihutades loodad ainult üht - et ühtegi autot vastu ei sõidaks. Selle 8,5 km'ga libiseme me umbes 1970m kõrguselt 1755m ja kõige lõbusam osa treeningust on selle kõrguse vahe tagasi sõitmine :) Üha lähenev Tartu suusamaraton pani mind rohkem klassikalises tehnikas treenima, õnneks suudan uisutavate Ässadega sammu pidada, mäkke minnes on raskem, aga üksinda treenima ei pea. 

Suusarada

Veel oskan lisada, et jõudu on poistel juurde tulnud küllaga! Endale enam 110 kg'ga 6 seeriad surumises pinget ei paku ja täna läksin 115 kg peale üle. Napilt napilt pidin tunnistama pärast surumise seeriaid 130 kg kangile alla jäämist. Tõmbe kangile võib ka vabalt üle 100 kg panna. Oma pisikese keha kohta jõudu peaks jaguma, tuleb ainult suvel oma kanuus ära realiseerida! Aga küll seda jõudu veel juurde tuleb! 

Biceps

Tegelikult ei taha kakelda ;)

Treeningplaani tõi muutusi äkitselt maha sadanud lumi, mis ulatus kohati üle pea. Olime sunnitud suusatreeningu katki jätma ja asendasime selle pallimänngudega, mis oli tore vaheldus. Muidugi ei saanud me kasutamata jätta võimalust teha tagasi lapsepõlve (2. korruse rõdult lummehüpped), sest sellist lund polnud meist keegi varem näinud! Lund on tõesti palju, kohe ei tahakski, et juurde sajaks, kuid ilmaprognoos ennustab veel ühte sellist sajulainet siia piirkonda.

Võib ka nii

Puhkepäeval oli ilmtingimata vaatamata tugevale tuisule linna saada! Külastasime seekord väiksemat ja lähemat linna nimega Velingrad. Oleme seal ka varem käinud, kuid sel korral uurisime linna teisi külgi. Leidsime nii mõndagi huvitavat ja vajalikku. Leidsime väikese saiaputka ja mõtlesime, et oleme tublid olnud küll ja võtame pisikesed õunapirukad ja peab tõdema, et 0,5€ eest sai pirukat umbes 300g! Teel tagasi mäkke ostsime teeääres olevate tädide käest koahlikku mett, mis on tõesti puhas kuld! Kuid mida üles poole jõudsime seda huvitavamaks läks, tee oli kohati täiesti kinni tuisanud ja umbes 8 km enne kodu jõime lumevangi. Kulus tund, et auto tee äärde saada - vähe võimakatelt sõidukitelt eest ära - ja kulus järgmine tund, kuni saabus lumefrees, mis meie tee vabastas. Õnneks oli see aeg autos sisustatud ja igav ei hakanud! 

Piiiirukaaaas

Igav ei hakanud ;)

Bulgaarias Belmekenis 2000 m kõrgusel

Viimasest postitusest Sevillas on möödas juba poolteist kuud ja nii mõnedki asjad on sel perioodil läbi tehtud, nüüd aga kõigest lähemalt!

Alustuseks tõmban lahtised otsad kokku - Sevilla laagri läbisime kõik plaanidepäraselt ja tundus, et vorm oli pärast ajateenistust siiski mõnusalt hea, üllatavalt :) Kokku kogusin 3 nädalaga 72 treening-tundi 23 min ning 615,6 liikumise kilomeetrit.

Pärast Sevillat jäigi mul ainult neli päeva veel Pärnus treenida ning siis ootas ees juba viimane nädal aega ajateenistust, mis hõlmas enda sisse ka pidulku aastavahetuse õhtu. Sportimine pataljonis aga probleemiks ei tulnud, terve nädala sai sisuliselt kaks korda päevas jõusaali külastatud, kus ka lõviosa treeningutest olidki jõutreeningud. Natukene sai piinatud ka ergomeetrit ja 750 m pikkust pataljoni jooksuringi (1 treening = 22 ringi). Sellega on asjad enam-vähem ühel pool!

Järgmine etapp ---> kaks ja pool nädalat raskeid treeninguid Pärnus ja Jõulumäel. Tehtud said esimesed suusatreeningud ja ka ujumistreeningud. Suusatamises olid kiirused kuidagi megahead, sest Jõulumäe rada oli reeglina nagu valatud ja kindel nagu raudtee, mida mööda rong sõidab. Parimaks näiteks võib vast tuua 17. jaanuari 3-tunnise suusatreeningu, millega läbisin 56,6 km! Keskmiseks kiiruseks treeningul 18,9 km/h! Esimesed ujumistreeningud on ikka nagu nad on, väsitavad ülekeha korralikult ära, kuigi juba teisel ujumistreeningul 100 m kontrollujumises suutsin oma rekordit parandada - 1:04 - see on kahesekundiline parandus, jõu juurdekasv on ikka kasuks tulnud!

Vanad head Visud

Etapp "Spordiarst" - kokkuvõtvalt olen terve, keha keemilised ja füüsilised näitajad normis. Üllatavalt kombel on verenäitajad paranenud, rasvkoe % langnud, keha mass tõusnud, pikkust juures ja ventileerimine paranenud.

Nüüd on aeg tulla mägede juurde, täpsemalt Bulgaariasse ja Belmekeni laagrisse. Tänasest anti start laagri teisele treeningnädalale. See tähendab, et esimene nädal sai läbi ja minu jaoks oli päris õnnetu nädal too. Alustuseks avastasime, et suusaraja sissesõitmise eest peavad sportlased ise hoolt kandama ja kui rada ongi juba sissesõidetud, sajab öösel 20 cm lund juurde ja raja "valmistamise" töö on ära nullitud. Kiirused on suusarajal madald, sest lund nagu öeldud kõvasti üle saapa. Halva põhjaga rada maksis mulle ka ühe suusa, mille ma juba laagri teise treeningu ajal katki astusin, kuid asi oli natukene veelgi kurvem, umbes 20 min enne suusa murdmist murdus ka uhiuue suusakepi käepide käes pooleks. Õnneks on kamba peale varustust piisavalt, et treeninguid jätkata. Korra päevas jõuame ka jõusaali, kus alla 100 kg kangidega ei tehta väga midagi, seega jõudu nagu meestel peaks jaguma. Laagrit alustasin hommikuti jalutuskäikudega, mis olid siinse mägise maastiku tõttu isegi mingit koormust andvad, nädala teises pooles asendasin jalutuskäigud juba jooksmistega, hea värske algus päevale! Esimese nädalaga 19 treeningtundi ja 6 minutit ning 154,6 liikumikilomeetrit.

Kõik on katki...

100kg

Lipp mastis

Roadtrip to Plovdiv

Lumepaksus kohati 1 meeter +

66.666...%

Avalikustan ka teisel nädalal toimunud sündmused...

Treeningud olid suuresti samalaadsed mis esimesel nädalalgi ehk siis suuri muutusi treeningkavas ei olnud. Enamasti pikemad otsad kuni 20 km ja kuni 6 minutised lõigud maksimaalselt 80% koormusega. Hommikuti mootori käima tõmbamiseks samuti kiiremad ja lühemad lõigud mis panid päevale kusjuures väga hea alguse :) Pikematel maadel sai sõidetud uued treeningrekordid: 20 km ajaga 1 tund ja 48 min - tavaliselt võtab sellise distantsi sõitmine aega 6-8 min rohkem ja 15 km ajaga 1 tund ja 18 min - seegi hea, aga rahul ei tohi olla, sest alati saab veel paremini :) Õnneks on jõunäitajadki paranenud ja külmalt rinnalt surumiskangile peale minnes enam 100 kg alla ei jää :) Uuendusliku poole pealt oleme loopinud topispalle - virutame palle vastu seinu ja maad ja sain nii mõnegi huvitava kommentaari: "Ma vaatan, et Joss on kohe eriti vihane kellegi peale!" Nädala lõpus saabusid Vahemerelt siia kurjad pilved ja tuuled, mis tõid küll endaga kaasa natukese soojema ilma, kuid kahjuks ka vihma. Vihma intensiivsus oli nii muljetavaldav, et tunnipikkuse treeningu jooksul olin sunnitud paati kaks korda veest tühjaks valama. Treeningute osas sai tehtud ka väikene vangerdus seoses kehvemate ilamstikuoludega. Laupäeva õhtune treening asendati vaba õhtuga ja pühapäeva vaba õhtu asendati treeninguga.

Muidugi, et 2000 m ajasõidud sõitmata ei jäänud! Kolm korda sõitsime ja mina tublisti sõit sõidu järel paremini. Esimene katse jäigi katseks - aeg 9:39 - kisselli sees ja kummiga stardis kinni, Teine sõit oli juba märksa parem, kuigi pingutuse taha jäi veel päris palju sekundeid kinni - aeg 9:16 - kui ma ei eksi, siis Sevilla vetel olen sõitnud ainult sekundi kiiremini. Kolmas ehk viimane 2000 m oli juba peaaegu see, mis olema peaks - aeg 9:05 - nagu öeldud sai, siis esimese nädala ajad saavad üle sõidetud ja nii oligi, aga et 30 sekundiga parandan, seda ma päris ei osanud oodata. Rekordile jääb kaotust veel 13 sekundit - elame, näeme ;)

Kestvus 23:34

Dinstants 197,1 km

Aerutamine 179,5 km

Jooksmine 18,5 km

Sevilla

Olen jälle veel, ei jõua oodata mil jälle veel...

Tagasi Sevilla vetel treenimas, esimene nädal on juba kiiresti mööda läinud, kuid ega see kõige kergem ei olnud. Kolm trenni päevas ei olnud esialgu kehale just väga meelepärane tegevus ja üleüldse andis pisikene paus spordist natukene tunda. Päev päeva järel hakkas tekkima spordimehe tunne, kiirused kasvasid ja südagi hakkas kiiremini lööma. Selle pisikese progressi juures meeldis mulle kõige rohkem see, et mingil määral jõuab ka süstameestega koos sõita, muidugi natukese suurema pingutusega kui süstamehed. Nädala tipphetk oli treening Slovakia koondise kanuumeestega : Lubomir Hagara (OM'i 6. C-1 200m), Matej Rusnák (MM'i 4. C-1 5000m), Ratislav Kohút (MM'i 8. C-1 500m), tegu on siiski maailmaklassi meestega. Oma 90 min treeningu asendasin kibekiirelt 7 x 10 min, interval 2 min treeninguga ja oleme ausad see treening pakkus tõsise naudingu koormusena! 

Lubomir Hagara

Traditsiooniliselt sõitsime treeningnädala lõpus 2000 m lõike aja peale, seekord kolm korda. Ajad just hiilgavalt head ei olnud. Laeks jäi 9:32. Kaotust rekordile kalendriga! Kui järgmine nädal päris hauda veel ajama ei hakka ja sooritus vähegi rohkem maksimumi-lähedane on, ei tohiks selle aja sõitmine suuremat sorti kunst olla. Praegu sõidetud 2000 m alahindasin tugevalt oma võimeid - tundsin suurt raskust sõitmisel alles viimasel 500 m peal - alates esimesest meetrist tuleb sõita nii, et homset ei ole!

Treeningnädalalt kokkuvõttes harjus organism treenimisega hästi, treenitud sai mitmekülgselt nagu alati: aerutatud, joostud, jõudu treenitud ja mis kõige tähtsam jälgitud sai pingsalt tehnikat! Homesest uue hooaga nädalale peale!

Kestvus 24:00

Distants 211,6 km

Aerutamine 178,2 km

Jooksmine 33,4 km

Pärast treeninguid on sportlastele tavapäraselt ettenähtud ka päev puhamiseks, muidugi et aktiivseks puhkamiseks. Sai jalutatud linna vaatamisväärsusi vaatama, sest mida paremat on Hispaanias riigi iseseisvuspäeval teha, passida hotellis? Ei! 

Expo 92' 

Minu HIRM!

Oma ala peal tagasi

Minu sulest siis veel eelviimast korda ajateenistuse kohta ka informatsiooni. Vähemalt 95% sellest on minu jaoks läbi ja need tulevased 5% on kindlasti kuki-muki.

Ajeteenistuse lõppu tähistasid muidugi viimased eksamid ja see kaua oodatud ja kardetud lõpurännak. Ausalt öeldes ei oska ma ainult öelda, et mida seal karta oli. Hirmutati 50 km’ga ja isegi see ei vastanud tõele, mina pigistasin oma GPS’iga välja „kõigest“ 42 km, mille läbimiseks kulus koos vaheülesannete täitmisega 18 tundi ja minutid peale. Rännaku ajal pandi proovile ka meie teadmised ja oskused. Muidugi iga eksimus tähendas lisamotivatsiooni näiteks jõest läbimise või siis tankimiini rännaku lõpppunkti kandmise näol. Tähelepanelik tuli olla ka marsuudi valikul, sest soo ei olnud just kõige kuivem koht ja mul endal õnnestus ära testida kui kergesti sõdur koos täisvarustusega läbi pinnase vajub, kuid oskuslikult teekonda valides oli võimalik kergelt külmunud soost läbi minna päris edukalt. Suureks katsumuseks olid viimased 4 km rännakust, mis olid aja peale läbimiseks. Selleks, et terve jagu kiirelt kohale viia võtsin enda kanda ka ühe kaasvõitleja seljakoti. Sidusin magamismati relvarihmaga ümber puusade ja asetasin koti matile + enda kott. Julgelt võib öelda, et tol hetkel oli mul varustust umbes 100kg juurde ja see andis tunda ka südamelöögi sageduses. Kiirusel 5km/h jalutades tõusis pulss 175 löögini minutis ja keskmiselt oli 171 lööki minutis. Külm auto viis meid otse pataljoni, kus ootas meid leige saun kell 6.00 hommikul. Kokkuvõttes oli hea põhjaladuv matk.

Vana hea 108 - Mikid reas 

Rännakujärgsetel päevadel anti meile ohtralt aega ka puhkamiseks ja varustuse hooldamiseks, kui aus olla, siis miski väga ei motiveerinud varustust puhastama, aga tehtud sai vast küll paremini kui varem. Ehk siis trenni sisuliselt teha pärast rännakut ei saanud aja puuduse tõttu. Kolmapäev vastu neljapäeva äratati meid üles kell 23.10 häirega, mis tegelikult osutus pidulikuks medalite üleandmise tseremooniaks. Minagi sain oma hõdedase medali kätte ja asusin seda endale külge õmble sel samal ööl kell 00.30!!! Neljapäeval kiideti tublimaid ja kuldmedaliste ja lasti meid teenitud puhkusele, kes 4-päevasele, kes pikemale. Nagu juba alguses mainisin, siis ajateenistus ei ole veel läbi ja küll tuleb veel postitus selle kohta!

Märgatud Tallinnas: Kojusõit

Kodus ootasid juba reedest väga korralikud treeningud. Kahjuks oli Pärnu jõgi juba jääsuppi täis ja sõita ei olnud enam võimalik, seega korralikud jooksutreeningud. Jooksukiiruse ja enesetunde suhe oli täiesti arvestatav, kui südametöö ja kiiruse suhe on siiski natukene kannatada saanud. Kuid küll selle pisikese vea välja ravime, sest esmaspäevast ootab mind, meid, kuum ja päiksepaisteline Hispaania Sevilla laager!